INTERVJUU TÜDRUKUGA: Isa kasutas mind seksuaalselt 3 kuni 11-eluaastani

„Isa oli range inimene. Kartsin iga päev, sest käis lakkamatu vägivald. Ühel päeval tegingi otsuse, et see peab lõppema. See ongi, et armastus võidab. Isa jõi koos vanaisaga ning ma tahtsin hüpata teise korruse aknast välja, peaasi et saaksin oma poisi juurde minna“ räägib Piia-Ann päevast mis tõi ta ellu pöörde.

Viin järgnevat intervjuud läbi 2017. aastal  24. jaanuaril, asukoht Tallinn: varakult täisealise tüdrukuga kes räägib kuidas tema lihane isa teda vaimselt ja seksuaalselt omas, ajani mil teismelise tütarlapse elu jõudis pöördepunktini ja ta kodunt lahkus; peale mida tegi ta põgusat tutvust sõltuvusainete ja modellimaailmaga.

Loos kajastub pilt Soomes tööl käivast eesti pereemast kes on jätnud lapsed alkohoolikust mehe kasvatada, endale teadvustamata mis tema vanema tütrega koduseinte vahel toimub. Lugu lõpeb ühe osapoole jaoks enesetapuga, teise jaoks antud olukorda arvesse võttes positiivselt.

Võtame Piia-Anniga vastamisi istet, lülitan tööle diktofoni..

Elasid väikese tüdrukuna väikelinnas. Koos isa, ema ja noorema õega?

PIIA-ANN: Seal elasime kuni minu neljanda eluaastani. Elasime perega paljudes üürikorterites, meil polnud kunagi oma päris kodu, kunagi emal oli oma korter aga isa palus tal see maha müüja, raha puuduse pärast.

Aga üürikorterites elasite seni kuni tekkis üürivõlg ja siis põgenesite?

PIIA-ANN: Ei! Võlgu ei jäänud me kunagi. Ema maksis, ema käis koguaeg tööl, emal oli häbi võlgu jääda. Ta töötab praegugi, juba kakskümmend aastat Soomes. Kui isaga koos elasime, andiski ema raha isa kätte. Isa lubas lapsi valvata, aga tegelikult läks kogu raha tema alkoholi peale.

Isa alustas sinu seksuaalset ärakasutamist siis kui olid väga väike?

PIIA-ANN: Jaa. Alates kolmandast eluaastat, enne Tallinna kolimist. Isa kasutas mind seksuaalselt üheteistkümnenda eluaastani.

Kuidas sa selles nii kindel saad olla?

PIIA-ANN: Seepärast et mul tuli kõik..(mõtleb)..ma teadsin seda kogu aeg, ma lihtsalt ei rääkinud sellest kellelegi. Kui olin 18. aastane siis mõtlesin, et miks minus on nii suur viha.

Said alles siis aru, mida isa täpselt tegi?

PIIA-ANN: Ei. Tajusin seda kõike juba väiksena, ma arvasin et see ongi õige. Seepärast et ta korrutas mulle, et just nõnda on õige! Ta rääkis et ma olin eelmises elus ta naine. See oligi põhjus.

Tegi Ta sulle füüsiliselt haiget?

PIIA-ANN: Natuke, teinekord kui mind käevarrest tõmbas.

Sa läksid kooli kui olid seitsme aastane? (Tollal elas tüdruk juba paiksena Tallinnas)

PIIA-ANN: Kuue aastasena. Muutusin noorena juba väga iseseisvaks. Mäletan ei käisin korralikult koolis ning õppisin tublisti.

Olid nelja-viieline koolis?

PIIA-ANN: Kuuenda klassini olin ma puht viieline, aga alates seitsmendast klassist muutusin kaheliseks, sest mul ei lastud õppida. Ma olen isegi ühekorra istuma jäänud. Koolisüsteem hakkas mulle vastu töötama, muutusin iga päevaga aina iseseisvamaks. Olin valgustunud kõigest ja mulle ei sobinud enam miski. Ma nägin ka endast väiksemate laste kiusamist pealt. Alati kui tahtsin teist õpilast kaitsta, sain kogu halva endale kaela. Eakaaslased jäid ükskõikseks. Lõpuks jäigi mul kool pooleli, põhikooli ma ei lõpetanud.

Kas ema ei kahtlustanud, et isa käitus sinuga kõlbmatult?

PIIA-ANN: Ei. Ta sai alles siis tõe teada, kui ma olin 14. aastane. Võib-olla tema alateadvus aimas halba, aga igatahes sai ta šoki kui tõde päevavalgele tuli.

Sa oled öelnud et isal oli armastuse puudus, ta tahtis sinuga selle kompenseerida?

PIIA-ANN: Jaa. Ma olin talle nagu naine.

14. eluaastaselt isa sind enam ära ei kasutanud?

PIIA-ANN: Oleneb kuidas seda liigitada, kõik oli perioodiliselt erinev. Ma ei saanud kunagi end pesta, sest ta käis mind piilumas. Seepärast pidin tihti koolis räpasena ringi kõndima, juuksed olid pesemata. Minu jaoks oli see nii tülgastav, kui isa mind duširuumis vaatamas käis. Mitte et ta oleks alati vaadanud, aga vastik oli igakord kui end pesin. Varsti sai mulle selgeks, et saan end pesta vaid siis, kui isa suitsul käib. Aega oli vaid paar minutit.     

Sul on ka noorem õde. Kas isa teda ära ei kasutanud?

PIIA-ANN: Minu õde oli pesamuna ning isa poleks julgenud talle midagi halba teha

Oled oma õega enda ärakasutamisest rääkinud?

PIIA-ANN: Ei. Sel teemal pole me kunagi vestelnud. 

Aga mõne terapeudiga hiljem rääkinud? 

PIIA-ANN: Ja. Arst küsis minult, et kas ma olen kunagi kurb ka. Ma vastasin, et nutan…nutan iga õhtu end välja, et kui uus päev tuleb siis saaksin minna sellele väga õnnelikult vastu. Elus on niimoodi et kui sul on miskit halba sisse jäänud, siis see kõik hakkab kasvama. Aga sa peadki kõik selle välja saama, sest nii nagu aeg liigub edasi, peab ka kõik sinu sees keema, aga ma mõistsingi seda kõike alles 20 aastasena.  

Oli sul väiksena oma taskuraha?

PIIA-ANN: Rahadega on mul millegi pärast alati kõik korras olnud. Raha tuleb minuni. Ma olen müügikunstis tugev. Kui ma olin üheteistkümne aastane, siis andsin kogu raha isale. Tööl käimiseks lubas isa mind kodunt välja

Isa sundis sind tööl käima?

PIIA-ANN: Ei. Tööl tahtsin ma ikka ise käia, soovist midagi tõestada. Teenisin väga head raha. Vahepeal kaks tuhat krooni päevas.

Teenisid kaks tuhat krooni päevas, olles alaealine?

PIIA-ANN: Jaa. Mul oli väga hea müügiprotsent. Samas suurem osa teenitud raha läks isale ja teistele. Mind hakati ära kasutama. Näiteks mõni tuttav kaebas et tal on kõht tühi ning ma andsin endalt kasvõi viimase ära, et teist inimest abistada.

Su isal oli sõpru ka?

PIIA-ANN: Tal oli alguses väga palju sõpru, aga hiljem jäi neid vähemaks; üks töötas Kadriorus. Isa kaotas joomise pärast kõik. Kõige naljakam oli see, et sõbrad olid normaalsed inimesed ning arvasid et mu isa on maailma parim.

Samas vihastas sind säärane olukord?

PIIA-ANN: Jaa. Kindlasti vihastas. Isa jälgis mind kavala pilguga, ta õpetas mulle jälgimiskunsti.

Sinu isa tarbis ilmselt palju alkoholi?

PIIA-ANN: Ja, ning kui ta vennad surid, siis muutus isa joomine intensiivsemaks. Kui elasime juba Tallinnas, oli isa ühel päeval tulnud koju ja saanud ema käest teate oma venna surmast. Mäletan oma isa nägu, ta nuttis. Ta oli tardunud ning küsin emalt raha ning läks poodi. Edaspidi hakkas ta sagedamini jooma, tavaliselt minu teise onuga, aga too onu poos end üles, isa jõi edasi.  

Kas pidid tollal kannatama tühja kõhtu? 

PIIA-ANN: Sõin tihti kesist toitu, õppisin juba varakult süüa tegema. Nüüd armastan ma söögi tegemist. Toidu valmistamine on minu kirg, sinna suunas ma oma energia.

Ema oli kogu aeg Soomes tööl? 

PIIA-ANN: Ema oli jah tööl, ta tõi raha meile. Ta soovis et meil oleks kodu ja söök, aga tegelikult jõi isa kogu saadud raha maha.

Räägime pikemalt sellest päevast, kui terror lõppes?

PIIA-ANN: Armastus päästis mind. Armusin, olin poisiga üle kahe aasta koos. Tavaliselt ei saanud ma õueski käia, korraga võisin 20 minutit õues aega veeta. Isa ähvardas, et kui ma kasvõi kaks minutit hiljaks jään, siis harjavars ootab; Ta oli hästi range inimene. Ma kartsin iga päev, sest käis lakkamatu vägivald. Ühel päeval tegingi otsuse, et see peab lõppema. See ongi see - et armastus võidab. Mäletan toda päeva väga hästi. Isa jõi koos vanaisaga ning ma tahtsin hüpata teise korruse aknast välja, peaasi et saaksin oma poisi juurde minna. Ta ootas mind maja ees autos pea kaks tundi. Mul oli kaks valikut, et kas ma saan surma või jään elama. Isa ja vanaisa olid juba lõunaks end täis joonud, ning ma lootsin et nende tähelepanu minu pealt kaob. Ühel hetkel jooksin uksest välja ning mul oli tunne et ma ei saa enam kunagi koju tagasi pöörduda. Meil oli toa uks alati lukus ja võti kindlas kohas. Varastasin võtme, võtsin oma asjad ja põgenesin. Isa veel üritas mulle järgi tulla. Ma ei tea kust ma selle füüsilise jõu sain, aga suutsin välisust nii kaua kinni hoida et uks lukku keerata, isa ja vanaisa jäid tuppa. Isa veel karjus mulle lukku keeratud ukse tagant: „Kuhu sa lits lähed, tule tagasi!“ Ma jooksin šokiseisundis noormehe autosse ja käskisin tal minema sõita. Hiljem saatis isa telefoni teel haige sisuga sõnumeid, nt: „Kui sa kuradi lits koju ei tule, siis lõikan sul juuksed peast.“ Või siis hakkas paluma, et ma meenutaksin häid aegu mis koos on veedetud või lubas mind, oma tütart kohtusse kaevata. Olin kodunt jooksus pea nädala, vahepeal oli mu ema Soomest koju tulnud. See oli esimest korda elus, kui ma üldse kellegi võõra juurde ööseks jäin. Ma ei tohtinud kunagi varem pikalt väljas käia, sõbrannade juurde ööbima jääda.

See üks nädal muutis mu elu. Kodunt eemal oldud päevad muutsid mind väliselt rääbakaks, nägin välja nagu kodutu. Läksime ema ja tädiga pitsarestorani, sõin pitsat suure isuga. Lõpuks ma rääkisingi emale kogu loo isast; tädi nuttis. Sealt läksime politsei jaoskonda. Kõige pealt ühte jaoskonda, siis suunati meid teise jaoskonda.

Olid käinud politseijaoskonnas, mis edasi?

PIIA-ANN: Istusin kaamerate all mitukümmend tundi kokku, kümmekond korda sai tunnistusi antud, koguaeg minuga midagi tehti. Aga mis kasu sellest oli, sellest polnud midagi kasu.

Peale seda saatusliku nädalat sa enam isaga koos ei elanud?

PIIA-ANN: Ei! Koju ma enam ei läinud vaid elasin tuttavate inimeste juures. 

Sinu ema enam isaga koos ei elanud, nagu mees ja naine?

PIIA-ANN: Ei, ema kolis välja.

Kas sa emaga praegu suhtled?

PIIA-ANN: Meie vahel pole kunagi olnud ema-tütre suhet. Elame nii erinevates maailmades. Ema on materiaalne inimene, aga mina vaimne. Ajama erinevat asja.

Vestlema edasi. Su isa suri kui olid 16. aastane?

PIIA-ANN: Ei. Ma täpselt ei teagi..(mõtleb)..see oli kaks aastat tagasi. Poos end ülesse, nagu mu onugi.

Sa hakkasid üksi elama kui olid 16. aastane. Tegid ka modellitööd?

PIIA-ANN: Ja. Enne kui minust modell sai, pidasin end koledaks. Keegi polnud mulle varem öelnud, et ma võin ilus olla. Natuke aega olin modell. Aga hakkasin mõtlema, et kui pildid on netti üles laetud, siis näed kuidas inimesed muutuvad. Kui modell vaatab enda pilti, siis ta arvab et see ongi päris MINA. Peegli lummuses olev inimene arvab, et see ongi reaalsus, aga ta ei näe seda valu, ta ei näe seda kurbust. Ma nägin selle läbi, nägin kuidas see kõik toimib.

Sul oli noormees ka, kui modell olid?

PIIA-ANN: Mul on olnud kolm suhet, aga viimane noormees oli väga halb valik. Narkomaan, minust kolmteist aastat ka vanem; arvasin et suudan teda muuta. Mõne aja pärast mõistsin, et olen ise katki ning pean terveks saama. Suhe noormehega lõppes juba rohkem kui aasta eest.

Proovisid siis ise ka mõne narkootikumi ära?

PIIA-ANN: Ja. Selle viimase poisiga. Elasin temaga veidi aega koos ja ning tarvitasin kokaiini

Mis suhe sul endal alkoholiga on olnud?

PIIA-ANN: Alkoholi vastane olen ma terve elu olnud, vahepeal tõesti oli periood kus ma jõin ikka palju, aga nüüd ei joo ma tilkaga.

Usaldad sa praegu mehi?

PIIA-ANN: Hakkasin mehi usaldama alles hiljuti, kohtasin toreda noormehega

Paar sõna veel üldisemat juttu. Oled öelnud ka midagi soorollide kohta, kordaksid seda?

PIIA-ANN: Tänapäeva ühiskond teeb kõik selleks et naise ja mehe rolli lõhkuda, aga nii ei tohi.

Mis sa arvad laste seksuaalkasvatusest. Röövib see neilt lapsepõlve?

PIIA-ANN: Jaa. Lapsed peavad ikka olema lapsed.

Lõpetuseks palusin Piia-Annilt ühe mõttetera, mis annaks lootust neile, kes Temaga sarnast saatust jagama on pidanud:

PIIA-ANN: Inimese mõistust võib võrrelda näiteks aiaga, mis on kas korda tehtud või käest lastud. Sõltumata sellest kas ta on korras või mitte, kasvab seal ikka ja kogu aeg midagi. Kui aeda pole külvatud kasulikke seemneid, kasvab seal umbrohi, mis kasvatab endale omased seemneid. Aednik kaitseb oma aeda umbrohu eest ja kasvatab seal häid taimi, mis on talle vajalikud. Samuti peab inimene hoidma ka oma mõistuse korras, eemaldama sealt kõik valed ning kasutud ja ebapuhtad mõtted. Inimene peab hoidma tõelisi, kasulikke ja puhtaid mõtteid.

Ma ei ole ajakirjanik: antud tüdrukuga oli mul üürikest aega tööalane suhe ja ühel päeval pihtis ta mulle loo oma lapsepõlvest. Tundsin Tema usaldusest minu vastu kohustust antud lugu paberile saada - peale intervjueerimist soovis tütarlaps, et loo avaldamisega võiks siiski paar aastat oodata; tulin talle vastu. Teadsin juba siis et mul lasub vastutus ning tean tänase päevani et pole seda usaldust kuritarvitanud. Tänan Teda antud intervjuu eest, sest antud kogemus on mind inspireerinud avaldama korduvalt seisukohta et seadusliku seksuaalsuhte vanusepiir tuleb tõsta (vähemalt)16-eluaastale, et lapsahistajad vastutusele võtta.

 

Konservatiivne ideoloog 1984: USAs on üheparteisüsteem

„Meie süsteem on demopublikaanliku partei kontrolli all, ja seni, kuni tal õnnestub levitada valet „enamuse valitsemise“ kohta, väldib ta hirmu, kulutusi ja ebamäärasust, mis on seotud jõu kasutamisega rahva vaoshoidmiseks,“ kirjutab USA konservatiiv Ringer.

1984a. eesti keeles ilmunud raamatus Washingtoni siluetid (autor: N. Jakovlev), toob autor välja USA konservatiivse ideoloogi R. Ringeri tsitaadi USA kaheparteisüsteemi aadressil, mis kõlab järgnevalt.

 „Tegelikult on Ühendriikides üheparteisüsteem – demopublikaanlik partei, mis on maskeeritud kaheks parteiks: demokraatlikuks ja vabariiklikuks. Olenemata sellest, kellele te oma hääle annata, hääletate demopublikaanliku partei poolt. Kui astute üle sündsusereeglitest, siis võib otsekoheselt öelda: niinimetatud kaheparteisüsteem USA-s on tühi loba ja pettus.

Kui see ainuke partei USAs tunnetab endale ohtu, paljastab kõhklematult oma totalitaarse olemuse. Nõnda juhtub alati iga uue partei ilmumisel. Mäletate, kui see demopublikaanide presidendikandidaat arvustas televisioonis kolmanda partei kandidaati?

Paljudel uutel parteidel ei ole isegi õnnestunud poliitilisele areenile trügida, üksikud neist, kes kuidagiviisi said jala ukseprao vahele, lõpetasid sellega, et lonkasid minema paistes jalaga. Meie süsteem on demopublikaanliku partei kontrolli all, ja seni, kuni tal õnnestub levitada valet „enamuse valitsemise“ kohta, väldib ta hirmu, kulutusi ja ebamäärasust, mis on seotud jõu kasutamisega rahva vaoshoidmiseks.“

Ma arvan, et suures osas on ideoloogil õigus: 2016. aastal õnnestus Donald Trumpil oluline suunamuutus tuua ja senine poliitkartell murda. Siinkohal pean aga õigeks, et Trumpil pole kavas luua uut parteid, vaid plaanib kandideerida uuesti vabariiklaste ridades.

Foto raamatust Washingtoni siluetid: lõik mis annab tunnistust USA globalistlike jõudude üha kasvavast mõjust peale II ilmasõda

Heaoluühiskond ühiskond on täiuse ukse ees kus orjandus viiakse lõpule

Orjandussüsteemi viimistlemine on läbi ajaloo püüdnud luua süsteemi mis oleks niivõrd anonüümne et orjal pole võimalik sellele vastu hakata

Iga võim maailmas pürib totalitaarsusele: see on inimloomuses, see on võimule omane, see on elu kõikidel tasanditel. Ükskõik kust pihta hakates ja milleni välja, on see nõnda. Peale nimetuste siin ilmas muud ei muutu. Ja sellest lähtuvalt erinevad ühiskonnad läbi ajaloo vaadates näeme et neil kõikidel on ühine üks ühiskondlik formatsioon: orjapidamine.

Orjandussüsteemi viimistlemine on läbi ajaloo püüdnud luua süsteemi mis oleks niivõrd anonüümne et orjal pole võimalik enam sellele vastu hakata. Nõnda nimetatud heaoluühiskond ühiskond on peaaegu antud täiuse ukse ees kus orjandus viiakse lõpule – paberraha tahetakse ära kaotada, inimestel on taskus jälgimisseade, juba on võimalik  end mirkokiibistada lasta, meedia ressurss on väheste inimeste jne

Orwell 1984: kunagi arvati et teoses on kirjeldatud Nõukogude Liidu olukorda, aga nüüd näeme et NSV oli tänapäevase jälgimisühiskonna kõrval primitiivne, pooleldi nalja tegemine. Tollase tehnika järgi võttes oleks pidanud olema metsas iga põõsa küljes mikrofon – tänapäeval on mikrofon ja kaamera nutiseadmel olemas. 

 

KODANIKE RELVAÕIGUS ÜHA VAJALIKUM

"Mitte kellegil ühiskonnas ei ole suuremat vägivalla monopoli kui see on riigivõimul. Ja kui antud vägivalla monopol väljub kontrolli alt, siis vähim mida on tarvis olukorra säilitamiseks, on see, et inimesed on suutelised enesekaitset teostama." 

Kaja Kallase Valitsus on muutmas Eesti politseiriigiks: vihakõne laiendamise soov, meediateenuste seaduse muutmise kava ning kurikuulus NETS(id), mille vastu protestijad said aprillikuus vabaduseväljakul näha ja mõned ka tunda politsei ebaproportsionaalset löögirusikat. President kes peaks olema riigi ja rahva lepitaja, pidas vajalikuks hiljaaegu kritiseerida meeleavalduste mahasurumist Valgevenes, aga ei nahutanud Valitsust nende ebakompetentsuse ning vastutusest kõrvale hiilisime eest. Mis saab siis kui riik päriselt ühel päeval kodaniku vastu pöörab?

Mitte kellegil ühiskonnas ei ole suuremat vägivalla monopoli kui see on riigivõimul. Ja kui antud vägivalla monopol väljub kontrolli alt, siis vähim mida on tarvis olukorra säilitamiseks, on see, et inimesed on suutelised enesekaitset teostama. Isegi kui minu erakond omaks parlamendis 51 saadikukohta ja peaminister oleks Martin Helme - pean sellest hoolimata printsipiaalseks säilitada kodanike relvaõigus; rahvas on ju teatavasti kõrgeima võimu kandja.

Möödunud suvel kui Lihula lähistel leidis aset veretöö, kõlasid avalikul meediaväljal arvamused, mis esindasid riigivõimu absolutiseerivat nägemust: relva kandmine on valitute privileeg ja vajadusel korjame enesekaitsevahendid rahvalt üldse ära. Milleks tsiviilisikule tulirelv, kui riigivõim saab oma jõuüksused, politsei või kaitseväe kriisisituatsioonis kasutusele võtta?  Paraku tegi ka tollal siseministri ametis olnud Helme avalduse, et poolautomaatsed relvad ei peaks olema tsiviilkäibes.

Samal suvel leidis aset, väidan et pikalt planeeritud märatsemine USAs, mis vallandus pärast seda kui demokraatide poolt juhitud linnas surmas probleemne valge politseinik vahistamise käigus varem kriminaalkorras karistatud neegri, on näide sellest et rahval peavad olema relvad käes – antud näite puhul seepärast, et end märatsevate jõukude eest kaitsta. USA konstitutsioonis on tagatud kõigile õigus omada relvi: ultimatiivselt on see mõeldud kodanike vabaduse tagamiseks valitsuse kui konkurentsitult kõige suurema ohu allika eest.

2019a. kevadel lugesime liberaalse fronti karjatusi sellest, et “natside” sattumisega Eesti valitsusse on vaba ühiskond ohus. Tegelikult tuleks ohumärke otsida aga mujalt: üks esimene toiming, mida valitsejad teevad, kui soovivad diktatuuri poole liikuda, on see, et rahvas tehakse relvituks – seda on ka eestlane oma keerulises ajaloos tunda saanud. Iroonilisel kombel on Mart Helme sedagi väitnud, ja tal on sedapuhku õigus.

Vastupidiselt sotsidele, kes valitsuses olles soovisid ühiskonna kruvisid kinni keerata (nt töötati välja uus relvaseaduse eelnõu või anti mõista nn vihakõne keelu kehtestamisest), on EKRE olnud alati seda meelt, et relvaõigus on konstitutsiooniline põhiõigus.

Kui sinu ettevõtet tullakse rüüstama või majapidamist ründama, siis sa kaitsedki relvaga oma vara või perekonda. Eesti lähiajaloost võime näitena tuua 2007. aasta pronksiöö, mis samuti kasvas kiiresti üle lihtlabaseks maradööritsemiseks. Aga ka Lihula, 2004a. ausamba saaga – siis saadeti ka politsei rahumeelsete meeleavaldajate vastu.

(Ilmunud 2020. aasta 18. mail väljaandes Wõrumaa Teataja, ERR jättis loo avaldamata)

VALITSUSE UMBUSALDAMIST NÕUDEV JA EUROOPA LIIDU TEEMALIST REFERENDUMIT TAOTLEV PETITSIOON, VÕETI RIIGIKOGU POOLT MENETLUSSE

4. mail on Riigikogu esimees Jüri Ratas allkirjastanud Riigikogu juhatuse otsuse: Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 152 - võtta menetlusse Kenno Põltsami algatatud kollektiivne pöördumine "Kaja Kallase valitsus peab astuma tagasi" ning "EXIT - Eesti lõpetab kuulumise Euroopa Liitu" ja edastada see(need) menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Usun et ilma meeleavaldusteta poleks antud petitsioone menetlusse võetud; seega suur aitäh rahumeelsetele meeleavaldajatele ning tänan Sind, kes sa oma allkirja petitsioonile andsid ja seda laiemalt jagasid.