Suvel puhkan järgnevaks tegusaks hooajaks

Kuberneri aias

Toetajatele soovin kindlaks jäämist südametunnistusele ja väärikust jääda kodanikuks.

Kui kedagi huvitab milles seisneb minu suvepuhkus, siis on see puhkus ennekõike aktiivsest poliitikast, selles suhtes et üldine poliitiline elu on pausil - erakond puhkab ja SAPTK puhkab sh puhkab ka ebaseaduslik vabariigi valitsus. 

Kuna olen palgatööline, on mul suvi tööga sisustatud. Tiheda töögraafiku kõrvalt olen alustanud oma teose "Doktriin" teise osa kirjutamist. Teos koosneb paragrahvidest, seega on tegu konkreetsema tekstiga ning hoolimata ähvardavast tsensuuriseadusest, avaldan ma selle ikkagi.

Järgmisel hooajal kui üldse kasutada sellist terminit, on mul mitte ainult plaanis vaid läinud juba töösse veel 2, kui mitte 3, suurt ja avalikult silmapaistvat projekti. Seega tõotab tulla igas mõttes huvitav aeg.

Mul on palve, et soetaksite ja soovitaksite ka tuttavatele minu esimest poliitilist teost "Doktriin Poliitilises Perifeerias": müügil Apollo ja Rahva Raamatu sh e-poes. Tegu pole tulutoova projektiga, kui väike tulu mulle laekub, investeerin selle juba järgmisse poliitilisse tegevusse.

Toetajatele soovin kindlaks jäämist südametunnistusele ja väärikust jääda kodanikuks.

Doktriin Poliitilises Perifeerias

 

Koalitsioonisaadik käskis rahval minema tõmmata

Täna kogunes kella 9 ja 10 vahel riigikogu hoone ette 100 inimest, nö tervitama saadikuid tööpäeva puhul. Vastava sisulise üleskutse tegi eile Varro Vooglaid Facebooki vahendusel, ka siin kirjutaja nägi seda varahommikul ja tõttas linna.

Kuna fraktsioonide esimehed jms saavad parkida oma auto hoone siseõue, nägi parklasse sisenemas nt Ligi, Mihkelsoni ja ka minister Võrklaeva. Rahvas muidugi vilistan nad välja. Riigikogu esimeest Hussarit näha ei õnnestunud.

Pärast kella kümmet lahkus politsei ja siin kirjutaja võttis ajaviiteks hoone esisele astmele istet. Uksest väljus keegi ja alguses oli kuulda: "Tõmbame minema siit!", kuid nähes et saadik on üksi, oli selge et ta ütles: "Tõmmake minema siit!". 

Valdo Randpere kes uksest väljus, astus "jalamatile", oli kuulda kuidas papp mööda kivi edasi liikus. Peale seda ta pomises omaette, kuid tegi seda selge häälega. Saadik istus maja ees olevasse autosse ja sõitis sellega sisehoovi: ilmselt oli ta närvis, sest pidi autot tagurdama ja sai sellega alles siis väravast sisse sõita. Muidugi vilistati ta välja. Siin kirjutaja tema auto klaasi otseselt plakatiga kinni ei katnud ja saadik sai autot manööverdada, ent rahvas ümbritses saadiku autot ja ütles oma seisukoha. Minema enamus rahvast peagi tõmbas aga mitte Randpere sõnade peale. 

Portaal Uued uudised kirjutab, et peaministri Kallase umbusaldamiseni jõutakse t õ e n ä o l i s e l t alles homme. Sellest tulenevalt teeb siinkirjutaja üleskutse, koguneda sarnaselt tänasele, ka homme ajavahemikus kell 9.00 ja kell 10.00 Toompeale. Mida rohkem meid on, seda uhkem.

Kellaaeg täpsustub selle järgi, mis kell saadikud oma töö lõpetavad. Ent kui meid on palju, on see saadikutele nagunii teada.

 

Eesti Kaitsepolitsei on saavutanud nii suur võimu kui oli KGB-l

 Tiit Madisson kirjutab peale poliitvangiks olemist 1999. aastal ilmunud raamatus "Täieline Wabariik", kaitsepolitseile antud suurest volist. Toon välja mõned read, aga ainult mõned...

"Seadusandja on riigisaladuse seadusega kaitsepolitseile andnud ülisuure võimu, võrreldes 1994. aastal vastu võetud seadusega, on 1. jaanuaril 1998 kehtima hakanud riigisaladuse seadus tunduvalt karmim nn riigisaladuste paljastajate suhtes. Kui maailma superriigis USAs muutub salajane teave automaatselt avalikuks 25 aasta pärast, siis arengumaade hulka kuuluvas Eestis võib saladuste pikkuseks olla 50 aastat ja ka siis kustutab saladuste teavet valdav asutus."

"Riigisaladuse seaduse järgi tuleb salastatud teabele juurdepääsu loa saamiseks läbida totaalne kontroll, mida teostab mõni salapolitsei ametnik (kaitsejõududes peastaap).Ankeetandmed, mida kaitsepolitsei vajab, et kaitsta riigi julgeolekut, annavad silmad ette isegi KGBle, sellele "organile" omasele paranoiliku salastatusega."

"Uus seadus annab (sala)politseile kaitsmiseks mõeldud seaduse, mis annab õiguse kasutada kohtunikke, prokuröre, parlamendisaadikuid ja parlamendi nimetatavaid kõrgeid ametiisikuid salajasel jälitustegevusel."

"Uus seadus annab ainuvõimu otsustamiseks kes kodanikest saab juurdepääsu riigisaladustele ning kes mitte. Asi on läinud nõnda karmiks, et madalama tasemega riigisaladuste, "salajane" ja "konfidentsiaalne" (riigisaladused jaotuvad kolme kategooriasse: täiseti salajane, salajane ja konfidentsiaalne) pääsevad isegi valitsuse liikmed ligi alles siis, kui neil on "põhjendatud teadmisvajadus". "Vajaduse aga otsustab KAPO" kirjutab Aivar Jarne (Postimees 25.10.97)"

"Asjaolu, et salapolitsei tegeleb ka kohtueelse uurimisega, on demokraatlikes õigusriikides täiesti võõras praktika"

"Eesti Kaitsepolitsei on saavutanud nii suur võimu kui oli KGB-l selle hiigelaegadel juudist pealiku J. Andropovi juhtimise ajal"

§ 7. Riigisaladuse tähtaeg

(1) Teave tunnistatakse riigisaladuseks tähtajaks, mida nõuab riigi julgeolek, kuid mitte kauemaks kui 50 aastaks, luure- ja vastuluure allikate ja konfidentsiaalsete allikate puhul 75 aastaks. 

 https://www.riigiteataja.ee/akt/74232

Komisjoni laua taha pääsemine võimaldab veelkord režiimile silma vaadata

2022. aasta kevadel algatasin petitsiooni sõnavabaduse kaitseks, petitsioon on jätkuvalt aktiivne. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/7e2d937c-804a-4fa3-a93c-4d65f076e371

Ilmselgelt on algatus deklaratiivne sest see ei kohusta seadusandliku koda kodanike pöördumist tõsiselt võtmast. Deklaratsiooniga näitame oma meelsust ja seda, et me ei nõustu säärase seadusega.

Eesti ühiskond ei kaota midagi kui Rahvaalgatus.ee keskkond sulgeda, samuti ei kaota sellest ka mina midagi. Ainuke mida algatuse saatmine riigikogu Komisjoni pakub on see, et ma saan algatuse esindaja olla Komisjoni istungil koalitsiooni esindajatega laua taga ning vaadata režiimile silma, öeldes (meie) seisukoha.

19-aastane Põltsam

Minu ettekanne riigikogu õiguskomisjonis: sellega seoses saab üles näidata vaid kodanikuallumatust

27. mai meeleavaldus

Järgnev ettekanne sai tehtud 12. juunil riigikogu õiguskomisjonis:

Perekonna mõiste ümber defineerimist alustati riiklikul tasandil 2013a. Veel 2011a. valimistel ei lubanud seda ükski parlamenti pääsenud erakond sh Reffid või sotsid. Sellest alates on see olnud revolutsioon ülevalt alla: selle tõestuseks on nn homoühingute aastast aastasse rahastamine ja igasugune keeldumine selle teemalisest rahvahääletusest - parim uuring mida rahva seas läbi viia, on ju referendum. Parim tõestus et rahva enamus seisab perekonna ümber defineerimisele vastu, ongi see, et erakonnad mis seda soovivad, ei pane seda küsimust referendumile sest nad teavad väga hästi et rahvas on sellele vastu; võiks ju öelda et referendumile ei panda ka muid küsimusi, ent miski pole tänasele koalitsioonile nii tähtis kui perekonna ümber defineerimine.

Rahval puudub ka võimalus riigikogu poolt vastuvõetud seaduste tühistamiseks nii nagu see võimalus on konstitutsiooni ajaloos olnud.

Aga olgem ausad. See pole tegelikult küsimus mida referendumile panna, erinevalt maksu või välislepingu küsimusest. Eestlase sugusele rahvale on eriti pahatahtlik hakata revolutsiooni ülevalt alla tegema sest selle läbiviijad teavad, et keskmine eestlane on tasakaalukas ja valitsuse usku - me nägime seda ka COVIDi ajal, enamus kandis maski seetõttu et valitsus käskis, mitte ei lähtunud enese südametunnistusest. 

Revolutsiooniliste jõudude eesmärk on algusest peale olnud rahva lõhestamine, mängides vähemuste madalatele tungidele ja poliitikasse trügivate karjeristide rumalusele. 

Ma ei ütle et tahan elada riigis mille seadusandlus kehtestab homoseksuaalsuse kriminaalkuriteona nii nagu see oli NL karistusseadustikus - ta on kuritegu inimloomuse vastu, patt, sest seda ütleb lisaks talupojamõistusele ka kirik. Riigil pole õigus sekkuda sellesse teemasse.

Küll aga tahab praegune koalitsioon kehtestada ideoloogilise vaenukõne seaduse, mille analoog kehtis NL karistusseadustikus. Seda nende inimeste vaenamiseks kes avaldavad elementaarseid seisukohti nagu nt see, et perekonna moodustavad: mees, naine ja lapsed.

Perekonna mõiste ümber sõnastamisega ei sõnastata ümber loomuseadust, vaid võim kes nii teeb, tühistab ja naeruvääristab iseenda. Seda enam et algusest peale on selle riigikogu koosseisu legitiimsus kahtluse all.

Sellega seoses saab näidata üles vaid kodanikuallumatust.

Komisjoni enamus ei toetanud algatuse edasist menetlemist, see selgus peale seda kui mind oli ära kuulatud. Jätsin viimase lause omale lõppsõnaks ja nii läks ka: ütlesin et sellega seoses saab näidata üles vaid kodanikuallumatust ja asusin ruumist lahkuma.
 

Pidamata jäänud sõnavõtt: presidentaalse riigikorra tähtsusest

Riigikogu 1920-ndatel

Ajanappuse tõttu jäi Pärnus toimunud kongressil kuulamata minu sõnavõtt.  Kõlagu see kirjapildis järgnevalt:

Minu siiras õnnitlus esimehele tagasivalimise puhul.

1992. aasta põhiseadus kehtestas korra mille järgi vabariigi valitsus ja president on tugevas mõjusuhtes parlamendiga. Parlament määrab presidendi ja on algallikaks valitsusele, viimane saab aga enamuse abil suruda riigikogus läbi oma tahte. Nüüd mil antud koosseisu legitiimsus on tugeva kahtluse all, näeme meie parlamentaarse demokraatia nõrkust.

EKRE on seisnud alati presidendi otsevalimise ja rahaalgatus- ning hääletusõiguse taastamise eest. Ma paindun olema presidendi küsimuses mõnevõrra radikaalsem ja ütlen, et presidendi institutsioonile tuleb anda täitevvõimu volitus: vabariigi valitsus säilitades küll peaministri koha, viiakse ühes riigisekretariaadiga vabariigi presidendi alluvusse.

Esiteks, tuletagem meelde et põhiseadusmuudatus mis 1933a. läbiviidi, justnimelt säärase korra maksma pani; ei midagi uut. Toona oli üheks argumendiks see, et rahva poolt valitud ja täitevvõimu esindav riigipea stabiliseerib olukorra kus rahvas rahvahääletusõiguse raames liiga tihti parlamenti laiali võib saata; rahvaalgatus- ja hääletusõigus jäi tagavara variandiks. Tegelikult me ei tea kuidas säärane riigikord oleks toimima hakanud, sest Pätsi-Laidoneri-Rei riigipööre likvideeris demokraatia - mitte rahva jaoks olev autoriteet ei tasalülitanud ühiskonda, vaid võimuklikk kes mõistis et nad kaotavad võimu. Ka täna on nõnda, et võimurid ei soovi rahva poolt valitud presidenti, sest see ajab nende plaanid kardinaalselt segamini.

Teiseks, usun et otsevalitud riigipeal lasub üksikisiku tasandil suur vastutus. Täna näeme kuidas võimuklikk peidab end mõiste "riik" taha valitseb erakondade ülemvõim. EKRE on enamat kui erakond, see on partei ehk osa ühiskonnast, rahvaliikumine.

Daamid ja härrad!

Me võime vaielda detailide üle, ent julgustan meil võtta suund poolpresidentaalse demokraatia kehtestamiseks Eesti Vabariigis.

Jäägu kõlama tänasest õhtust deviis: Kord riigis majja!

Ühispilt Martiniga Raplas. 2023 veebruar

 

Laste riigistamine jätkub: kohustuslik kooliskäimine kuni 18-eluaastani

Tegu on anti-kristliku eesmärgiga inimene, antud juhul noorsugu riigistada. See on ebaliberaalne ja omane totalitaarsele režiimile. Sellise riigikorra puhul ei julge oma lapsi üldriiklikusse kooli panna, aga probleem nimega "riik" tahab ka erakoolides asjad oma käe järgi seada

Lihtne otsing näitab et kohustusliku kooliiga sooviti tõsta 18-eluaastani, 2001 ja 2008. aastal. Nendel aegadel see ei teostunud. Täna kajastas ERR et praegune valitsuskoalitsioon mille haridusminister on Kristina Kallas, teeb selle plaani teoks - hariduse omandamine on kohususlik ajani mil inimene saab 18 või päevani mil ta on lõpetanud põhikooli.

Tegelikult kajastas ERR juba 20. märtsil et Valitsuse eesmärk on see, et kõik inimesed õpiksid vähemalt mingi kutse; selleks et uus süsteem täidaks eesmärki, peavad Eesti kutseõppe edendamise ühingu Triin-Laasi Õige sõnul juba põhikoolis kutsealased koolitused muutuma KOHUSTUSLIKUKS.

Tekib küsimus et kellele kuulub õigus noori harida kui mitte riigile? Siis võiks küsida et milleks muutub inimene kui ta järkjärgult riigistame, jälle?

Ühte võib öelda, tegu on anti-kristliku eesmärgiga inimene, antud juhul noorsugu riigistada - vanemliku õiguse dirigeerimine süsteemile, mida pole rahvas valinudki. See on ebaliberaalne ja omane totalitaarsele režiimile. Kui vaadata valitsuskoalitsiooni eesmärke tervikuna, siis on selge millega tegu on!

Sellise riigikorra puhul ei julge oma lapsi üldriiklikusse kooli panna, aga probleem nimega "riik" tahab ka erakoolides asjad oma käe järgi seada.