Interneeduse tuludeklaratsioon 2023

Teen ülevaate enda hallatavast interneti elust. Eelkõige puudutab see Facebooki. Viimane sellekohane ülevaade ilmus 2022a. 28. detsemberil, pealkirjaga "Interneeduse tuludeklaratsioon 2022". 

Läbipaistvuse nimel!

VAHENDID:

1. Facebook

2. Social Truth (oman kasutajat. passiivne)

3. Twitter (oman kasutajat. passiivne)

4. Blogi(d):
 

FACEBOOK - Kenno Põltsam

Lehed: 

Helmed räägivad asjast - 2500 jälgijat (olen ainuomanik)

EKRE Loksa linn - 447 jälgijat (olen ainuomanik)

Kenno Põltsam - 294 jälgijat (olen ainuomanik)

EKRE Harju-Rapla - 362 jälgijat (kaasadminniks on Ringkonna juhatusse kuuluv inimene)

RADIX taskuraadio - 145 jälgijat (varemalt kandis nime "Vabariigi Valitsuse toetuseks". Olen ainuomanik)

Üks Kuusalu kihelkond - 56 jälgijat (olen ainuomanik)

Elukultuur - 24 jälgijat (olen kaasadminn, varemalt omanik)

Grupid:

Helmed räägivad asjast - 3965 liiget (olen ainuomanik)

SA Terve rahvas sõbrad - 1992 liiget (olen ainuomanik)

TRUMP & MAGA 2024 - 127 liiget (olen ainuomanik. Varem kandis nime "SAPTK sõprade klubi)

Vabadussõjalaste liikumine - 26 liiget (olen ainuomanik. Varem kandis nime "Elu Marsi sõbrad")

Blogid:

Kenno Põltsam (kajastub minunimelisel FB lehel)

Üks Kuusalu kihelkond (kajastub minunimelisel FB lehel)

Harju- ja Raplamaa Teataja (kajastub minunimelisel FB lehel)

 

Statistika ja kokkuvõte valitsevast tasakaalust KOV-ide revisjonikomisjonides

Foto: Google.ee

Üldine trend on selline et omavalitsus mida juhib kas Reformierakond või Keskerakond, kontrollib revisjonikomisjoni, ning omavalitsus kuhu on kaasatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, jätab revisjonikomisjoni enamuse opositsioonile. Samuti on neid omavalitsusi enam, mille opositsiooni kuulub EKRE ning mis kontrollib samal ajal revisjonikomisjoni.

2023. aasta sügisel valiti Loksa linnavolikogu istungil uus revisjonikomisjoni esimees, kelleks sai taas valitsuskoalitsiooni esindaja. Sellest ajendatult, tegin 2023. aasta detsembril uurimuse, milles küsisin järgmist: 1) kui palju on Eestis omavalitsusi kus revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal? 2) kui palju on Eestis omavalitsusi kus revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal ning samal ajal kuulub koalitsiooni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond? 3) Kui palju on Eestis omavalitsusi kus revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal ning samal ajal kuulub opositsiooni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond?

Revisjonikomisjon täidab omavalitsuses enesekontrolli funktsiooni. Selle tõhus toimimine aitab tagada, et kohaliku omavalitsuse tegevus lähtub kohalike elanike huvidest ja eesmärkidest ning et omavalitsus täidab oma ülesandeid hästi.

Revisjonikomisjoni peamine eesmärk on anda avalikkusele kindlus, et maksumaksja raha kasutatakse vastutustundlikult ja kohaliku avaliku võimu eesmärgid täidetakse kõige paremal viisil.

Revisjonikomisjon on poliitilise kontrolli tööriist valitsejatele, mille eesmärk on tasakaalustada võimu, võimestada opositsiooni valitsejate vigade või varjamise märkamise suhtes, ning selle kaudu muuta valitsemist läbipaistvamaks ja anda valijatele kindlus ja usaldustunnet, et valitsejad teevad õigeid asju õigesti.

Revisjonikomisjoni puhul on heaks tavaks see, et see oleks nn opositsiooni juhitav. See tähendab, et revisjonikomisjoni esimees oleks opositsiooni esindaja ja komisjoni koosseis koosneks valdavalt opositsiooni kuuluvatest volikogu liikmetest. Vastasel korral ei täida see tõhusalt oma moodustamise eesmärke. Koalitsiooni poolt juhituna ei pruugita suhtuda volikogu ja valitsuse vastuvõetud otsustesse kriitiliselt.

Uurimuse võib võtta kokku tõdemusega: 79-st omavalitsuste Revisjonikomisjonidest on mehitatud nõnda et 41-s komisjonis valitseb opositsiooni ülekaal ning 8-s komisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal, ent komisjoni esimees on opositsiooni poole pealt. Omavalitsusi mille koalitsiooni on kaasatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eestis 20, neist 5-s omavalitsuse revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. Omavalitsuste volikogusid kus Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on oma esindus kuid neid pole kaasatud koalitsiooni, on Eestis 43: nendes 26-s revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal ning 17-s revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal.

Eraldi märkimist väärib Rae vald, mis on Eestis ainuke omavalitsus kus revisjonikomisjoni tööplaani kinnitab volikogu - sisuliselt kontrollib Reformierakonna ainuvõim Komisjoni. Vormsi valda ja Narva-Jõesuu linna juhib üksinda valimisliit, kuid sealset revisjonikomisjoni kontrollib vaid koalitsioon. Näiteks Sillamäe, Loksa ja Maardu linna juhib üksinda Keskerakond, kuid revisjonikomisjoni kontrollib koalitsioon. Jõelähtme vald mis eristub oma naabervalla Kuusalu poolest seetõttu et seda juhib nn lillakoalitsioon, kontrollib revisjonikomisjoni. 

Üldine trend on selline et omavalitsus mida juhib kas Reformierakond või Keskerakond, kontrollib revisjonikomisjoni, ning omavalitsus kuhu on kaasatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, jätab revisjonikomisjoni enamuse opositsioonile. Samuti on neid omavalitsusi enam, mille opositsiooni kuulub EKRE ning mis kontrollib samal ajal revisjonikomisjoni.

 

1. Koostasin iga maakonna kohta eraldi statistika, jagades vastused neljaks: A. Revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. B. Revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal. C. Revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal, kuid komisjoni esimees on opositsioonist. D. Revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal, kuid komisjoni esimees on koalitsioonist.

#Erandid on omavalitsused kus valitseb täielik koalitsiooni ülekaal, nt vormsi vald või Narva-Jõesuu linn ning omavalitsused kus valitseb täielik opositsiooni ülekaal, nt Hiiumaa või Alutaguse vald.

X - komisjonis on kohad jaotunud võrdselt, kuid esimees on opositsioonist.

Y - komisjonis valitseb opositsiooni enamus, kuid tööplaani kinnitab volikogu.

2. Koostasin iga maakonna kohta statistika, lähtudes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna osalemisest kohalikus volikogus, jagades vastused neljaks: Õ. EKRE on koalitsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. Ä. EKRE on opositsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal. Ö. EKRE on koalitsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal. Ü. EKRE on opositsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. 

P - EKRE-l puudub selles omavalitsuses oma osakond 

T - komisjonis on kohad jaotunud võrdselt, EKRE on opositsioonis.

K - komisjoni tööplaani kinnitab volikogu, EKRE on opositsioonis.

Eestis on 79 omavalitsust, mis jagunevad 15-ks linnaks ja 64-ks vallaks.

(konkreetselt)

 

Harjumaal on 16 omavalitsust, mis jagunevad 4-ks linnaks ja 12-ks vallaks. 

A - 4 (Loksa, Jõelähtme, Maardu, Lääne-Harju)

B - 7 (Kuusalu, Raasiku, Kose, Viimsi, Kiili, Saku, Harku)

C - 3 (Tallinn, Saue, Keila)

X -1 (Anija)

Y - 1 (Rae)

- - 

Ä - 5 (Kose, Viimsi, Kiili, Saku, Harku)

Ö - 2 (Kuusalu, Raasiku)

Ü - 6 (Lääne-Harju, Keila, Saue, Tallinn, Maardu, Jõelähtme)

P - 1 (Loksa)

T - 1 (Anija)

K - 1 (Rae)

 

Raplamaal on 4 omavalitsust, mis jagunevad 4-ks vallaks

B - 3 (Kohila, Rapla vald, Kehtna)

X - 1 (Märjamaa)

- -

Ä - 1 (Kehtna)

Ö - 2 (Rapla vald, Kohila)

T - 1 (Märjamaa)

 

Läänemaal on 3 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 2-ks vallaks

A - 1 (Vormsi)

B - 1 (Haapsalu)

C - 1 (Lääne-Nigula)

- -

Õ - 1 (Lääne-Nigula)

Ä - 1 (Haapsalu)

P - 1 (Vormsi)

 

Hiiumaal on 1 omavalitsus

B - 1 (Hiiumaa vald)

- -

Ä - 1 (Hiiumaa)

 

Pärnumaal on 7 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 6-ks vallaks

A - 1 (Põhja-Pärnumaa)

B - 5 (Lääneranna, Pärnu, Tori, Häädemeeste, Kihnu)

D - 1 (Saarde)

- -

Õ - 1 (Põhja-Pärnumaa)

Ä - 5 (Lääneranna, Pärnu linn, Tori, Saarde, Häädemeeste)

P - 1 (Kihnu)

 

Saaremaal on 3 omavalitsust, mis jaguneb 3-ks vallaks

A - 2 Saaremaa, Muhu

B - 1 (Ruhnu)

- -

Ü - 2 (Saaremaa, Muhu)

P - 1 (Ruhnu)

 

Järvamaal on 3 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 2-ks vallaks

B - 2 (Türi vald, Järva)

D - 1 (Paide)

- -

Ä - 2 (Paide, Järva)

Ö - 1 (Türi vald)

 

Viljandimaal on 4 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 3-ks vallaks

A - 2 (Viljandi vald, Põhja-Sakala)

B - 1 (Mulgi)

X - 1 (Viljandi)

- -

Õ - 1 (Põhja-Sakala)

Ä - 1 (Mulgi)

Ü - 1 (Viljandi vald)

T - 1 (Viljandi)

 

Tartumaal on 8 omavalitsust mis jagunevad 1-ks linnaks ja 7-ks vallaks

A - 2 (Tartu, Peipsiääre)

B - 4 (Kambja, Luunja, nõu, Tartu vald)

C - 2 (Elva, Kastre)

- -

Ä - 3 (Kambja, Luunja, Tartu vald)

Ö - 1 (Nõo)

Ü - 4 (Tartu, Elva, Kastre, Peipsiääre)

 

Jõgevamaal on 3 omavalitsust

B - 1 (Põltsamaa)

C - 1 (Jõgeva vald)

D - 1 (Mustvee)

- -

Ö - 1 (Mustvee, Põltsamaa)

Ü - 1 (Jõgeva vald)

 

Võrumaal on 5 omavalitsust mis jagunevad 1-ks linnaks ja 4-ks vallaks

A - 1 (Setomaa)

B - 4 (Antsla, Rõuge, Võru, Võru vald))

- -

Ä - 2 (Võru, Võru vald)

Ö - 2 (Antsla, Rõuge)

Ü - 1 (Setomaa)

 

Põlvamaal on 3 omavalitsust

B - 2 (Põlva, Räpina)

C - 1 (Kanepi)

- -

Ö - 2 (Põlva, Räpina)

Ü - 1 (Kanepi)

 

Valgamaal on 3 omavalitsust

A - 1 (Tõrva)

B - 2 (Otepää, Valga)

- -

Ä - 1 (Otepää)

Ö - 1 (Valga)

Ü - 1 (Tõrva)

Lääne-Virumaal on 8 omavalitsust mis jagunevad 1-ks linnaks ja 7-ks vallaks

A - 2 (Rakvere vald, Vinni)

B - 4 (Rakvere, Haljala, Kadrina, Väike-Maarja)

D - 1 (Viru-Nigula)

- -

Õ - 2 (Tapa vald, Vinni)

Ä - 4 (Rakvere, Kadrina, Viru-Nigula, Väike-Maarja)

Ö - 2 (Haljala, Rakvere vald)

Ida-Virumaal on 8 omavalitsust mis jagunevad 4-linnaks ja 4-ks vallaks

A - 4 (Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve, Lüganuse, Sillamäe)

B - 3 (Alutaguse, Toila, Jõhvi)

D - 1 (Narva)

- -

Ö 1 (Jõhvi)

P - 7 (Narva, Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve, Lüganuse, Sillamäe, Alutaguse, Toila)

 

Agressor soovib pigem sõda vältida

Sõja eest vastutab agressor, kuid sõjast lõikavad kasu need kellele on peamiseks eesmärgiks teenida kasumit: alustades röövvägistajatest armees ning lõpetades pangaeliidiga.

1940. aasta suvel sõitis Adolf Hitler Bayreuth'i, Richard Wagneri ooperi "Jumalate hukk" esitluse ajaks. Seal kohtus ta viimast korda noorpõlvesõbra August Kubizek'iga ning pihtis Kubizek'i sõnade kohaselt järgmist: „See sõda viib meie olukorra paljude aastate võrra tagasi. Kohutav! Ma ei saanud Saksamaa kantsleriks selleks et sõdida. Kui palju on veel ehitada, mul on veel palju tegemata ja nüüd pean nägema kuidas sõda võtab kõige väärtuslikumad aastad.“

Tõenäoliselt tuletas Kubizek Hitlerile meelde koos veedetuid aastaid (1904 Linz – 1908 Viin), mil viimane torkas sõbrale silma oma arhitektuurilise andega. Ta lõi paberil detailseid projekte sotsiaalmajadest, teatritest, sildadest jms. Hitlerit oli tollal veendunud patsifist ning tundliku empaatiavõimega, elades kaaskodanike õnnetut saatust enda peal raskelt üle, kuid põlastades monarhilist valitsemissüsteemi ja degenereeruvat inimmassi. Juba Kubizek'iga koos veedetud ajal käis ta kuulamas parlamendi istungeid, mõistes et suuri ehitusplaane saab viia ellu vaid poliitilise otsusena. Ta teadnud vastata et ühel päeval lahendab kõik probleemid Reich, tähistamaks riiki mis ulatub etnilistest piiridest väljaspoole. 25 aastat hiljem, 1938. aastal kui Hitler tähistas kodulinnas Linz Austria annekteerimist, seisid noorpõlvesõbrad teatri rõdul ja vaatasid vana raudsilda Doonau jõe kohal. Kubizek väidab raamatus et joonised mille Adolf Linzi kaarsillast 1905. aastal tegi, läksid tal kaduma, ent Hitler jäi kantsleri ametis ennekõike arhitektiks, alustades kodulinna ümberehitamist Linzi kaarsillast. Kui palju Hitleri projekteeritud hooneid või teid tänane eurooplane kasutab, palju sõjas hävis, ei oska mina seda täpselt öelda.

Täna on arusaam et natsid soovisid kõigest hingest s õ d i d a, kuid siin on loogikaviga. Pigem on vastupidi, agressorriik soovib kõige vähem sõdida, ta soovib oma plaanid teoks teha nõnda et sõdima ei peaks. Meenutagem Vene-Ukraina täiemahulise sõja algust: Kreml tõesti uskus et nädalapäevade pärast korraldab ta Kiievis paraadi; sellest annab tunnistust ka fakt, et vene oligarhid broneerisid Kiievi restoranides lauad. Nüüd on hakatud Euroopa peavoolumeedia tasemel rääkima et 2022. aasta märtsis nägi Ukraina president vaeva et Moskvaga vaherahu sõlmida; Ukrainal oli vaherahu sõlmimiseks parem positsioon kui täna. Vaherahu vastu oli aga USA ja Inglismaa, lubades Ukrainale vajamineva sõjalise abi.

1944. aasta suvel korraldati Hitlerile viimane tõsine atentaat. Väidetavalt osutas kantsleri sõrm Peipsi järvele, kui laua all olevas portfellis plahvatas pomm. Vandenõulaste sooviks oli võtta üle Saksmaa poliitiline ja sõjaline juhtimine ning sõlmida vaherahu lääneriikidega. Meenutagem et 1939. aasta MRP sõlmimine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel oli Saksamaale oluline selleks, et vältida sõdimist kahel rindel korraga. Ida-Euroopa oma mõjusväärideks jagamine oli Saksamaale oluline, selleks et tungida itta. Nõukogude Liidule esitleti seda teisiti, kuid viimane oli sellest meeleldi huvitatud ning 1. septembril alustasid kaks suurriiki sissetungi Poolasse. Täna on tulnud välja, et Hitler ja sõjaline juhtkond oli tugevalt häiritud asjaolust, et kahe päeva pärast kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Tekib uut moodi mõtlemine kas Poola oli lääneriikidele tähtsam kui Austria või Tšehhoslovakkia, miks neil oli tarvis kuulutada Saksamaale sõda? Lääne-Euroopa vaatepunktist vaadatuna, ei ohustanud Saksmaa ju neid. Eestile tuldi baasidelepingut pähe määrima argumendiga, et Saksamaa eestvedamisel on alustatud Euroopas sõda – see argument olnuks olemata kui Saksamaa lihtsalt annekteerinuks pool Poolat. Kellel oli tarvis et Euroopas algaks täiemahuline sõda?

1944. aastaks oli olukord sootuks teine: Nõukogude Liit oli Stalini julmal juhtimisel ning lääneriikide sõjalise abi tulemusel pööranud sõjaõnne enda kasuks, samuti oli sõda lääneriikidega sundinud Saksa Reich'i olukorda, kus peeti sõda ka 1941. aastal sõtta astunud USA vastu. Mis toimus Hitleri peas, nõnda võib ka küsida et mis toimub Putini peas? Igatahes ei paistnud et Hitler sooviks sõlmida vaherahu ning talle korraldati atentaat. Kuid pomm mis portfellis plahvatas, polnud nõnda tugev et antiikset tammepuust lauda täielikult purustada ning kantslerile surmavaid vigastusi põhjustada. Vandenõulased, uskudes et kantsler on surnud, teavitasid avalikust tema surmast. Täna on faktiliselt ära tõestatud, et nii Stalin kui ka liitlasvägede juhid polnud uudise üle õnnelikud – džinn oli ju pudelist välja valatud ning käis võidujooks Saksmaa peale.

Võimalik et Hitler võis diktaatorile omaselt muutuda julgeks, uskudes et võib võtta riigi riigi järel, kuid ei tohi alahinnata globaalse pangaeliidi huvi teenida sõja pidamise pealt endale kasumit. See eliit oli olemas I ilmasõja päevil ning varemaltki. Mida ma pole Hitleri iseloomu käsitlemise juures hilisem elus enam kuulnud, on teooria et ta vaevles bipolaarse isikuhäire käes, seda mainis meie klassile põhikooli aegne ajalooõpetaja. See häire kimbutavat ka Stalinit: juht põgenes 1941. aasta suvel Saksamaa välkrünnaku tõttu oma suvilasse ning vaevles 2 nädalat depressiooni käes – sellest ka Saksamaa sõjaline edu. Hiljem pöördus sõjaõnn, sest külmalt kalkuleerivad pangandustegelased hakkasid sõja kulgu omale meelepäraselt suunama.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et sõja eest vastutab agressor, kuid sõjast lõikavad kasu need kellele on peamiseks eesmärgiks teenida kasumit: alustades röövvägistajatest armees ning lõpetades pangaeliidiga. Meenutagem kasvõi Slava Ukraina eesvedaja, E200 poliitiku Lehtme palavat soovi sõjast kasu lõigata – kui Putinit kannustab soov taastada Nõukogude Liit, siis Lehtme kasutab kannatajate valu enda rikastamiseks. Seda annab võrrelda olukorraga, kui sa näed et auto ajab jalakäia alla ning juht põgeneb sündmuskohalt: sa helistad küll politseisse kuid teed surijal rahakoti tühjaks. Kas õnnetus oli tahtlik või mis ajendas juhti teist alla ajama, kas juht on mõrvar või kannataja?

Pole ehk jäledamat tegelast kui see, kes õnnetusest või rahvusvahelisest sõjast kasu lõikab. Ukaina kaitsevõime suurimad nõrgestajad on olnud lääneriigid, kes on andnud neile suuri lubadusi ja võtnud ära neilt võitlusvõimelisi mehi sh Eesti. 2022. aasta märtsis tulnuks lääneriikidel vaadata ausalt otsa rohepöörde poolt põhjustatud kahjule, vaadata enda sõltuvust Venemaast ning vaadata tudisevat President Bidenit ja minna vaherahu sõlmimise teed. Tänastes tingimustes on sõja pidamine Venemaaga enesetapp, see ei teeni rahvusriikide huve; globalistid lõikavad sellest hoopis kasu.

 

Põltsami tees: maa perekondadele

Üleval Ungari riigi ametlik logo

Aga see pole kõik. Riik peab võimaldama maad koos elamisega perekondadele, kes on elanud koos 10 ja enam aastat ning asunud kasvatama vähemalt 4 last. Kodumaad kaitseb tulihingeline patrioot, perekonda aga keskpärane patrioot; viimaseid on palju rohkem ning nad on julgeoleku tagatis.

Arusaam perekonnast on kultuuriti erinev: tänane eurooplane mõistab selle all isa, ema ja paari last, kuid lastes moslemi perekonnal valgesse maailma elama tulla, võtab ta kaasa naise(d), ema, isa ja seitse last. Ka Euroopa rahvastel on erinev arusaam perekonnast: maad kus luterlik kirik pole suutnud kanda kinnitada, on perekonnal suurem roll inimese elus; nii üldistades. Isegi kui modernism on naiseks ja meheks olemist muutnud, tajuvad enam katoliikliku taustaga rahvad perekonna mõju tugevamalt, kui näiteks põhjamaalased. Nõukogude ajal oli ainaks perekonna vormiks mehe ja naise vaheline kooselu, kuid juba siis peeti normiks et peres on 2 last, 4 last olla juba kodanlik natsionalism. Rahvad mis olid katoliikliku taustaga, lasid end vähem soveti ideoloogiast mõjutada, kuid eestlane on kohaneja ning nõnda on ta alati valmis kasvõi oma isikliku elu korraldama vastavalt sellele kuidas üldine tendents on.

Ometi kehtib meil põhiseadus mille §27 ütleb et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Konstitutsioon kirjutati ajal mil selja taha jäid ajad mil eestlast ähvardas kodumaal vähemusse jäämine, seda immigratsiooni aga ka madala sündimuse tõttu. Rahvuslikust aspektist on traditsioonilise perekonna kaitsmine hädatarvilik. Täna olema aga sama probleemi ees, ent probleem on palju sügavam. Terve talupojamõistuse on asendunud modernse arusaamaga perekonnast ehk teisisõnu, kadunud on arusaam perekonnast kui institutsioonist ning sellepärast tajuvad paljud perekonda kui mingit hägusat kooslust. Aga see on vaid väline fassaad, sest esiteks ütlevad sõltumatud uuringud et noor eestlane soovib enam kui kahte last, kuid üldine majanduslik olukord on närune. Samuti pole tõsi et enamus eestlaseid toetavad perekonna mõiste moonutamist – kaasa jaatamise taga peidab end osalt alahoidlikus, kuid teisalt on maal elav inimene konservatiivne, isegi kui too seda endale tunnistada ei taha.

Perekonna institutsioon on ühiskonna nurgakivi: sealt tulevad tulevane noorsugu, mida tervem on perekond, seda tervemad lapsed seal kasvavad. Iga perekond on eriline, kõigil pole elu ideaalne, kuid see on siiski perekond. Ükskõik kui rahvuslik on riik, ei saa ta üle sõita perekonnast, samuti ei saa üksikindiviidi õigus kaaluda üles perekondade heaolu.

Eestlane ei pea olema üürnik, kuid paljud seda on. Perekonnad ei pea olema sunnitud elama korterites, kuid paljud elavad ning kitsastes tingimustes. Oma maja omamine ei tohi olla luksus, millest eestlane majanduslikel põhjustel loobuma tõttab ning auto omamist ei tohi kalliks muuta. Laste saamist ei tohi karistada. EI. Seda peab soodustama.

Iga lapse pealt tuleb vähendada füüsilise isiku tulumaksu 25%; 4 lapse isa-ema on FIT-ist vabastatud. Kui üldse säärane rumal maks nagu FIE peaks kehtima, siis sel viisil. Aga see pole kõik. Riik peab võimaldama maad koos elamisega perekondadele, kes on elanud koos 10 ja enam aastat ning asunud kasvatama vähemalt nelja last. Ükski maa ei täitu lastega lauldes, vaid see on tarvis lahendada poliitilise otsusena. Inimene kellel on oma maa, maja ning perekond - on mitu korda enam valmis oma kodumaad kaitsma kui inimene, kes on üksik ning elab üürikorteris. Kodumaad kaitseb tulihingeline patrioot, perekonda aga keskpärane patrioot; viimaseid on palju enam ning see mass on julgeoleku tagatis.

 „Ära küsi mida riik saab teha sinu heaks, vaid küsi mida sina saad teha riigi heaks,“ ütles katoliikliku taustaga President Kennedy. Tõesti. Kodanikuühiskond nõnda toimima peakski, vastupidiselt sotsialistlikule riigile, mis lihtsalt kogub makse ning solgutab erinevaid ühiskonna gruppe, jagab ja valitseb. Selleks et inimene saab riigi heaks midagi teha, selleks et noorest kujuneks vaba isiksus ning ühiskond oleks terve  - on tarvis luua perekondlikud tingimused laiadele massidele.

 

Põltsami tees: parlamentarism tuleb lõhkuda

EKRE seljataha koondumine, hoolimata et nemad ei poolda nii radikaalset lähenemist nagu mina, päästab meie põhiseadusliku korra punnseisust. Me vajame igal juhul erakorralisi valimisi ning pall on vabariigi presidendi käes.

Parlament kui seadusandlik koda hakkas meie esivanemate elu otseselt mõjutama, kui institutsioon Tsaari-Venemaal pärast 1905. aasta punast revolutsiooni sisse seati. Pärast esimest ilmasõda ei kujutanud iseseisvuvad riigid ette, et riik võiks toimida parlamendita; Eesti parlament sai nimeks Riigikogu. Kuni 1934. aasta põhiseadusmuudatuse maksma hakkamist kehtis Eestis tasakaalustatud valitsemisvorm: parlamendi kõrval oli rahvaalgatus- ja hääletamisõigus; otsedemokraatia võimalus tõi Eesti põhiseadusliku korra punnseisust välja, kui üle 70% eestlasest hääletas vapside koostatud muudatuste poolt. Eestist sai 2/3 presidentaalne riik, säilitades oma aja eesti nokiana otsedemokraatia võimaluse, kuid parlament ei mänginud enam keskset rolli ning selle liikmeskonda oli kärbitud 50%. Libarahvuslased kavaldasid peagi vapsid üle, kehtestades vaikiva ajastuna autoritaarse diktatuuri. Pärast 1938. aasta puhastustöö lõppu, hakkas Eestis kehtima parlamentarism. Sõnaliide -ism näitabki et parlamendist sai domineeriv institutsioon, mis enda kõrval otsedemokraatiat ei salli. 1992. aasta põhiseaduse mustandi autor Jüri Adams tõdes hiljuti väljaandes Postimees, et tänasest parlamendi kriisiseisust toob meid välja rahva algatuse võimalus; kardinaalselt erinev seisukoht riigimehe eelmistest seisukohtadest.

Parlamendi fanaatikute arvates on institutsiooni volituste vähendamine, selle institutsiooni hävitamine. Niimoodi aga mõtleb, tahtlikult või teadmatusest, autoritaar. Ei aita teda võrdluse toomine ajalooga, sest eesti vabadussõjalased erinevalt saksa rahvussotsidest, ei lõhkunud parlamenti, valitsemissüsteemi valemist välja. Aga küsimuse tuum ei seisne vapside olemuses, vaid objektiivses reaalsuses: kas vähem parlamendi domineerimist ja presidendi institutsiooni iseseisvumine, päästab demokraatia ning omariikliku valitsemissüsteemi?

EKRE üldprogramm näeb ette rahva algatuse elustamist ning presidendi otsevalimise korra sisseviimist. Nemad leiavad et president peab olema rahva poolt valitav, kuid ma olen selles küsimuses radikaalsem ning leian et president peab juhtima vabariigi valitsust (ja Riigikantseleid). Tal on seadusega piiratud dekreediõigus ning ta valitakse ametisse kord 4-ks aastaks, kodanike enamuse otsusel, kuid tema ametiaja kogupikkus on piiramatu.

Parlament mis valitakse ametisse vahevalimiste raames, kord 4-ks aastaks, seisab lahus presidendi institutsioonist ning selle liikmeskond on vähendatud 51 saadikuni. Parlament pole enam riigivalitsemise juures keskne ning erakondlikul lehmakauplemisel on lõpp, millele annab sümboolse tähenduse erakondade sundnimetamine parteideks. Parlament peab arvestama et rahvas saab algatada eelnõusid ning hääletada nende üle; President ei saa kuulutada välja erakorralisi valimisi, seda võimaldab rahvahääletamise seadus.

Kas see on parlamentaarse demokraatia hävitamine? EI. Parlament valitakse ametisse demokraatlikult, ilma et ühtegi riigielu puudutavat küsimust lahendatakse elektroonilisel viisil, ning parlamendis toimub demokraatlik debatt sh säilib parlamendi roll seadusandliku kojana. Saadikult eeldatakse kultuursust: kandidaadina on pidanud ta paljastama oma moraalse palge ning tõendama haritust. Paraku tuleb ka kehtestada seadus, mis ütleb et kui saadik ilmub kriminaalses (narko)joobes riigikogu (või komisjoni) istungile, siis ootab teda ees kuni aastane vanglakaristus. Lihtne on tänaseid Riigikogu saadikuid noomida, mõnitamiseni välja, kuluhüvitiste kasutamise pärast ning purjutamiste eest, kuid raskem on panna maksma kord, mis tõstab parlamendi autoriteeti rahva seas. Parlamendi võimu kärpimine ei pruugi meeldida tänastele parlamentääridele, kuid Riigikogu maine on ometi olulisem kui mõne saadiku kõrgepalgaline töökoht.

Sääraseid muutusi on Eestis raske esile kutsuda, sest puudub õigus rahvaalgatamiseks. EKRE seljataha koondumine, hoolimata et nemad ei poolda nii radikaalset lähenemist, päästab meie põhiseadusliku korra punnseisust. Me vajame igal juhul erakorralisi valimisi ning pall on vabariigi presidendi käes. 

Saadetud väljaandele Postimees, Tartu-Postimees ning Wõrumaa Teataja

Tees on teisesõnaga juhtmõte.  

Millal katkeb eestlase kannatus?

Sõjaõnn pidavat pöörduma siis kui inimene mõistab et enam ei sõdi ta mitte ideaali, vaid leiva eest.

Kahekordne poliitvang, vabadusvõitleja T. Madisson nentis oma elu lõpu poole, et kui ENSV mõistnuks hakata tootma rahvale teksaspükse jms, siis oleks laulev revolutsioon tõenäoliselt olemata olnud. Selle kibedalt kõlava seisukohaga ütles mees et eestlane on oma olemuselt puhas materialist kes on valmis iseseisvuse ideaalist sama ruttu loobuma, kui ta selle eest end vabaks laulma ruttas. Ehk ongi see põhjus miks Madissoni karjäär piirdus vallavanema ametiga, suures poliitikas pole seesugusel idealistil pikka pidu. Mitte vastandades, ütlen et isa ja poeg Helmed on selles vallas pragmaatilisemad: tahate teksaseid ja Eesti olemist EL-s, saate, aga saate ka turumajandusel toimiva suveräänse rahvusriigi. Et Helmed peavad lugu härrasmehelikust esteetikast, kohtleb nende loodud poliitikagi rahvast põhimõttega: mida daam soovib, selle ta ka saab.

Eestlase geenides on talletunud mõisa ja tõlla ihaľus ning neid komplekse osavalt ära kasutades, suutis Reformierakond kinnistada end 1999. ja 2007. aasta valimiste raames eesti rahvale suureks Issiks, kes organiseeris tütrekesele uhke auto ning on valmis ebasoositud väimehe kandidaadi iga kell läbi klohmima. Hellitatud tütar märkab et viimase 15 aastaga on Issist saanud kasiinosõltlane, kes teeb mida võõrad mehed ütlevad ja keda ei saa usaldada julgeoleku ning majandusliku heaolu garandina. Samas hoiab tütar siiski Issist kinni, sest kõrgema ideaali puudumise tõttu, pole ta valmis Issit hülgama. Issi on jumala eest, kuigi on näha et perekond on lõhki minemas. Issi aga ei talu tütre kõrval olevat väimehe kandidaati, sest siis kaoks Issi viimnegi prestiiž ning oma positsiooni tõttu jõuab ta veel näitemängu teha.

Reformierakond pole kunagi olnud eriline omariikluse patrioot, seda tunti aastaid ettevõtte sõbraliku ja liberaalse ühiskonna eestkõnelejana sh julgeoleku garandina. On  müstika millise intensiivsusega on see kamp asunud eestlasele püha ideaali nagu Eraomand - maksustamise läbi hävitama. Eksivad need kes arvavad et nõukogude võim sundis eestlase püssi ähvardusel kolhoosi tööle minema. Tegelikult on asi nõnda, et inimestele pandi peale nii suured riiklikud maksud et nad lihtsalt olid sunnitud eraomandist loobuma. Oma töö tegi muidugi ka ideoloogia: hea tädilikult agiteeriti inimesi ühist maad üles harima sh valitses pidev sõjaoht. Eksivad need kes arvavad et nõukogude ideoloogia propageeris klassikalist maa elu, vastupidi, pikem plaan oli elu maal likvideerida, lihtsalt ressursid said varem otsa, NL lõpetas olemise. 

Tänane olukord on oma olemuselt sarnane. Eksisteerib ametlik dokument mis ütleb et aastal 2040 elab enamus inimesi pealinnas, seda on võimuritel kerge saavutada, sest eelnevalt on aastakümneid viljeletud kahjuliku regionaal- ja rahvastiku poliitikat. Automaks on aga efektiivne meede kuidas inimesed maalt ära ajada, tekitada nn 15-minuti linnad kus kodanikud on tehnoloogia abil enam jälgitavad kui nad oleks seda hajutatult. Tekib küsimus kas planeedi päästmise nimel on eestlane selleks tõesti valmis? Kas see hoiab ära kardetava vene okupatsiooni, kui elu muutub kehvemaks?

Tiit Madisson ei pannud kunagi kogu süüd salapärase eliidi õlule, vaid rääkis ka sellest et iga rahvas väärib oma valitsejaid. Kui eestlane on vaikivalt olnud nõus sellega et 2/3 parlamendis vastuvõetud seadustest on EL direktiivid ja mil moel on veel globalism häirinud meie suveräänsust, siis tekib küsimus kas eestlane on valmis loobuma ka pühast eraomandist: maja ja auto. 

Sõjaõnn pidavat pöörduma siis kui inimene mõistab et enam ei sõdi ta mitte ideaali, vaid leiva eest. Kui rahvas mõistab et nn rohepöörde varjus on riiklik korruptsioon röövinud temalt vara ja taga tipuks ka vabaduse ning ta on sunnitud seeläbi kõige elementaarsemast loobuma - siis pöördub rahvas valitseva ideoloogia vastu ja soovib muutusi.

Aga kas me oleme valmis rahvana pöörduma, avama oma südame tõelisele armastusele, härrasmehele kes kohtleb meid võib-olla natuke enamalt kui me seda väärt oleksime?

 Saadetud väljaandele Postimees