Einar Laigna: Lendvaid lennuaparaate millel tuli taga on, on vanad müüdid täis.

"Või valetame ja toome sündmuse või objekti hilisemasse aega ning üritama seletada kuidas miljonid inimesed köitest tonni raskust kivi sikutasid, et seda omale kohale saada – jamps kõik," räägib ajaloofilosoof Einar Laigna Nõõme raadios 2010a.

Kui Baalbeki rõdu, kuulus megaliit mis on 1100 tonni raske, selle on keegi lõiganud täpselt mäest välja, mis vahenditega? Ära lihvinud täpses mõõdus – mis jõuga? Tänapäeval pole me suutelised tegema selliseid ehitusi, ega lõikama mäest välja selliseid kiviblokke. Antud blokid on nagu painaja ja siis me teemegi nagu see kaelkirjaku mees kes esimest korda seda looma kohtas – eitas nähtut, ja lülitame selle oma ajaloost välja. Või valetame ja toome sündmuse või objekti hilisemasse aega ning üritama seletada kuidas miljonid inimesed köitest tonni raskust kivi sikutasid, et seda omale kohale saada – jamps kõik!

Aga mis köitesse puutub siis müüdid räägivad jumalatest kes istuvad raudtroonidel, muidugi taevas ja sealt olevat alla rippunud köisredel – köisredelit tunti, aga see mis üleval oli? Inimesed ei osanud muud öelda kui raudiste – see oli kõik. Me aga ei tea mis selle raudistme all silmas peeti! Lendvaid lennuaparaate millel tuli taga on, on vanad müüdid täis.

http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Einar%20Laigna&file=2010-12-28-laigna.mp3

(Foto on illustratiivne) 

PLAANIS ON AVALDADA MAAILMAVAATELINE „DOKTRIIN 2021“ AUGUSTIS

„Dogmad ehk kivistunud seisukohad on nagu tähed mis näitavad teed.“

Kuna olen varem teatanud et kandideerin sügisestel KOV-valimistel, siis koostan ma selle tarbeks dokumendi tähtsusega kirjatüki, kuhu kanna oma dogmaatilised seisukohad. Kuigi mõiste „dogma“ kannab tänapäeval halba varjundit, ei põlga ma dogmaatilisi seisukohti väljendada – vastupidi – dogmad ehk kivistunud seisukohad on nagu tähed mis näitavad teed.

Doktriin 2021 võiks koosneda siis 1) fundamentaalsetest seisukohtadest – mille juurde pole lisaselgitust vaja 2) riigielu puudutavad küsimused – nii palju kui ma hetkel olen pädev seisukohta võtma, ma oma seisukohta väljendan 3) vallaelu puudutav – nii palju kui ma olen pädev seisukohta võtma, ei soovi end pidada valla poliitilist elu hästi tundvaks inimeseks.

Mõni seisukohta mis puudutab Kuusalu valda, on mul aga olemas:

1. Kõigis hinnatsoonides, mis on kirjas Riigi Teataja/ Maamaksumäära kehtestamine 30.01.2019, alandada maamaksumäära 1%-le aastaks 2023. Tegu pole niisama populismiga, vaid – ühest küljest ei saa keegi omada Maad/ riigi territooriumi, kuid teisest küljest peab olema maamaksumäär maaomaniku, maaperemehe suhtes praegusest solidaarsem.

2. Väljaanne Sõnumitooja on seotud nii või naa kolme valla valitsusega; mis pole halb, sest kohalikku elu kajastav ametlik väljaanne peab olema. Muuta Sõnumitooja peatoimetaja ametikoht rahva poolt valitavaks. Määrata talle kuni 10 aasta pikkune teenistus ja tagasikutsumise võimalus rahva poolt. Praeguse peatoimetaja (mitte võtta isiklikult) suhtes puudub tsiviilkontroll; hetkel on peatoimetaja justkui hallkardinal. Ja mitte alahinnata väljaande tähtsust; tegu on vallavõimu mainekujundajaga.

3. Vähendada volikogu volinike kohtade arvu seniselt 19lt kohalt 17le voliniku kohale.. Senini kohtade arv kujunes välja, kui Loksa vald liideti Kuusalu vallaga 2005a. 1) Vähendab Loksa linnavolikogu oma kohtade arvu 2 voliniku koha võrra 2) Harku vald, kus on registreeritud enam kui 16 tuhat elanikku, on ühel volinikul enam kui 800 elanikku – Kuusalus on vastav näitaja ligi 350. Usun et anda ühele volinikule rohkem elanikke ja sellega rohkem vastutust, on põhjendatud.

 

Kenno Põltsam

Viinistu

PÕHISEADUSKOMISJONI SELGITUS, MIKS RAHVALT POLE TARVIS KÜSIDA KAS EESTI PEAB JÄTKAMA EUROOPA LIIDU LIIKMENA

  „Euroopa Liidu eelarvest Eestile suunatud toetused on märkimisväärsed, siis leidis komisjon, et ei ole põhjust algatada rahvahääletust Euroopa Liitu kuulumise osas,“ leiab parlamendi põhiseaduskomisjon, eesotsas reformierakondlane.

 Esitasin kollektiivses pöördumises Riigikogule ettepaneku algatada õiguslikult siduv rahvahääletus, millega küsitaks rahvalt nõu, kas Eesti Vabariik peaks jätkama Euroopa Liidu liikmena. Riigikogu juhatus võttis minu esitatud kollektiivse pöördumise menetlusse käesoleva aasta  4. mail ning edastas selle edasiseks menetlemiseks põhiseaduskomisjonile. 

Vastuses (15. juuni), mille allkirjastaja on põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (REF), põhjendab dokument miks antud algatus oma lõpu leiab:

"Käesoleva aasta märtsis-aprillis Euroopa Parlamendi tellitud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on Euroopa Liidu usaldusväärsus Eesti elanike hulgas viimase seitsme aasta kõrgeim – Euroopa Liitu usaldab 60 % Eesti elanikest. Muuhulgas leiavad Eesti kodanikud, et Euroopa

Liidu tuleviku esmane prioriteet peaks olema vaktsiinide ohutuse ja kiire juurdepääsu tagamine kõigile Euroopa Liidu kodanikele. Euroopa Liidu rolli vaktsiinide hankimises pole põhjust alahinnata. Samuti ootavad inimesed rohkem investeeringuid majandusse, et tagada õiglane kriisist taastumine liikmesriikides. Ka ühine strateegia sarnaste kriisidega toimetulekuks tulevikus on Eesti kodanike silmis tähtis.

Rahandusministeeriumi andmetel maksis Eesti perioodil 2014-2020 Euroopa Liitu 

1,6 miljardit eurot ning sai toetuseid Euroopa Liidu eelarvest 6,2 miljardit eurot. Perioodil 2021-2027 on need numbrid vastavalt 2,45 miljardit ja 8,1-8,4 miljardit. Seega saab Eesti jätkuvalt iga sisse makstud euro eest üle 3 euro tagasi.   

Kuivõrd eeltoodud andmetest nähtub, et Eesti elanikud toetavad Euroopa Liitu kuulumist ning Euroopa Liidu eelarvest Eestile suunatud toetused on märkimisväärsed, siis leidis komisjon, et ei ole põhjust algatada rahvahääletust Euroopa Liitu kuulumise osas.  

Põhiseaduskomisjon ei nõustunud pöördumises toodud ettepanekuga ning otsustas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152¹³ punkti 5 alusel esitatud ettepaneku tagasi lükata."

Legend laste mängust Kivikuningas: tsaar Ivan IV sügavmõtteline käik

Alates 18. sajandist juurutatud (revolutsiooniline) demokraatia on loonud tingimused, kus igaühel on võimalus istuda troonile: tihti on see troon näiline sest tegelikud otsused tehakse ära pankade ja suurorganisatsioonide poolt.

Ajaloofilosoof Einar Laigna räägib Nõmme raadio eetris millest sai alguse laste mäng Kivikuningas:

„Ivan IV teadis et Tema on legitiimne tsaar. Temale kuulub võim ka siis kui Ta füüsiliselt troonil ei istunud. Ivan armastas säärast mängu et punaselt väljakult toodi tsaaripaleesse mõni pradjaaga ehk hulkur ning tsaar asetas ta troonile istuma, andes talle kätte riigivalitsus keppi, õuna ja asetas monomahhi mütsi talle ka veel pähe. Ivan IV tegi talle päev otsa tseremoniaalseid kummardusi terve õukonna juuresolekul; kohtles teda nagu tsaari. Ja hulkur istus troonil ning kujutas ette et ta ehk ongi tsaar.

Uue päeva alguses ehk kell 18.00 võttis Ivan IV pistoda, lõi hulkurile selle rindu ja lasi laiba ära koristada. Mida Ta sellega demonstreeris? Demonstreeris seda et inimene võib troonile istuda, aga ta ei ole tsaar; mitte legitiimne.

Vanast ajast on vene kultuuris mäng: играть в царя. Eestis mängitakse seda mängu nõnda, et lapsed jooksevad võidu kivi otsa otsa ning see kes kivi esimesena vallutab, hüüab: Mina kivikuninas, sina ..labidas!“

Tänapäeva demokraatia on loonud tingimused, kus igaühel on võimalus istuda troonile (ka kirjatüki autor kuulub nende hulka): tihti on see troon näiline sest tegelikud otsused tehakse ära pankade ja suurorganisatsioonide poolt; oleneb millisest riigist me parasjagu räägime. Kumb on siis etem: kas üks legitiimne kuningas/tsaar kes vastutab rahva käekäigu pärast või kamp valitsejaid kes tegelikult ei valitse ega vastuta? Ja muidugi peab antud kuningavõim pärinema jumalalt, sest vastasel korral on tegu despoodiga.