USA Rahvuslik Julgeolekustrateegia: Läänepoolkera - Trumpi järeldus Monroe doktriinist

Läänepoolkeral - ja kõikjal maailmas - peaksid Ameerika Ühendriigid selgelt näitama, et Ameerika kaupade, teenuste ja tehnoloogiate ostmine on pikaajalises perspektiivis palju parem valik, kuna need on kõrgema kvaliteediga ega sisalda samasuguseid tingimusi nagu teiste riikide abi

Pärast aastatepikkust tähelepanuta jätmist hakkavad Ameerika Ühendriigid uuesti kinnitama ja jõustama Monroe doktriini, et taastada Ameerika ülemvõim Läänepoolkeral ning kaitsta meie kodumaad ja ligipääsu olulistele geograafilistele piirkondadele kogu regioonis. Me keelame mitte-emisfäärilistele konkurentidele võime paigutada vägesid või muid ähvardavaid võimekusi või omada või kontrollida strateegiliselt elutähtsaid varasid meie poolkeral. See "Trumpi värvilisand" Monroe doktriinile on mõistlik ja võimas Ameerika võimu ja prioriteetide taastamine, mis on kooskõlas Ameerika julgeolekuhuvidega. Meie eesmärke Läänepoolkeral saab kokku võtta kui "Kaasamine ja Laiendamine." Me kaasame väljakujunenud liitlased poolkeral, et kontrollida rännet, peatada narkootikumide voogusid ning tugevdada stabiilsust ja turvalisust maal ja merel. Me laieneme, kasvatades ja tugevdades uusi partnereid, samal ajal tugevdades oma riigi atraktiivsust poolkera eelistatud majandus- ja julgeolekupartnerina.

Kaasamine

Ameerika poliitika peaks keskenduma piirkonna eestkõnelejate kaasamisele, kes võivad aidata luua piirkonnas talutavat stabiilsust, isegi väljaspool nende partnerite piire. Need riigid aitaksid meil peatada ebaseaduslikku ja destabiliseerivat migratsiooni, neutraliseerida kartelle, lähiranniku tootmist ja arendada kohalikke erasektori majandusi, muuhulgas. Me premeerime ja julgustame piirkonna valitsusi, erakondi ja liikumisi, mis on laialdaselt kooskõlas meie põhimõtete ja strateegiaga. Kuid me ei tohi unustada valitsusi, kellel on erinevad vaated, kellega me siiski jagame huve ja kes tahavad meiega koostööd teha.

Ameerika Ühendriigid peavad ümber hindama oma sõjalist kohalolekut Läänepoolkeral. See tähendab nelja ilmset asja:

• Meie ülemaailmse sõjalise kohaloleku ümberkorraldamine, et lahendada kiireloomulisi ohte meie poolkeral, eriti strateegias määratletud missioone, ja eemalduda piirkondadest, mille suhteline tähtsus Ameerika riiklikule julgeolekule on viimastel aastakümnetel või aastatel vähenenud;

• Sobivam rannavalve ja mereväe kohalolek, et kontrollida mereteid, takistada ebaseaduslikku ja muud soovimatut rännet, vähendada inim- ja narkokaubandust ning kontrollida kriisiolukorras võtmetransiiditeid;

• Sihtotstarbelised paigutused piiri kindlustamiseks ja kartellide alistamiseks, sealhulgas vajaduse korral surmava jõu kasutamine asendamiseks; ja

• Juurdepääsu loomine või laiendamine strateegiliselt olulistes kohtades.

Ameerika Ühendriigid seavad esikohale kaubandusdiplomaatia, et tugevdada oma majandust ja tööstusharusid, kasutades selleks tõhusaid vahendeid nagu tariifid ja vastastikused kaubanduslepingud. Eesmärk on, et meie partnerriigid arendaksid oma kodumaised majandused, samal ajal kui Ameerika kaubanduse ja investeeringute jaoks muutub turg üha atraktiivsemaks. 

Kriitiliste tarneahelate tugevdamine selles poolkeras vähendab sõltuvusi ja suurendab Ameerika majanduslikku vastupanuvõimet. Ameerika ja meie partnerite vahel loodud sidemed toovad kasu mõlemale poolele, muutes samal ajal raskemaks mitte-poolkera konkurentide mõju suurendamise piirkonnas. Ja isegi kui me eelistame kaubanduslikku diplomaatia, töötame selle nimel, et tugevdada oma julgeolekupartnerlusi - alates relvamüügist kuni luureandmete jagamise ja ühisõppusteni.

Laiendamine

Läänepoolkera on koduks paljudele strateegilistele ressurssidele, mille arendamiseks peaks Ameerika tegema koostööd piirkonna liitlastega, et muuta naaberriigid ja meie oma riik jõukamaks. Riiklik Julgeolekunõukogu alustab viivitamatult tugevat asutustevahelist protsessi, et anda agentuuridele ülesanne, mida toetab meie luurekogukonna analüütiline haru, tuvastada Läänepoolkera strateegilised punktid ja ressursid, et neid kaitsta ja arendada ühiselt piirkonna partneritega.

Mitte-hemisfääri konkurendid on teinud suuri edusamme meie poolkeral, mis kahjustavad meid majanduslikult praegu ja võivad tulevikus strateegiliselt kahju teha. Nende sissetungide lubamine ilma tõsise vastuseisuta on järjekordne suur Ameerika strateegiline viga viimastel aastakümnetel.
Ameerika Ühendriigid peavad olema Läänepoolkeral juhtival kohal, et tagada meie julgeolek ja heaolu - tingimus, mis võimaldab meil kinnitada oma liitlasi ja tingimusi, mille alusel pakume igasugust abi, peab olema seotud vaenuliku välismõju vähendamisega - alates sõjaväeobjektide, sadamate ja olulise infrastruktuuri kontrollimisest kuni strateegiliste varade ostmiseni laiemalt määratletuna.

Mõne välismaise mõju tagasi pööramine on keeruline, arvestades teatud Ladina-Ameerika valitsuste ja teatud välismaiste osalejate poliitilisi liite. Kuid paljud valitsused ei ole ideoloogiliselt välisjõududega seotud, vaid on pigem huvitatud nendega äri ajamisest muudel põhjustel, sealhulgas madalate kulude ja vähemate regulatiivsete takistuste tõttu. Ameerika Ühendriigid on saavutanud edu välismõju vähendamisel Läänepoolkeral, näidates konkreetselt, kuidas paljud varjatud kulud - luure, küberturvalisus, võlalõksud ja muul viisil - on väidetavalt "madalate kuludega" välisabi sisse põimitud. Peaksime neid jõupingutusi kiirendama, sealhulgas kasutades USA mõju finants- ja tehnoloogiavaldkonnas, et veenda riike sellist abi tagasi lükkama.

Läänepoolkeral - ja kõikjal maailmas - peaksid Ameerika Ühendriigid selgelt näitama, et Ameerika kaupade, teenuste ja tehnoloogiate ostmine on pikaajalises perspektiivis palju parem valik, kuna need on kõrgema kvaliteediga ega sisalda samasuguseid tingimusi nagu teiste riikide abi. Sellegipoolest reformime oma süsteemi, et kiirendada heakskiitmist ja litsentsimist - taas kord, et muuta end esimeseks valikupartneriks. Kõik riigid peaksid seisma valiku ees, kas nad tahavad elada Ameerika juhitud suveräänsete riikide ja vabade majanduste maailmas või paralleelses maailmas, kus neid mõjutavad riigid teisel pool maailma.

Iga Ameerika Ühendriikide ametnik, kes töötab selles piirkonnas või selle nimel, peab olema täielikult kursis kahjuliku välismõjuga, samal ajal avaldades survet ja pakkudes stiimuleid partnerriikidele meie poolkera kaitsmiseks.
Meie poolkera edukas kaitsmine nõuab ka tihedamat koostööd USA valitsuse ja Ameerika erasektori vahel. Kõik meie saatkonnad peavad olema teadlikud riigi peamistest ärivõimalustest, eriti suurtest valitsuse lepingutest. Iga USA valitsuse ametnik, kes nendega suhtleb, peab konkureerima ja edu saavutama.

USA valitsus tuvastab strateegilised omandamise ja investeerimise võimalused Ameerika ettevõtetele piirkonnas ning esitleb neid võimalusi, mis on piiratud ainult riigidepartemangu, sõja- ja energiaministeeriumi; väikeettevõtete administratsiooni; rahvusvahelise arengu finantskorporatsiooni; eksport-importpanga ja Milenniumi väljakutsete korporatsiooni raames. Samuti peaksime tegema koostööd piirkondlike valitsuste ja ettevõtetega, et rajada mastaapsed ja vastupidavad energiasüsteemid, investeerida kriitiliste mineraalide kättesaadavusse ning tugevdada olemasolevat ja tulevast kübersidevõrku, mis kasutab täielikult ära Ameerika krüpteerimis- ja turvapotentsiaali. Eespool mainitud USA valitsusüksusi tuleks kasutada osade kulude rahastamiseks USA kaupade ostmisel välismaal.
Ameerika Ühendriigid peavad samuti vastu seisma ja tagasi pöörama meetmeid, nagu sihipärane maksustamine, ebaõiglane regulatsioon ja sundvõõrandamine, mis kahjustavad USA ettevõtteid. Meie lepingute tingimused, eriti nendega riikidega, mis sõltuvad meist kõige rohkem ja mille üle meil seetõttu on kõige rohkem mõjuvõimu, peavad olema meie ettevõtetele ainuallikaga lepingud. Samal ajal peaksime tegema kõik endast oleneva, et tõrjuda välja välisfirmad, mis ehitavad piirkonnas infrastruktuuri.

Tõlgitud AI abiga

2017: Vanamõisa küla jaanituli

...

24. juunil korraldas 2005 aastal loodud MTÜ Vanamõisa Külade Ühendus ajaloolises mõisapargis jaanipeo, mille kavas olid erinevad mängud: munaviskevõistlus, mänguauto manööverdamise oskuse proovile panemine ja köievedu, viimane jäi külaliste vähese huvi tõttu seekord siiski ära.
Lisaks võrkpalliväljakule ja suurele külakiigule oli laste jaoks üles pandud batuut. Toimus ka õnneloos. Tantsumuusikat mängis ansambel Eesti Mees. Õhtul kell kümme süüdati Jaanide poolt lõke, mis põles lahtise leegiga veel järgmine päev.

Oma esimese jaanitule veetsin Vanamõisa mõisapargis aastal 2001, mil kohalikud aktivistid, nende seas ka minu isa, alustasid mõisapargi korrastamisega. Toona valmis ka külakiik. Teist korda osalesin antud jaanitulel 2011. aastal, kui avati kõlakoda. Ma ei mäleta täpselt, kas toona oli Kirbla – Rumba – Vana-Vigala tee juba kaetud asfaldiga ent igatahes nüüd oli see olemas.

Väikse poisina, enne kui ma ajaloost üldse aimu sain, pidasin Vanamõisa kompleksi nõukogude aegseks jäänukiks. Ent tegelikult on see rajatud 19. sajandi algul sakslaste poolt. Mõisa peahoone on muinsuskaitse all. Need seinad kõnelevad meile kolhoosinaiste lüpsipõlvest, 90-ndate rollnokkadest ent ärgem unustagem aadlikuid ning eestlaste rasket orjapõlve, mil maarjamaad varjutas esimene suur venestamine.

Elan ise Mandri-Eesti põhjapoolseimas külas, ent isapoolsed juured toovad mind ikka Lihula kihelkonda, seetõttu sõitsingi tänavu taas jaanipeoks Vanamõisa.

Oli tore üle pika aja veeta jaanipidu taas Vanamõisas. Kohtusin oma sugulastega, kellest pooled tulid samuti maale ning paari vana tuttavaga, keda polnud juba ammu näinud. Mind võttis vastu isa, kes on pooleldi kohalik ning tegev MTÜ Vanamõisa Külade Ühenduses. Mulle teadaolevalt on Lihula vald eraldanud MTÜ-le toetust, mille eest saab neid tänada. Samuti saab tänada inimesi, kes olid kohale tulnud, et osa saada traditsioonilisest küla jaanipeost.

Ilmunud väljaandes "Lihula Teataja" 28 juuni 2017 

 

USA National Security Strategy: A. Western Emisphere: The Trump Corollary to the Monroe Doctrine

After years of neglect, the United States will reassert and enforce the Monroe Doctrine to restore American preeminence in the Western Hemisphere, and to protect our homeland nd our accese to key geographies throughout the region. We will deny non Emispheric completitors the ability to position forces or other threatening capabilities, or to own or control strategically vital assets, in our Hemisphere. This "Trump Colorally" to the Monroe Doctrine is a common-sense and potent restoration of American power and priorities, consistents with American security interests. 
Our goals for the Western Hemisphere can be summarized as "Enlist and Expand." We will enlist established friend is the Hemisphere to control migration, stop drug flows, and strengthen stability and security on land and sea. We will expand by cultivating and strengthening new partners while bolstering our own nation's appeal as the Hemisphere's economic and security partner of choice.
 

Enlist 

American policy should focus on enlisting region champions that can help create tolerable stability in the region, even beyond those partners' borders. These nations would help us stop illegal and destabilizing migration, neutralize cartels, near-shore manufacturing, and develop local private economies, among othes things. We will reward and encourage the region's governments, political parties, and movements broadly aligned with our principles and strategy. But we must not overlook governments with different outlooks with whom we nonetheless share interests and who want to work with us. 

The United States must reconsider our military presence in the Western Hemisphere. This means four obvious things:
⦁    A readjustment of our global military presence to address urgent threats in our Hemisphere, especially the missions identified in the strategy, and away from theaters whose ralative import to American national security has declined in recent decades or years;
⦁    A more suitable Coast Guard and Navy presence to control sea lanes, to thwart illegal and othes unwanted migration, to reduce human and drug trafficking, and to control key transit routes in a crisis;
⦁    Targeted deployments to secure the border and defeat cartels, including where necessary the use of lethal force to replace; and 
⦁    Establishing or expanding access in strategically import locations.

The United States will prioritize commercial diplomacy, to strengthen our own economy and industries, using tariffs and reciprocal trade agreements as powerful tools. The goal is for our partner nations to build up their domestic economies, while an increasingly attractive market for American commerce and investment.
Strengthening critical supply chains in this Hemisphere will reduce dependencies and increase American economic resilience. The linkages created between America and our partners will benefith both sides while making it harder for non-Hemispheric competitors to oncrease threir influence in the region. And even as we prioritize commercial diplomacy, we will work to strengthen our security partnerships--from weapons sales to intelligence sharing to joint exercises. 

Expand

As we deepen our partnerships with countries with whom America presently has strong relations, we must look to expand our network in the region. We want other nations to see us as their partner of first choice, and we will (through various means) discourage their collaboration with others.
The Western Hemisphere is home to many stategic resources that America should partner with region allies to develop, to make neighboring countries as we  as our own more prosperous. The National Security Council will immediately begin a robust interagency process to task agencies, supported by our Intelligence Community's analytical arm, to identify strategic points and resources in the Western Hemisphere with a view to their protection and joint development with regoin partners.
Non-Hemispheric competitors have made major inroads into our Hemisphere, both to disadvantage us economically in the present, and in ways that may harm us strategically in the future. Allowing these incursions without serious pushback is another great American strategic mistake of recent decades. 

The United States must be preeminent in the Western Hemisphere as a condition of our security and prosperity--a condition that allows us to assert ouralliances, and the terms upon which we provide any kind of aid, must be contingent on winding down adversarial outside influence--from control of militay installations, ports, and key infrastructure to the purchase of strategic assets broadly defined. 
Some foreign influence will be hard to reserse, given the political alignments between certain Latin American governments and certain foreign actors. However, many governments are not ideologically aligned with foreign powers but are instead attracted to going business with them for other reasons, including low costs and fewer regulatory hurdles. The United States has achieved success in rolling back outside influence in the Western Hemisphere by demostrating, with specificity, how many hidden costs--in espionage, cybersecurity, dept-traps, and other ways--are embedded in allegedly "low cost" foreign assistance. We should accelerate these efforts, including by utilizing U.S leverage in finance and technology to induce countries to reject such assistance. 

In the Western Hemisphere--and everywhere in the world--the United States should make clear that American goods, services, and technologies are a far better buy in the long run, because they are higher quality and do not come with the same kind of strings as other countries's assistance. That said, we will reform our own system to expedite approvals and licensing--again, to make ourselves the partner of first choice. The choice all countries should face is whether they want to live in an American-led world of sovereign countries and free economies or in a parallel one in which are influenced by countries on othes side the world. 

Every U.S official working in or on the regoin must be up to speed on the full picture of detrimental outside influence while simultaneously applying pressure and offering incentives to partner countries to protect our Hemisphere.
Successfully protecting our Hemisphere also requires closer collaboration between the U.S Government ant the American private sector. All our embassies must be aware of major business opporttunities country, especially major government contracts. Every U.S Government official that interacts with these compete and succeed.

The U.S Government will identify strategic acquisition and investment opportunities for American companies in the region and present these opportunities limited to those within the Departments of State, War, and Energy; the Small Business Administration; the International Development Finance Corporation; the Export-Import Bank; and the Milennium Challenge Corporation. We should also partner with regional governments and businesses to build scalable and resilient energy infrastructure, invest in critical mineral access, and harden existing and future cyber communications network that take full advantage of American encryption and security potential. The aforementioned U.S Government entities should be used finance some of the costs of puchhasing U.S goods abroad. 

The United States must also resist and reserse measures such as targeted taxation, unfair regulation, and ex propriation that disadvantage U.S businesses. The terms of our agreements, especially with those countries that depend on us most and therefore over which we have the most leverage, must be sole-source contracts for our companies. At the same time, we hould make every effort to push out foreign companies that build infrastructure in the region. 

https://www.whitehouse.gov/wp-content/uploads/2025/12/2025-National-Security-Strategy.pdf 

USA Rahvuslik Julgeolekustrateegia - Euroopa vägevuse edendamine

Ameerika julgustab oma poliitilisi liitlasi Euroopas seda vaimset taassündi edendama ning patriootlike Euroopa erakondade kasvav mõju annab selles osas põhjust optimismiks. 

C. Euroopa vägevuse edendamine
Ameerika ametnikud on harjunud käsitlema Euroopa probleeme eeskätt nappide kaitsekulutuste ja majandusliku vindumise kaudu. Selles on omajagu tõde, ent Euroopa sügavamad probleemid ulatuvad sügavamale. 
Mandri-Euroopa osakaal maailma SKT-st on kahanenud 25 protsendilt 1990. aastal 14 protsendini tänapäeval. Üheks põhjuseks on riiklikud ja üle-euroopalised regulatsioonid, mis pärsivad loovust ja ettevõtlikkust. 
Ent majanduslik allakäik kahvatub veel tõsisema väljavaate ees: ohu ees, et Euroopa kui tsivilisatsioon võib kaduda. Suuremateks probleemideks on Euroopa Liidu ja teiste üleilmsete organite tegevus, mis õõnestab poliitilist vabadust ja suveräänsust; rändepoliitikad, mis muudavad tervet mandrit ja külvavad pingeid; sõnavabaduse piiramine ja poliitilise opositsiooni mahasurumine; kokku kukuvad sündimuse näitajad ning rahvuslike identiteetide ja enesekindluse hääbumine. 

Kui praegused arengujooned jätkuvad, on manner kahekümne aasta pärast vaevu äratuntav. Nii ei ole sugugi kindel, et igal Euroopa riigil jätkub tulevikus majanduslikku ja sõjalist jõudu, et jääda usaldusväärseteks liitlasteks. Ometi lisavad paljud Euroopa rahvad sel allakäigu kursil hoogu. Me soovime, et Euroopa jääks Euroopaks, leiaks taas oma tsivilisatsioonilise enesekindluse ja loobuks lämmatavast ülereguleerimisest.
Enesekindluse puudumine avaldub eriti Euroopa suhetes Venemaaga. Euroopa liitlaste kõva jõu ülekaal Venemaa ees on peaaegu igas näitajas märkimisväärne, erandiks tuumarelvad. Venemaa sõja tõttu Ukrainas on Euroopa suhted Venemaaga tugevalt halvenenud ning palju eurooplased näevad Venemaas eksistentsiaalset ohtu.Euroopa ja Venemaa suhete juhtimine nõuab Ameerika Ühendriikidelt ulatuslikku diplomaatilist tegevust - nii strateegilise stabiilsuse taastamiseks vajalike tingimuste loomiseks Euraasias kui konfliktiohu vähendamiseks Venemaa ja Euroopa riikide vahel.
Ameerika Ühendriikide keskne huvi on saavutada Ukrainas kiire vaenutegevuse lõpetamine, et stabiliseerida Euroopa majandusi ja vältida sõja tahtmatut eskaleerumist või laienemist ning taastada strateegiline tasakaal Venemaaga ja luua eeldused Ukraina ülesehitamiseks, et see jääks alles elujõulise riigina.

Ukraina sõjal on olnud paradoksaalne tagajärg: Euroopa, eeskätt Saksamaa, on muutunud veelgi sõltuvamaks välistest teguritest. Saksa keemiatööstusettevõtted rajavad täna Hiinasse maailma suurimaid töötlemistehaseid, kasutades Vene gaasi, mis nende kodumaal enam kättesaadav ei ole. Trumpi administratsioon on vastakuti Euroopa ametnikega, kelle ebarealistlikud ootused sõja edasisele käigule toetuvad hapral alusel püsivatele vähemusvalitsustele - valitsustele, mis opositsiooni mahasurumiseks rikuvad demokraatia põhialuseid. Valdav enamus eurooplasi soovib rahu, ent see tahe ei peegeldu poliitikas, suurel määral just seetõttu, et needsamad valitsused õõnestavad demokraatlikke protsesse. See on Ameerika Ühendriikide jaoks strateegilise kaaluga, sest Euroopa riigid ei saa end reformida, kui nad on aheldatud poliitilisse kriisi. 
Ometi on Euroopa Ameerika Ühendriikide jaoks jätkuvalt strateegiliselt ja kultuuriliselt asendamatu. Atlandi- ülene kaubandus on üks üleilmse majanduse ning Ameerika jõukuse alustalasid. Euroopa tööstus-, tehnoloogia ja energiasektor kuuluvad endiselt maailma tugevamate hulka. Euroopa on tipptasemel teaduse ja maailmatasemel kultuuriasutuste kodu. Me mitte ainult ei saa endale lubada Euroopa mahakandmist, vaid see oleks otseses vastuolus eesmärkidega, mille saavutamise poole see strateegia püüdleb.

Ameerika diplomaatia peab seisma tõelise demokraatia ja sõnavabaduse eest ning selle eest. et iga rahva omanäolisuse ning ajaloolise pärandi üle uhkuse tundmine oleks iseenesestmõistetav. Ameerika julgustab oma poliitilisi liitlasi Euroopas seda vaimset taassündi edendama ning patriootlike Euroopa erakondade kasvav mõju annab selles osas põhjust optimismiks. 
Meie eesmärk peab olema aidata Euroopal oma praegust kurssi korrigeerida. Vajame tugevat Euroopat, kes aitaks meil püsida edukad globaalses konkurentsis ning töötaks meiega koos selle nimel, et ükski vaenulik riik ei saavutaks kontrolli Euroopa üle. 
Ameerika on sügavalt kiindunud nii mandri-Euroopasse kui Suurbritanniasse ja Iirimaasse. Need riigid on strateegiliselt tähtsad, sest loovad, võimekad, enesekindlad demokraatlikud liitlased on need, kelle toetusega arvestades saame luua tingimused stabiilsuseks ja julgeolekuks. Tahame töötada koos riikidega, kes soovivad taastada oma endisaegse vägevuse.
Pikas vaates on enam kui tõenõoline, et mõne aastakümne pärast muutuvad eurooplased mõnes NATO liikmesriigis vähemuseks. Sellisel juhul pole sugugi kindel, kas need riigid näevad oma kohta maailmas või oma liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega samas valguses kui siis, kui nad kunagi NATO asutamislepingule alla kirjutasid. 
 

Meie Euroopa-poliitika peab keskenduma järgmistele punktidele:

1. Tingimuste taastamine, mis võimaldavad Euroopa sisemist stabiilsust ning strateegilist tasakaalu suhetes Venemaaga;
2. Peame võimaldama Euroopal toimida iseseisvalt - ühtse, kooskõlas tegutsevate suveräänsete riikide rühmana, kes kannavad ise esmast vastutust oma kaitse eest ega lase ühelgi vaenulikul jõul end allutada;
3. Praegusele kursile vastupanu ergutamine ja kasvatamine Euroopa rahvaste seas;
4. Euroopa turgude avamine Ameerika Ühendriikide kaupadele ja teenustele ning Ameerika töötajate ja ettevõtete õiglase kohtlemise tagamine;
5. Kesk-, Ida ja Lõuna-Euroopa elujõuliste riikide tugevdamine kaubanduslike sidemete, relvamüügi, poliitilise koostöö ning kultuuri- ja haridusvahetuse kaudu;
6. NATO, kui lõputult laieneva liidu, kuvandist loobumine ning selle tegeliku laienemise vältimine;
7. Euroopa julgustamine astumaks samme merkantilistliku ületootmise, tehnoloogiate varguse, küberluure ja muude vaenulike majandustavade vastu.

 

EKRE on ainuke poliitiline erakond jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis - poliitilise teesi eellugu

Näitleja Lauri Linamägi, 2025

Kainestavalt ja mõtteid selgemaks löövalt kõlab tõsiasi, et tänases erakonnastunud ühiskonnas saab poliitilist paradigmat muuta vaid erakond.

2023a. jaanuaris kohtusime riigikogu EKRE fraktsiooniruumis: sihtasutuse Terve Rahvas esimees Jaak Valge ja juhatuse liige Paul Puustusmaa olid toona erakonna ja fraktsiooni liikmed. Kogunemisel kus viibis ka keskerakondlane Oodeki Loone ja paar parteitut. Arutlesime millise aktsiooniga 12. märtsil välja tulla ning Loone leidis et me peame pidama gerilja võitlust: valades Riigipea monumendi punase värviga üle ning võttes ka selle eest vastutuse. Mina toetasin antud ettepanekut, kuid kollektiivi enamus mitte. Arendasin gerilja võitluse teemat, öeldes et Riigipea monumendile võiks asetada ENSV lipu, öeldes selle teoga et 1934. aasta riigipööre oli 1940. aasta juunipöörde eelmäng - kuid selle ettepaneku vastu argumenteeris Loone ning kollektiiv oli viimasega päri. 

Ei mäleta kes, ilmselt üks sihtasutuse juhtidest nuputas aktsiooni vormi millega kõik nõus olid: leppisime kokku et kutselise näitleja puudumise tõttu olen mina 12. märtsil riigivanema KT Konstantin Pätsi rollis, lugedes ette riigipöörde õigustamiskõnest intrigeerivamad palad; selle ajalugu meenutava aktiga tuletasime meelde milliste sõnadega võimul olijad rahvalt vabaduse võtta võivad. 12. märtsi aktsiooni väisas Reporter. Valisin Pätsi rollis olemiseks meelega edeva kraega mantli, rõhutades et võim pimestab silma ja teeb tuimaks südame. 
Tasub ka mainida, et SA Terve Rahvas kollektiivi meelest ei sobi avalikku linnaruumi mälestusmärgid, mis on pühendatud inimesele kes on õigustanud kas autoritaarsust või koguni osalenud küüditamises. 2023. aasta kevadel selgus et nõukogude teeneline kirjanik J. Smuul mitte ainult ei õigustanud Stalinit, vaid ka osales küüditamisel. Tallinna Kirjanike Maja seinal ilutseb tänase päevani Smuulile pühendatud bareljeef. 2023. aasta maikuu alguses tuli mul jalutades mõte, et bareljeefile võiks külge riputada punastest nelkidest koosneva keti; mõte mõtteks aga 9. mail kajastas portaal "Objektiiv" uudist, et küüditaja Smuuli bareljeefi esist platsi ehtisid Euroopa päeva puhul punased nelgid. Veidi hiljem kui ka augustikuu alguses asetasin mina bareljeefi esisele platsile punased nelgid. Paar päeva hiljem, 6 august 2023, paigutas kirjanike liidu liige Mait Vaik bareljeefi kõrval asuvasse lipuvardasse punased nelgid ning väljaanne "Postimees" annab edasi mehe sotsiaalmeedias kirjutatud sõnad: "Küüditaja ja stalinisti Smuuli bareljeef ripub Tallinna südalinnas. Märka bareljeefi. 6. augustil 1940 võeti Eesti Riigivolikogu «palvel» NSV Liidu koosseisu."  Just, igaüks väärib seda mille ta on ära teeninud. 

Järgmine aasta kui möödus 90 aastat 12. märtsi riigipöördest, lugesin riigivanema KT Pätsi kõnest valitud lõike juba peast. Tegelikult soovitas Loone mulle juba eelmisel korral tekst peast lugeda, aga kuna ma polnud endas kindel, leidsin vabanduseks, et ilmselt nii tähtsa avalduse luges Konstantin Päts paberilt maha. Tegin oma ettekandest otseülekande Facebooki. 

Viimane koosolek kus ma osalesin, toimus jaanuaris ning me leppisime kokku et 23. aprillil ehk jüripäeval toimub suurem meeleavaldus otsedemokraatia toetuseks. Mina nägin esimest korda koosolekul viibimas EKRE Tartu ringkonna juht Silver Kuusikut. Näis loomulik, et Kuusik on aprillis toimuva meeleavalduse peaorganisaator. Mulle teadmata põhjusel jäi meeleavaldus tegemata; kuigi mina selle kohta pärisin ja kaasabi pakkusin. 

2025. aastal kui minu teed olid SA Terve Rahvas liikmetega lahku läinud, palkasin ma hobinäitleja Pätsi mängima. Ainuke meediakanal kus aktsioon kajastust sai, oli EKRE "Uued uudised": „EKRE on ainuke poliitiline jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis“. Viimane on seisnud oma asutamisest peale selle eest, et taastataks rahvaalgatus- ja hääletamisõigus ning presidendi otsevalimiste kord. Kainestavalt ja mõtteid selgemaks löövalt kõlab tõsiasi, et tänases erakonnastunud ühiskonnas saab poliitilist paradigmat muuta vaid erakond. EI illusioonidele poliitilistest vabaühendustest, EI illusioonidele valimisliitudest.
 

Ilmunud esimest korda 15 september 2025

Toimetatud 30. detsember 2025

Surmanuhtluse taasseadustamine

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sõnastab erakonna üldprogrammis, et raskete isiku- ja inimsusevastaste kuritegude puhul ja riigireetmise eest on surmanuhtlus õigustatud.

Surmanuhtluse põhimõtteline legitiimsus on olnud Kiriku õpetusameti järjepidev õpetus läbi kahe aastatuhande. Seda, et surmanuhtlus võib olla igati seaduspärane vahend retributiivse karistuse tagamiseks, kinnitatakse paljudes Piibli kirjakohtades. Kirik on seisukohal, et Pühakiri ei õpeta midagi, mis on moraalselt väär.

Valgustusajastu aktivistid on teinud korduvalt katseid seaduslik surmamõistmine kaotada, uskudes pimesi, et kurja tegevaid inimesi on võimalik ümber kasvatada. Erinevalt Kirikust mis tunnetab inimese loomust ning tunnistab üleloomulikku kurjust - tahab kaasaegne humanism näidata, et kõikide seaduste vastuvõtmine ja nende muutmine on inimeste endi kätes. Reaalsus on säärane et surmamõistmine on loomuseaduslik baasprintsiip ning meil tuleb vaadata et juriidiline õigus ja moraalne õiglus oleksid kooskõlas. 

Euroopa Liidu jm organisatsioonide liikmena on Eesti Vabariik mõistagi surmanuhtluste vastaste ridades. Viimane seaduslik surmamõistev otsus viidi Eestis täide 1991. aastal ning surmanuhtluse seaduslikkus säilis meie seadusandluses 1998. aastani. Kas meie elu on läinud seepärast humaansemaks? Kas kuritegevust sh raskeid isikuvastaseid vägivallaakte on vähem? Kas riigiaparaat ja tänavad on kuritegevuse vabad?
On väär väita et inimene ei saa lõpetada teise inimese elu, isegi kui see teine on pannud toime raske isikuvastase kuriteo. See on selles suhtes väär, et inimene saab lõpetada teise inimese füüsilise eksistentsi, kuid ta pole viimsepäeva kohtunik. See, et kurja tegeva inimese elu lõpetamine oleks tema hinge saatuse eest otsustamine, on silmakirjalik demagoogia. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sõnastab erakonna üldprogrammis, et raskete isiku- ja inimsusevastaste kuritegude puhul ja riigireetmise eest on surmanuhtlus õigustatud. Heasoovlikus ei tohi kalduda kurjuse kasuks ning seega peab kõrgeim karistuse määr lubama kurjategija füüsilise elu lõpetada. 
 

Ilmunud esimest korda blogis "Kenno Põltsam" 8 november 2023

Toimetatud 29.12.2025

Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad?

Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid peavad olema kodanike poolt valitavad
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna konservatiivne visioon ütleb, et Riigiprokuratuur tuleb viia ära Justiitsministeeriumi valitsemisalast ja põhiseadusega muuta see analoogiliselt Riigikohtuga sõltumatuks riigiametiks. Korrumpeerimatuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks tuleb muuta kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks. Eesti kohtupidamises tuleb üle minna angloameerika vandekohtusüsteemile.
Juba 2012. aastal oli EKRE juhtidel selge, millised reformid tuleb meie õigussüsteemis läbi viia. Teisisõnu võiks antud protsessi nimetada desovetiseerimiseks. Me peame unustama ära et kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid on täiesti sõltumatud - küll aga peame küsima, kellest või millest nad sõltuda ei tohi, ning kellest ja millest nad sõltuma peaksid?

Ameerika Ühendriikides on täiesti selge, et õigussüsteemi töötajate korrumpeerituse minimaliseerimiseks, tuleb nende ametisse valimine siduda demokraatliku protsessiga; siis saame rääkida valimisest kui valimisest, mitte kui tagatoa määramisest. Politseiprefekt ei tohiks olla ametisse määratud, ning võiks ideaalis olla inimene, kes on oma kogukonnas tuntud: politsei ei peaks olema vaid karistaja, vaid järelvalvaja keda rahvas usaldab.

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid oma seadusandluses, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad? Justiitsmaffia tuleb igatahes välja juurida ning lasta valgustama vabaduse ja demokraatia kiir igat õigussüsteemi nurka.

Ilmus esimest korda 8 november 2023

Toimetatud 2025 detsember