Tees üldiseks liiklusstreigiks

...

Pettusega võimule tulnud Vabariigi valitsuskoalitsioon, on läinud kolmanda ühiskonna tugisamba kallale: Eraomand. Jumalik and kajastub meie igapäeva elus oma eluasemena, igapäevase leiva või oma liikumisvahendina. Nad on seda aastakümneid viljelenud, korrumpeerinud riigiaparaadi ning harjutanud endid ette üldiseks maksumaksja vahendite riisumiseks. 

Läbitöötatud põhiseaduslik parlamentarism on tupikseisus. Põhiseaduse autorid on tunnistanud, et rahvaalgatus- ja hääletamisõiguse mehhanismi taaselustamisest keeldumine, iseseisvuse taastanud Eestis, oli viga. Kardeti anda rahvale iseotsustamise õigust ning öeldi, et kui anda rahvale veel võimalus valida vabariigi presidenti, siis liigume taas autoritaarsuse suunas nagu see juhtus 1934a. aastal. Nüüd on seisukord sarnane et 1992a. maksma pandud omariiklik kord on hädaohus - sellegi poolest on väike klikk haaranud omale võimu ning teevad mida saavad. 

Mida siis teha? 

Ühe punkti poolest erineb meie põhiseadus veel, varem omariikluse ajaloos kehtinud põhiseadusest. Nimelt lubab ja kohustab paragrahv 54, et kui muid vahendeid ei leidu, ning neid mehhanisme mis päästaksid demokraatia tupikseisusust tõesti ju põhiseaduses ei seisa - kutsub paragrahv 54, rahvast kodanikuallumatusele.

Võimaluste ajaakna on meile andnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, mille esimees on käinud välja mõtte et märtsi keskpaigas on kavas üldine liiklusseisak, motoriseeritud üldstreik.

Iga autojuht kes osaleb liikluses, seisatab välja kuulutatud ajal oma masina, lülitab sel tööle ohutuled ning tuututab signaali, seda paar minutit järjest.

Siin kõneleja ütleb, et säärane protestiaktsioon on efektiivne viis avaldada meelt automaksude vastu, mida valitsus kehtestama hakkab. Ma julgustan temperamentsemaid rahvuskaaslaseid organiseeruma väiksematesse gruppidesse et korraldada enda äranägemise järgi  liiklusseisakuid. Looge oma masinatega liiklusummikuid mida veel siinmail nähtud pole. Ärge kuulutage oma plaanide üksikasju avalikult, leppige need omavahel kokku et teid ei saaks eelnevalt ruineerida ning Valitsus oleks viimse hetkeni teadmatuses. Ärge peljake neid kes ähvardavad teid riiklike repressioonidega, nemad on visanud teile kinda, mitte vastupidi. Mõjugu iga takistus teid keelata streigis osaleda, kui külm vesi kuumale kerisele.

Siin kehtib ütlus, ärgu teadku sinu vasak käsi mida parem käsi teeb, kuid süda on ühine ja see koondub sinimustvalge alla. 

Tavaliselt meeleavaldusest Toompea nõlval, enam ei piisa, vaja on korraldada üldine liiklusseisak. Siin kõnelejal on kaks kätt, kaks jalga ja üks auto, meil rahval tervikuna on aga jõud, ja me kas paneme oma jõu maksma või kaotame midagi sootuks enamat kui oma maise vara. 

Valevalitsusele tuleb saata sõnum, et kui nad jätkavad eesti rahva rõhumist, ei jää see üldstreik viimaseks. Täna toimub see kindlas ajaraamis, kuid homme võib streik kujuneda ka tähtajatuks, kui Valitsus autoomanike elu veel kibedamaks teeb. 

Me peame nüüd meeles pidama, et seisame ajaloo õigel poolel, meil puudub voli mõista viimsepäeva kohut ent lasub kohustus mõista õigust kodanikena.

Mina osalen, osale sina ka!

Loksa linna rahaasjades peab valitsema selgus

Meie puhul on siiski tavaks see, et seal kus m e i e võimul olema, seal on revisjonikomisjoni esimees valitud opositsiooni seast. Täitevvõim ei kaota sellest midagi kui rahaasjad on avalikud, see ei sega poliitikat ellu viimast, kuid tekitab valijas usaldust.

Algatasin kohaliku petitsiooni, kus kutsun inimesi üles andma oma toetus allkiri algatusele, mis nõuab et Loksa linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees oleks valitud opositsiooni seast.

Valimistsükli algusest on revisjonikomisjoni esimeest kahel korral valitud, vahetult peale valimisi ning mullu. Mõlemal korral on Komisjoni esimeheks valitud koalitsiooni esindaja, kuigi opositsiooniline valimisliit "Siin me elame", on oma kandidaadi üles seadnud. Loksa keskerakondlik linnavõim ei eristu teistest Eesti keskerakondlikest linnavõimudest, kuid jääb selgelt vähemusse, sest enam kui pooled Eesti omavalitsuste revisjonikomisjonid on mehitatud nõnda et opositsioonil on kontroll avaliku raha kasutamise üle.

Detsembris võtsin läbi kõik Eesti 79 omavalitsust: https://kennopoltsam.blogspot.com/2023/12/statistika-ja-kokkuvote-valitsevast.html

Eile alustasin allkirjade kogumist, et rahvas saaks rääkida teemas kaasa: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1096-loksa-linna-rahaasjad-avalikuks?fbclid=IwAR3FeiPfBLTt4aPo6PREX6GP8ACMznpDhLX23i8od4JP3eKSWJi6NbdkF6U

Ma ei taha öelda et nendes omavalitsustes kus rahvuskonservatiivid võimul on ning kus revisjonikomisjoni esimees on koalitsiooni poole pealt - on kuidagi halvemad; mõned omavalitsused Eestis on. Kuid meie puhul on siiski tavaks see, et seal kus m e i e võimul olema, seal on revisjonikomisjoni esimees valitud opositsiooni seast. Täitevvõim ei kaota sellest midagi kui rahaasjad on avalikud, see ei sega poliitikat ellu viimast, kuid tekitab valijas usaldust.
 

Riigivanema Pätsi kõne 15. märtsist 1934. aastast. Katked.

Riigivanem Päts õigustas Riigikogu suures saalis 12. märtsi riigipööret. Kõnekatked: 15.03.1934.

Minu kui riigivanema kohusetäitja poolt on alla kirjutatud ja maksma pandud otsus, mille järgi üle kogu vabariigi välja kuulutatakse kaitseseisukord. Samuti olen mina kaitseseisukorra seaduse põhjal teatavad suured volitused üle andnud vägede juhatajale ja ülemjuhatajale. Selle otsusega on meie riigis väga kaugele ulatuv samm astutud. Leidsin et oli viimane aeg seda ammu astuda.

Nüüd seletatakse et see samm olevat astutud niisugusel ajal, kui riigis täiesti harilik olukord maksnud, kus käimas olnud harilik agitatsioon ning valimiseelne ärevus maad võtnud. 

Ma pean ütlema et kui revolutsiooni tundemärke alles sellest leida, kui kodanikud juba üksteise vastu võitlusse on astunud, siis on see väga pealiskaudne revolutsiooni liikumise mõistmine.

See selts kes oli endale võtnud lugupeetud nime, vabadussõjalaste ühing, oli muutunud niisuguseks ühinguks, kus tõsiselt vabadussõjast osavõtjaid väga vähe oli. Sinna kogus igasugust elementi. Kõigepealt hakati tõendama terve rahva ees, et EV Valitsus, riigiasutused ja juhtivad jõud ei ole 15 aasta jooksul midagi suurt jõudnud ära teha, kui ainult rahvale õnnetusi kaela tuua. Kutsuti üles rahvast võitlema nende inimeste vastu kes seni Eesti riiki juhtinud ja öeldi et need kes seni olnud riigielus kõrgetel ja vastutavatel kohtadel, ei 15 aasta jooksul midagi muud teinud kui oma isikliku kasu taga ajanud. Ma olen kirju saanud lugupeetud kodanikkude käest kes selle üle kaebavad et ei ole olnud niisugust hirmuaega veel Eestis, kui viimase valimiseelse võitluse ajal. Kaugemale minevat võimu laostamist, võimu eitamist ei või endale ette kujutada. Ma teadsin kõik, kõik see ei olnud mulle saladus.

Kui mina seda sammu astusin, siis arvan et see samm oli viimasel minutil tehtud. Et lasta enesele ja teistele rahulikele kodanikele terrorit kaela tulla, seda ei lubanud mulle need kõrged kohused, mis ma enese peale olen võtnud ja mille eest pean vastutama. Meie arvestasime et kui nüüd väikesed ohvrid toome, päästame rahva ja riigi suurtest ohvritest. Nüüd on seisukord sarnane et üle terve riigi aktiivsemaid tegelasi vahi alla võetud ja ülekuulamise järel nende küsimuste kohta mis riiklikult tähtsad on selgust muretseda. Aga üht pean küll ütlema, et see kihvt on maal kaugele läinud, on kaugele ulatunud ja need abinõud mida tahaksime ehk tarvitada, ei jõua nii ruttu kohtadele.

Ei saa ju nõuda et palavikus olev inimene saaks põhjalikult otsustada. Meie ei saa ka arvata, et rahvas kes üles ässitatud on, et seal keegi suudaks oma kodaniku kohuseid täita. Rahval tuleb tagasi tõmbuda, tuleb näidata haiguse sümptoome nii, et igaüks ennast sellest haigusest arstida võiks. Niisugune psüühiline haigus on ka meie rahvast praegu tabanud. Meie oleksime võib-olla ka nii kaugele jõudnud, et oleksime endil käe otsast raiunud või teised oleksid meilt kaelad maha raiunud. Selle nähtega tuleb kui haigusega ümber käia, seda haigust on palju ning seda tuleb arstida. Meie peame neile haigetele rahu andma.

Mina loodan et peale seda lühikest seletust, mis ma teile siin andsin, teie saate valitsusega ühes nõus olema, et kaitseseisukorra välja kuulutamine ei olnud mitte mingi kergemeelne samm, vaid see oli hädatarvilik meie riigi rahule ja julgeolekule. Ja teie valitsuse teadaandest tarvilikult järeldused teete ning mis valitsuse seisukohtadega ühesugused on.