ÜHISKONNA VAIMNE LAMESTUMINE (I osa)

Kuidagi kukkus nõnda välja, et tundsin end sel õhtul tulnukana. Hiljem olen hakanud mõtisklema, et kas mitte sellega polegi kõik öeldud?

Kord eesti ja vene kooli ühisel ekskursiooni esimese päeva lõpus peatusime koolikaaslastega ühes väikelinna õpilaskodus ning öörahu saabudes kui igaüks pidi juba omatoas olema, veetsin mina kõrvaltoas aega; seal viievoodiga toas oli terve hulk klassivendi ning paar poissi tarbis alkoholi, vanuselt olime 13-14. Ühel hetkel kuulsime kuidas lapsevanemlik järelevalve koridoris liigub ning peagi kuulsime koputust meie toa uksel. Järgneval hetkel suutsid kuus poissi end voodite alla peita, aga mina kes poleks pidanud seal ruumis olema, jäin keset suurt tuba seisma. Järgevalt avas umbkeelne pedagoog toaukse, heites oma pilgu igasse ruumi nurka: tema silmist võis välja lugeda selle, et tal oli ükskõik kes millises toas viibis, peaasi et enamvähem kord ning vaikus oleks – ainult mina püüdsin kohusetundlikult oma sealolu selgitada. „Tere! Ma olen siin vaid külaline,“ laususin ma ning mille järel oli kuulda end voodi all peitvate klassivendade naerupurskeid. Selle peale naeratas järele vaatav pedagoog noogutades ning sulges ukse; kui hästi ta mind mõistis, ma ei teagi. Hetk hiljem tajusin et kui veider on seista ihuüksi võõras toas ning pidada end külaliseks. Sama pedagoog oli alles paar tundi varem mind teises ehk mulle antud toas mind üksi askeldamas näinud. Tegelikult polnud ma selles vanuses üldsegi eraklik, pigem seltskonna hing ja hilisematel väljasõitudel sai tehtud seda mida teisedki – aga kuidagi kukkus nõnda välja, et tundsin end sel õhtul tulnukana. Hiljem olen hakanud mõtisklema, et kas mitte sellega polegi kõik öeldud?

PETITSIOONID PARLAMENDILE ERAKORRALISTE VALIMISTE TOETUSEKS JA EUROOPA LIIDU TEEMALISEKS REFERENDUMIKS, EDASTATI RIIGIKOGULE

Algatuse menetlusse võtmiseks on seaduses ette nähtud 30 päeva

Täna edastasin Riigikogule kaks petitsiooni: „EXIT – Eesti lõpetab kuulumise Euroopa Liitu“ ning "Kaja Kallase valitsus peab tagasi astuma“ – esimene kogus lühikese ajaga üle 1656 allkirja ning teine 2765 allkirja.

Algatuse menetlusse võtmiseks on seaduses ette nähtud 30 päeva. Kui algatus vastab kollektiivse pöördumise nõuetele, annab Riigikogu kantselei algatuse esitajale kirjalikult teada, milline komisjon hakkab pöördumist arutama. Antud info saab ka Rahvaalgatuse keskkonnas kuvatud.

Märtsikuus kogus Kaja Kallase valitsuse tagasiastumist ning RK-erakorralisi valimisi  nõudev petitsioon üle 1000 allkirja; kahjuks Riigikogu leidis antud petitsiooni mittenõuetekohane olevat. Loodan et minu petitsioonid leiavad arutamist.

Siiras aitäh sulle, kes sa oma allkirja andsid ning algatusi ka sotsiaalmeedias jagasid.

 

DELFI FAKTIKONTROLLI TULEB IGNOREERIDA

Delfi Faktikontrolli üle puudub tsiviilkontroll kui ka autoriteet faktikontrolle teostada; inimestel on igati õigus aga ka kohustus neid ignoreerida.

Grupis Telegram Eesti sõbrad jagas grupi liige pilti sellest, kuidas Bukarestis nõuavad rumeenlased valitsuse tagasiastumist: „Bukarest eile õhtul“ oli pildi all. On tõsi et rumeenlased tõesti nõudsid valitsuse tagasiastumist, ERR kirjutab 13.02.2017 järgmist: „Pealinnas Bukarestis kogunes pühapäeval kohaliku meedia hinnangul tänavatele 50 000 inimest, meeleavaldused jätkusid ka teistes linnades.“ https://www.err.ee/582346/rumeenias-jatkusid-valitsusvastased-meeleavaldused

Faktikontroll hoiatab oma teavituses grupi administraatorile: „Kui grupp jagab korduvalt libauudiseid, võib Facebook uudistevoos kogu grupi sisu alla suruda, mis võib vähendada grupi külastajate arvu. Samuti võib juhtuda, et Facebook ei soovita enam inimestel grupiga liituda.“

Nagu näha, teeb Delfi kõik selleks et alternatiivmeediumid tasalülitada: jõupositsioonilt. Ilmselt on tsensorid jõle uhked enda üle, arvavad et teevad ühiskondlikult kasulikku tööd kui trollivad neid kes nende moodi ei mõtle. Aga selles võivad inimesed kindlad olla et niikaua kui grupis Telegram Eesti sõbrad valeinfot ei levitata, ei hakka grupi administraator ühtegi grupi liiget blokeerima. Delfi Faktikontrolli üle puudub tsiviilkontroll kui ka autoriteet faktikontrolle teostada; inimestel on igati õigus aga ka kohustus neid ignoreerida.

 

KAS PÄIKESETÕUSU VALITSUS KAOTAS RASEDUSKRIISI?

28. märtsil saatsin Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepikule järelpärimise, et selgitada välja millised on valitsuse poolsed ettepanekud raseduskriisi nõustamiseks ning naistekliinikutes töötava psühholoogilise konsultatsiooni kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Ministeeriumi automaatvastaja suunas mind kirjutama asutuse üldisele meilile; 12. aprillil saatsin sama päringu uuesti kommunikatsioonijuht Oskar Lepikule, vastust pole mulle tänaseni laekunud.

Jääb mulje, et jaanuarikuu lõpus tööd alustanud päikesetõusu valitsus on eesti naised pannud vähem aborti tegema, vähendanud raseduskriiside arvu ning parandanud iseenesest psühholoogilise konsultatsiooni kättesaadavust.

On selge, et uuel valitsus on hoopis teised prioriteedid kui rahvastikukriisi seljatamine, mitte et Jüri Ratase valitsus selles küsimuses murrangut oleks saavutamas olnud, ent EKRE osalusel sai antud probleemile osutatud ja ehk oleks selles küsimuses toimunud positiivsed arengud. Mis on Kallase valitsuse prioriteedid, seda oleme viimastel nädalatel juba näinud.

PÄRING 12. aprillil Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepikule

Tere!

2020a. maikuus vastasite minu aborditeemalise päringu punkt 3le järgmist:

„Analüüs ja ettepanekud raseduskriisi nõustamise ja naistekliinikutes töötava kliinilise psühholoogi konsultatsiooni kättesaadavuse ning kvaliteedi parandamiseks valmib plaanide kohaselt 2021. aasta märtsiks.“

Tollal kehtis valitsuskoalitsioonileping kus oli kirjas punkt: „Laiendame nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks, tervete laste sünniks, emade tervise kaitseks ja abortide arvu vähendamiseks.“

Hoolimata asjaolust et meil on viirusekriis ning valitsus 2021a. jaanuari lõpus vahetus, eostavad eestimaalased jätkuvalt lapsi ning teatud hulk naisi/ lapsevanemaid vajab psühholoogilist konsultatsiooni. 

1. Kas naistekliinikus psühholoogilise konsultatsiooni kättesaadavus ning kvaliteet on tänaseks paranenud; palju on suunatud riigieelarvelisi vahendeid ning inimressurssi? 

2. Kuidas on tagatud keerulisel ajal naistekliinikutes aborditeenuse kättesaadavus?

Lgp

Kenno Põltsam

kolumnist

 

EESTI ON EXITi REFERENDUMIKS VALMIS

Keskkonnas Rahvaalgatus.ee on Euroopa Liidust lahkumise toetuseks digiallkirja andnud üle 1530 kodaniku. Petitsioon pöördub Riigikogu poole palvega, algatada õiguslikult siduv referendum millega küsitakse nõu kas Eesti Vabariik peaks jätkama Euroopa Liidu liikmena. Algatajana kinnitan teadvat et Euroliit pole klassikaline Euroopa; Eesti kuulub Euroopa kultuuriruumi alates 13. sajandist ning jääb sinna ka peale Euroopa Liidu hukku – me ei vaja riiklikust suveräniteedist kõrgemat institutsiooni, mis on sundinud Eesti sotsiaalse lõhestumise äärele.

Olen veendunud et veel neli kuud tagasi poleks antud petitsioon nii palju allkirju kogunud, nüüd aga mil rahvas näeb Kaja Kallase valitsuse saamatust koraanakriisiga toimetulemises ning nende totalitarismi ihalust, on sügavuti mõtlev eestlane mõistnud oma seljaajuga et Eesti ühiskond on Euroopa Liidu ideoloogilise ülemvõimu pantvang ning paljud meie eliiti kuuluvatest inimestest põeb Stockholmi sündroomi.

Ma küll ei näe et antud petitsioonil on pikk eluiga, võib-olla võtab Riigikogu selle menetlussegi – ent küsimus on ideaalis. Targad räägivad et igal inimesel, igal rahval peab olema mõni säärane ideaal, mille teostamine näib antud hetkel võimatu, kuid mille poole püüdlemine sütitab lootust ning kasvatab vaimu. Ja siis kui aeg on küps, tuleb kasutada võimalust.

Tundes üldist maailma ajalugu, tean et Euroopa Liidul kui institutsioonil pikka eluiga pole, küll aga võib eestlane rahvana omal maal täisperemeheks saada – kahju, aga praegu on eestlane pigem põlise maarjamaa rentnik, kui peremees. Ja peremeheks olemine saab sündida vaid suveräniteeti hoides. 

Akadeemiline peavool ei soovi meenutada et 2003a. ütles 867 714 valimisõiguslikest kodanikest oma JAH sõna Liiduga liitumiseks vaid 369 657 – EI sõna ütlejaid oli vähem. Meenutagem, et Riigikohtu üldkogu 2012a. antud hinnangul ei luba 2003a. rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus piiramatult delegeerida Eesti pädevusi Euroopa Liidule, kui seda teha soovitakse, tuleb küsida kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt uuesti nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.

2018a. kritiseerisin portaal Objektiivis ilmunud artiklis seda, et ärkamisajal ja hiljem sündinud laste vanemad otsustasid nende eest riigi tuleviku: „Selleks, et inimene sai 2003. aasta referendumil oma jaatava vastuse anda, pidi ta olema sündinud vähemalt 1985. aastal ning seega alustama kooliteed veel endise Nõukogude Liidu koosseisus. Teen sellest järelduse – otsus liituda Euroopa Liiduga on tehtud ENSV põlvkonna poolt.. Nõukogude Liit lagunes nõnda kiiresti, et rahvuslikud jõud ei jõudnud reageerida ning võimule tulid edumeelsed liberaalid.“ Ma mitte ei õõnesta(nud) üldist lastevanemate autoriteeti, aga arvan et Eesti Vabariik pidanuks jääma neutraalseks: kasvatama uut põlvkonda ja mitte laskma röövkapitalistidel riiki paljaks varastada, või importima siia absulootselt kõike mis massinimest hullutab.

Kutsun üles rahvuskaaslaseid julgelt oma allkirjaga andma rahvasaadikutele teada, et eesti ühiskond on EXITi taoliseks referendumiks valmis.