Vastu tänast ööd midagi murdus...

Narkoparun Escobar

Ühest küljes valitseb äng, kuid teisalt on asi klaarim kui kunagi varem. Süsteem sh riigimeedia sülitas eesti rahvale näkku, sülitas demokraatiale näkku. Sõja kuulutamine normaalsusele sai uue hoo. Selle kõige juures tuleb hoiduda nii palju kui võimalik konfliktidest, teha oma kodu ja suhtes korda. Sest nii nagu ma vihjasin, lõhestamine jätkub ja seda süsteemi poolt

Ilmselt tunnevad madalama astme reformikad ja kahesajatajad hetkel rõõmu, ilmselt siirast kuid see on "imbetsilli rõõm", sest unistus tervest ühiskonnast, muutus veelgi kaugemaks.

Ilmselt tundsid kõik rahvusmeelsed inimesed et täna öösel murdus midagi: unistus tervest, ausast ja demokraatlikust riigist ning selle asemel saime kurja ja lõhestatud ühiskonna. Kuid misveelgi märkimisväärsem, see ühiskond on ehitatud valele - ausus, riigivõim on meilt justkui vägisi käest võetud; aga see toimus siiski päriselt. 

Saame ju kõik aru et EKRE valimised võitis ja Reformierakond oli just jäänud Keskerakonnastki taha poole; seda näitasid meile tulemused kui enamus jaoskonnad olid oma tulemuse edastanud; see päris valimistulemus nii nagu see demokraatliku riigi puhul käima peaks.

Ühest küljes valitseb äng, kuid teisalt on asi klaarim kui kunagi varem. Süsteem sh riigimeedia sülitas eesti rahvale näkku, sülitas demokraatiale näkku. Sõja kuulutamine normaalsusele sai uue hoo.

Sinna kõrvutame aga tõelise kodanikuühiskonna. 12. märtsil ehk sel pühapäeval toimub nii nagu iga aasta, miiting otsedemokraatia kaitseks. See on jäänuk Eesti Vabariigi hiilgeajast mis aegajalt kui vaal pinnale tõuseb, näitamaks mis on demokraatia. See on meie Eesti.

Ilmselt ei juhtu täna ega homme veel midagi. Aga hakkab juhtuma. Selle kõige juures valitseb nagu juba vihjatud, mingi eriline rahu - sa võid rahus pidada "neid" võõrasteks. Kuid tervemõistuse säilitamise huvides tuleb end distantseerida sellest hullumeelsusest. Kas oleks võimalik elada et "nemad" elavad oma elu ja ülejäänud eesti rahvas elab enda elu. Paraku soovib Revolutsioon justnimelt seda, et me ei saaks ka mitte erakuna elada, sest kõik peab olema jälgitav ning enam ei piisa kui oled vait, sest nüüd pead sa ka kaasa jaatama.

Selle kõige juures tuleb hoiduda nii palju kui võimalik konfliktidest, teha oma kodu ja suhtes korda. Sest nii nagu ma vihjasin, lõhestamine jätkub ja seda süsteemi poolt.

Ükskõik mis, aga me ei tohi alistuda vaenukõne laiendamise seadusele, sest see seadus ei kehti. Pole mõtet niisama paukuda, aga oma usust me ei tagane. Ja loomulikult kirjutan ma oma raamatu II köite valmis ja avaldan selle, kas see on EKRE võitluse seisukohast tähtis, pole oluline - mina annan oma panuse nii kirjas, agitatsioonis kui vajadusel ka kõnes.

Me näeme et toites koletist, ta muudkui kasvab ja nüüd on tal terve riik