ENESEKEHTESTAMINE: Nõuan Loksa linnapeal välja tulla avaliku vabandusega

Mis aga puutub minu laua taha pääsemisega Kuusalu vallas, siis tuletan Teile meelde et esiteks kandideerin ma volikokku, kust ma aga napilt välja jäin; säilitades varumehe rolli. Teie aga jäite ka vallavolikogust välja, kuid minu teada ei soovi Keskerakonna nimekirjas kandideerinud mees end peale valimisi selle nimekirjaga siduda. Mina pole end kunagi esitanudki (abi)vallavanema kandidaadiks või volikogu (ase)esimeheks). Algatuse Linnale „Loksa linnavolikogu istung otseülekandesse“ lõin ma eesmärgiga, tuua kodukandis toimuv volikogu istung tänapäeva, kuigi olen oma vaadetelt traditsionalist, leian et volikogu istung peab olema videosilla vahendusel otse- ja järeljälgitav.

Pöördusin 23. mail Loksa Linnapea poole, nõudes et ta võtaks vastutuse oma nahaalse ning ebaväärika käitumise eest, viimasel volikogu istungil. Sündmuse keskmeks on aprillis loodud algatus, mis soovib muuta volikogu istungid videosilla vahendusel otsejälgitavaks.

Vahetult peale seda kui 19. mail toimunud volikogu istung oli lõppenud, Muutusite minu kui kohapeale istungit vaatama tulnud inimese suhtes isiklikuks, püüdes mind avalikult verbaalselt alavääristada ning luues minust kuvandi kui inimesest kes soovib vaid avaliku tähelepanu saada, mitte sooviga minult küsida vaid kasutades üleolevalt kindlat-kõneviisi ning kahtlustan et eesmärk oli mind provotseerida ütlema midagi säärast, mida hiljem minu vastu kasutada; viimase suhtes säilitasin siiski külmamõistust.

Kui istung oli lõppenuks kuulutatud, olite asunud ruumist lahkumise teele ning peale opositsioonisaadiku(te) manitsemist, osutasite käega minu suunas kes ma toolil sirge seljaga istusin ning laususite: „Näe, siin veel üks Nublu.“ On iseenesest mõistetav et antud kommentaar oli üteldud sooviga mind avalikult alavääristada ning tekib küsimus kas see on Teie harjumuspärane kõnepruuk inimesega kes nähtavalt ajab teistsugust poliitikat kui seda teete teie? Olgu mainitud et me pole varem silmast-silma rääkinud ning oleme teineteisele võõrad: mis annab Teile õigust mind koeranimega nimetada: kas ma olen andnud selleks põhjust – enda meelest mitte!

Seejärel Käsutasite mind meelevaldselt Kuusalu valda, eesmärgiga näidata, et mul kui vallakodanikul pole Loksa poliitikasse asja. Ometi on vallakodanik Lootsmann kuulunud mitu valimisperioodi Kuusalu vallavolikogusse ning ajanud vallapoliitikat, samal ajal olnud ka ametis Loksa linnas. Ometi pole mina teinud Loksa linna poliitilisel tasandil seni muud, kui algatanud 2 kollektiivset pöördumist: üks neist, „Loksa linnavolikogu istung otseülekandesse“ kogus nõnda palju linnakodanike allkirju, et selle sai edastatud Linnale menetlemiseks. Linnaopositsioonisaadikutel on suverääne õigus toetada mistahes algatusi, neid omal äranägemisel poliitika tegemisel kasutada, olgu idee väljakäija vallakodanik või Brüssel.

Mis aga puutub minu laua taha pääsemisega Kuusalu vallas, siis tuletan Teile meelde et esiteks kandideerin ma volikokku, kust ma aga napilt välja jäin; säilitades varumehe rolli. Teie aga jäite ka vallavolikogust välja, kuid minu teada ei soovi Keskerakonna nimekirjas kandideerinud mees end peale valimisi selle nimekirjaga siduda: mitu kohta on Keskerakonnal vallavalitsuses või volikogus? Mina pole end kunagi esitanudki (abi)vallavanema kandidaadiks või volikogu (ase)esimeheks)! Ometi erakondliku kuuluvuse tõttu, olen ma seotud koostööga mida minu erakond vallavõimu teostades teeb.

Algatuse Linnale „Loksa linnavolikogu istung otseülekandesse“ lõin ma eesmärgiga, tuua kodukandis toimuv volikogu istung tänapäeva, kuigi olen oma vaadetelt traditsionalist, leian et volikogu istung peab olema videosilla vahendusel otse- ja järeljälgitav. Minu jaoks on nii Kuusalu vald kui ka Loksa linn kodukant: Kuusalu vallavolikogu istung on alates 2017a. sügisest avalikult jälgitav ning Teie olite sel ajal volikogu liige, kui tehniline kaasajastamine teostati.

Annan Teile võimaluse minu ees avalikult vabandada, valik aja ning koha osas on Teil olemas. Küll aga ei saa ma lubada, et reageerimiseta jätmise puhul, ei anna ma asjale ametliku käiku.

 

LINNAVOLIKOGU ISTUNG: Läbi pealtvaataja silmade

Illustreeriv foto: sõjaalgatajast USA president
näitamaks kes 
on boss

Siinse, Loksal sündinud kirjutaja poolt algatatud petitsioon ning valimisliidu „Siin me elame“ ettepanek on saavutanud võidu: näitasime kes pooldab avatust, objektiivsust ning istungite kaasajastamist ning kes avatust, objektiivust ning kaasajastamist tõrjuvad. Reaalsus on säärane et elu on kolinud interneti, sotsiaalmeediasse ning kohapeal toimuv istungist on de facto saanud salajane koosolek, mis lubab kaua ainuvõimu omaval nimekirjal, antudjuhul Keskerakonnal, teha mida iganes, käituda kuidas iganes – kasvab võimulolijate mugavus, tekib oht et pääseb valla inimloomusest tulenev korruptiivsus - inimestena peame pingutama selle nimel, et meil ei tekiks kiusatusi, me ei muutuks mugavaks. Volikogu istungite avatumaks muutmine vajalik samm.

19. mail toimus Loksa linnavolikogu istung, kus pealtvaatajana viibisin ka mina; lisaks minule viibis seal ka üks meesterahvas – teadaanded toimuvast volikogu istungist olid mitmes sotsiaalmeedia lehel varemalt üleval. Viimane päevakorrapunkt oli valimisliidu „Siin m elame“ 28. aprilli volikogul tehtud ettepanek, seada Linnavalitsusele ülesandeks valmistada ette otsuse eelnõu, mis reguleeriks linnavolikogu istungite otseülekannete korraldamist (viide: Loksa linna põhimääruse § 8 lg 3). Antud ettepanek hääletati ilma igasuguse Linnapoolse selgituseta maha: täisenamuse keskerakonna 8 saadiku poolt, kõik kohal viibinud koalitsioonisaadikud olid selle vastu.

Valimisliidu „Siin me elame“ saadik Kaido Korkma palus lühikese kaitsekõne, selgitamaks ettepaneku sisu:

„Loksa linnavolikogu pole salajane organisatsioon, kus võetakse vastu salajasi otsuseid .. (linnapea pomises „Mis salajane?“) .. linnaelanike poolt valitud linnavolikogu peaks olema täiesti avalik, aus ja läbipaistev. Loksa volikogu on valitud linnakodanike poolt, volinikul on oma valijad kes tema poolt hääletasid: me oleme avalikuelu tegelased vähemalt linnakodanike poolt vaadatuna. Linnaelanikud ootavad meilt otsuseid mis on vajalikud linna arenguks, eluolu parandamiseks, miks me peame tegema seda varjatult, kui seda on võimalik teha avalikult. Vägisi tekib küsimus: kas osadel volinikel on midagi varjata?“

Seepeale tänas linnapea saadikut ning ütles palus kõne lõpetada ning eeskõneleja suunal kõlas koalitsioonisaadiku kommentaar: „Näe, jälle hakkab peale!“: kõlas volikogu esimehe poolt tehtav haamrilöök ning palve esitada ettekandval saadikul konkreetne ettepanek: ettepanek oli, et volikogu istungid oleksid avalikud. Linnapea vastas: „Volikogu istungid avalikud, keegi pole keelanud siia tulemast ja kuulatakse mis siin räägitakse.“ Saadik lisas et ettepaneku (loe: algatuse mõte) on muuta volikogu istungid videosilla vahendusel otse- ja järeljälgitavaks, millepeale Linnapea vastas: „Otseülekandeid võite kuulata nii palju kui tahate, neid on üle vabariigi igas kohas.“ Ettekandev saadik palus istungi protokollijal, eelnev protokollida mille peale Linnapea saadiku suunal lisas: „Pane kirja siis, kui see probleeme tekitab!“ Ja kuulutas istungi lõppenuks.

Linnapea, tõusnud püsti et ruumist lahkuda, lähenes siinsele kirjutajale ning osutas talle käega, kommenteerides: „..Siin veel üks Nublu“, küsides et mis too siit tahab. Siinne kirjutaja jäi üldsõnaliseks, vastates et viibib volikogu istungil pealtvaatajana, millepeale linnapea kamandas et ajagu asju Kuusalu vallas, mille kodanik ta on ning viidates üleolevalt, et siinset kirjutajat ei lastud vallakoalitsiooni moodustades laua taha. Seejärel valgus volikogu istungi saal tühjaks.

Esiteks mainin et juhuslikud debateerimised on mulle võõrad, mul on olnud seniajani komme kuulata inimese mure ära ja hilisemalt seda analüüsida – mõistsin peagi, et viite laua taha saamisele tegi vallakodanikust Linnapea iseendale. Pole enam uudis et mitu valimisperioodi järjest, häältega 30-33, on mitu valimisperioodi järjest linnapea ametit pidanud mees istunud Kuusalu vallavolikogus ning kuni eelmiste KOV-valimisteni oli ta ka vallavolikogu esimees – kuid sügisel juhtus tööõnnetus, mille tõttu pääses valla Keskerakonna nimekirjast volikokku mitte Tema, vaid kandidaat, kes pärast valimispäeva ei soovinud enam Keskerakonna nimekirjas kandideerimisest midagi teada – ning lisaks kõigele, võeti ta vallakoalitsiooni kolmandaks osapooleks, kui parteitu kandidaat.

Tegelikult võiks ju eeldada, et kui Linnapea kohtub sinuga esimest korda elus näost näkku, ei nimeta Sind koeranimega: heal juhul võiks nõnda käituda inimesega keda sa varasemalt tunned – ma ei arva et poliitika tegemisel peaksid inimesed käituma üksnes vaoshoitult, et midagi pahasti ütelda ei tohi vms – kui JA, siis peaksid samad reeglid kehtima juba kõigi suhtes; eriti kui inimene on soliidses eas nagu Linnapea.

Mis puutub aga minu laua taha saamisse, siis tuletagem meelde, et ma jäin napilt volikogust välja, teine mees minu nimekirjast (EKRE) sai volikogusse sisse, – ja kui nüüd faktidega veel norida, siis andis vallakodanik Linnapeale ühe hääle vähem, kui mulle – siia ongi koer maetud! Ja mul pole probleemi sellega et ma volikogust välja jäin: minu erakond on vallakoalitsioonis - mul on aga selles suhtes vabad käed ning lisaks kõigele, algatuse Loksa linnale esitasin ma kodanikuna.

Kes on Linnapea mind kamandama tegutsema oma koduvallas, kui ta ise on samuti vallakodanik ning kuulunud pikalt selle volikogusse sh teinud erinevaid võimudiile ühe kui teisega: mulle teadaolevalt esitas Tema 2018a. kevadel M. Salu vallavanema kandidaadiks, jäädes paraku ise opositsiooni. Sama aasta sügisel sai Tema osalusel võimalikuks koalitsioon, mis esitas volikogu esimeheks M. Soomi  (sellest on varemalt Loksa palju juttu olnud), mille tõttu sai Temast volikogu aseesimees ning viimased poolteist aastat õnnestus Tal olla ka volikogu esimees – Linnapea on ise teinud, ja ütlen et edukalt, siin ja seal ilma ning Tal pole mingid põhjust mulle ütelda kus ja mida ma teen. Kas Loksa on saar keset merd? Minu teada asub Loksa keset Kuusalu valda, endist Loksa valda  – oleks olnud omal ajal nii kõva mees ja säilitanud Loksa valla. Pole saladus et Loksa säilitas 2017a. selle tõttu linnastaatuse, et Linnapea oli keskerakondlane ning peaminister toona Jüri Ratas – lihtlabane poliitiline sobing.

Volikogu otseülekanne

Mida pidada silmas sõnaga a v a l i k? Ehk võiks ütelda et paraku, ei käi inimesed sul volikogu istungit kohapeal vaatamas – seaduse järgi on istung avalik, kuid reelasus on säärane et elu on kolinud interneti, sotsiaalmeediasse ning kohapeal toimuv istungist on de facto saanud salajane koosolek, mis lubab kaua ainuvõimu omaval nimekirjal, antudjuhul Keskerakonnal, teha mida iganes, käituda kuidas iganes – kasvab võimulolijate mugavus, tekib oht et pääseb valla, inimloomusest tulenev korruptiivsus - inimestena peame pingutama selle nimel, et meil ei tekiks kiusatusi, antud kontektsis on volikogu avatumaks muutmine vajalik samm. Kui koalitsioonisaadikutel pole midagi varjata, siis miks kardetakse muuta volikogu istungite toimumine otsepildis jälgitavaks? Mina ütlen et see on segu mugavusest ja hirmust, mida tõendas ka Linnapea käitumine minu kui algatuse autoriga: tegu oli väikslase eneseväljendusega.

Võiks ju ütelda et ilmub väljaanne Loksa elu. Kuid tegu on linnavalitsuse poolt väljaantava lehega, mis pealekauba jõuab ka paljude vallakodanike postkasti – võiks küsida, et mis asja on Loksa lehel valla elanikuga?

Muuta volikogu istungid videosillavahendusel otsejälgitavaks, on tänapäeva nutiajastul möödapääsmatu samm. See on efektiivsem võimalus kajastada istungeid objektiivselt, kui ajaleht või sotsiaalmeedia lehekülg, rääkimata mõne partei/valimisnimekrija ajalehest või sotsiaalmeedialeheküljest.

Siinse kirjutaja poolt algatatud petitsioon ning valimisliidu „Siin me elame“ ettepanek on minu hinnangul saavutanud võidu: näitasime kes pooldab avatust, objektiivsust ning istungite kaasajastamist ning kes avatust, objektiivust ning kaasajastamist tõrjuvad.

 

 

 

 

  

 

Valmisid PÕLTSAMI-nimelised õlled

Kohalikus pruulikojas Mäepealse külas, valmisid mai alguses õllesordid, mille siinne kirjutaja omanimelise sildiga dekoreerinud on: „Põltsami 8“ ning „Põltsami Suveöö“.

Põltsami 8 – number „8“ sümboliseerib lõpmatust, lõpmatu eluring, lõpmatu töö, lõpmatu asjaajamine millegi nimel, nõnda nagu Põltsami elugi. Antud õllesorti on Põltsami tutvusringkonnas laialdaselt kiidetud.

Põltsami 8 on Teile pruulitud värskendava maitsepaketiga hele õlu, mis oma ülesehituselt meenutab gootika arhitektuuri: õrn sööst lõpmatusse sh on tuhanded molekulid osatud kujundada kergeks pitsiks, justkui kaoks nendel kaal sootuks.

Rukki pale ale 6%

Põltsami Suveöö– siin pole suutnud Põltsam otsustada kas ta on ööinimene või hommikuinimene: teadagi järgneb igale ööle päev ning suvel on need teineteisest läbipõimunud, et neil on raske vahet teha.

Põltsami Suveöö on Sinu janu kustutamiseks pruulitud aromaatse maitsepuketiga, mehiselt humalane hele õlu, mis on justkui üürike naudingu hetk sumedas videvikus, enne kui aovalgus end kergitab.

Rukki IPA 6.3% 

Kel on huvi kergema meelelahutuse, Põltsami-nimelise käsitöö õlle vastu, võib võtta minuga julgesti ühendust ning ajame asja kiirelt ning delikaatselt korda. Kui soovitan kiirustada, sest pudeleid sai tellitud vaid 100 tükki. Alaealistele ma alkoholi ei jaga ega müü.

 

Ühel päeval tegutseb Loksa linnas ametlik EKRE osakond

Kasutatud Tartu Tamme
Gümnaasiumi
logo

Ma ei varjagi et algatus mis taotles muuta Loksa linnavolikogu istungite toimumise interneti vahendusel otse- ja järeljälgitavaks – oli loodud eesmärgiga julgustada linlasi liituma loodava EKRE osakonnaga. Antud idee kogus rahva seas populaarsust ning seda asus toetama ka volikogu opositsiooni kuuluv valimisliit Siin me elame, kellele ma äärmiselt tänulik olen – küllap mõistsid nemadki, et volikogu töö tuleb kaasajastada.

Tegin EKRE kohaliku osakonna lehel juba kolmanda üleskutse, liitumaks EKRE loodava Loksa osakonnaga; eelmisel talvel saatis erakond Loksa elanike postkasti samasisulise üleskutse, sealt ma idee luua Loksa EKRE sotsiaalmeedia esindus, saingi ning leht on muutunud populaarseks. Kindlasti saab sellest tulevikus osakonna ametlik leht.

Ringkonnal on koordinaator kes haldab ka meili: loksa@ekre.ee ning kohaliku aktivistina olen mina, kes toetab Loksa osakonna loomist nii palju kui võimalik. Tean et ühel päeval EKRE osakond ka asutatakse: selleks on tarvis vähemalt 5 inimest, hea oleks kui neid on vähemalt 7, kellega asutada osakond. Osakonda ei asutata kindlasti mitte vaid loomise enda pärast, vaid selleks et ka Loksa elanikud mõistaksid, toetada tulevikus EKRE rahvusliku programmi ning teha kohalikul tasandil ka ise poliitikat, silmas pidades KOV-valimisi. Oodatud on liituma inimesed, kellel on ideid mida praktikas realiseerida – et Loksa areneks ning areneks õiges suunas. 

Olen omaltpoolt väljakäinud lisaks otseülekande ideele, ka plaani vabastada linnalapsevanemad lasteaia kohatasu kohustusest, tõsta ühekordset sünnitoetust, tegeleda avalike narkomaanide probleemiga, eemaldada igapäevane EL või mõne muu riigi sümboolika Linnavalitsuse katuselt, lõpetada väljaande Loksa elu jagamine Kuusalu valla elanikele ja muuta see enam ajakirjanduslikuks leheks ning reageerida seadusandlikul tasandil kui LGBT peaks soovima haridusasutuses teha ideoloogilist propagandat. Aga tegu on pelgalt minu ideedega, EKRE ootab nüüd Sinu ideid ja tegusid!

Reformierakond on valmis end lastetoetuste tõstmise asemel kukutama

Foto: Kroonika/ ühine laps Taavi Veskimäega

Konservatiividena ei toeta me printsiibilt seda et riik peab tõstma raskel ajal toetuseid, vaid langetama kasvõi radikaalselt makse, kuid hetkel on küsimus laste- ja peretoetustes ning siinse kirjutaja poolest tuleb täita nii Keskerakonna tahtmine kui ka EKRE ettepandud soov langetada kõiksugu makse.

Selle asemel, et mõelda, kuidas oma inimesi laste- ja peretoetuse tõusu näol aidata, kaotab kõrgetest reitingutest uimastunud peaminister Kaja Kallas reaalsustaju ning kutsub kriitilisel ajal esile valitsuskriisi. Reformierakond oli ainus partei, kes ei pannud allkirju laste- ja peretoetuse tõstmise eelnõule. Seejärel teatas Kallas valitsuse pressikonverentsil, et kui see eelnõu Riigikogus enne jaanipäeva läbi läheb, astub ta valitsusjuhi kohalt tagasi.

Esiteks nähtub meile Reformi- ja Keskerakonna käsitlus riigist: sotsialistlik süsteem, mille eesmärk on muuta inimesed riigist veel sõltuvaks – tõsta näpuotsaga toetuseid, selle asemel et langetada makse; aktsiis on ka sisuliselt maks. Kardinaalselt erinev arusaam EKRE poliitikast, kuid seda enam mõistetamatu on kutsuda selle tühja-tähja pärast esile valitsuskriis – sul on riigieelarve muutunud üha täissöönumaks seaks, aga sa ei või tõsta laste- ja peretoetuseid. Inimlikust seisukohast tekib arvamine, et peaministri puhul on tegu paadunud s##apeaga – kuid ilmselt on selle taga veel miskit ning selleks on ajada meelega antud valitsuskoalitsioon lõhki – aga ka see loogika on hetkel küsitav, sest olgugi et reformierakond peab olema mingitmoodi süvariigi poolt mõjutatav, tekib aegajalt tunne et valitsuserakond ei tee teatud otsuseid sellepärast et neid keegi käsib, vaid neil ongi säärane arusaam riigist: rahvas on justkui lambakari.

Konservatiividena ei toeta me printsiibilt seda et riik peab tõstma raskel ajal toetuseid, vaid langetama kasvõi radikaalselt makse, kuid hetkel on küsimus laste- ja peretoetustes ning siinse kirjutaja poolest tuleb täita nii Keskerakonna tahtmine kui ka EKRE ettepandud soov langetada kõiksugu makse.

Muidugi tuleb alati mõtelda et ilmselt soovib Keskerakond end enne valimisi koalitsioonis näha, ilmselt soovib Reformierakond teatud muudatuse teha, et enda meelest siis puhtana valimistele vastu minna – kuid nagu ma mainisin, tekib aegajalt tunne et Reformierakond ei tegutse loogiliselt, nii nagu meile üritatakse väita et Putin ründas Ukrainat nö lambist mis muidugi tõele ei vasta – vahel mõtled et Reformierakonna tegutsemise taga polegi süvariiki, vaid tegu ongi niivõrd nahaalse ja arulageda seltskonnaga. Kuid me teame ka, et alati on rahva seljataga käinud poliitilised mängud ning ilmselt soovivad mõlemad koalitsioonipartnerid enne valimis kuidagi teisiti nendele vastu minna: ärme unusta et Eesti200 ootab ka võimalust. Aga vahel võib juhtuda et segaduste ajal tulevad võimule need, keda süvariik võimule ei soovi.

 

1993: Eliit elas hoopis teises reaalsuses kui rahvas

1993. aasta detsembris oli Eesti Raadio eetris professor ja Riigikogu liige Ülo Vooglaid, rääkimast eetika kriisi teemadel ning vastamast kuulajate küsimustele. Üks helistaja tunnustas riigikogulast et tal on praegusel ajal (1993) kodanikujulgust sellisel teemal avalikult kõnelda ning esitas kaks küsimust:

KÜSIJA:

Kuidagi ei saa lugeda eetiliseks meie väga kõrgete prominentide avaldusi: Eesti Panga juhatuse esimeest (Siim Kallas) või peaministrit (Mart Laar) kes välismaal aga ka meil siin deklareerinud et „Eestil läheb nii hästi et hirm hakkab“. Kui ma säärast avaldust kuulan, mul hakkas hirm, sest kui statistika ütleb et Eestis on poolteise aastaga, Krooni eksistentsi aja jooksul miljonil inimesel elatustase tunduvalt langenud, siis ei saa ju Eestil minna hästi – või peab see olema teine Eesti kuskil mujal

VASTAB ÜLO VOOGLAID:

(Vooglaid naerab ja ütleb et seda peab küsima nende poliitikute endi käest)

Küsija toonitab veel et on vastuolud: üks mida avalikuse ees räägitaks ning teine mis päriselt toimub. Vastuolud on liigasügavad: need pole eetilised avaldused antud poliitikute suust.

Ülo Vooglaid kommenteerib lõpetuseks: „Mis puutub enesekiitmisse siis siin on kõlbeline printsiip, eesti kultuuris väga kindlalt ja täpselt fiktseeritud: teate kuidas selle enesekiitusega on? See teatavasti haiseb ja ega siin pole midagi lisada.

KÜSIJA:

On üks probleemide ring mis ka eetikaga seostub. Meil ei toimu vaid üleminek käsumajanduselt turumajandusele, vaid see kuidas me näeme protsesse mis toimuvad Ida-Euroopas sh Eestis – on väga analoogne revolutsiooniga. 40-ndate aasta lõpus murti eesti põllumajanduse selgroog, sotsialistliku külarevolutsiooni kaudu, praegu tahetakse seda selgroogu murda turumajandusliku revolutsiooni kaudu. See mis praegu toimub, on enamikele inimestele üsna toores surve, või mis Teie arvate?

VASTAB ÜLO VOOGLAID:

Ühest küljest on maa probleemid väga kõvasti tingitud sellest et omandireform on mitmel põhjusel takerdunud ja ei edene küllalt kiiresti. Teisest küljest vaadatuna ilmneb et kui need protsessid kulgeksid veel kiiremini, siis oleks surve veel tugevam. Ma arvan et tehti küllalt targalt et välistati omandireformi puhul nende tahe ja õiendamine kes kuskilt kõrvalt vaatavad ja väliste ekspertidena oleksid võinud ju ka seletama tulla.

Küll aga moodustati reformikomisjonid ja need moodustati muidugi inimestest kes olid tuntud kui ausad, usaldusväärsed, asjatundlikud ja energilised ning enamikes Eesti paikades on omandireform kulgenud üle kivide ja kändude kuid siiski mõningates paikades on see umbe jooksnud. 

 

Naine kui füüsilise elu sünnitaja ning hoidja..

8. mail oli emadepäev ning selle raames annan ma tagantjärele edasi paar mõtet mis antud päevaga mul tekkinud on: ma ei teinud sel päeval ühtegi postitust sotsiaalmeedias, aga kas see on kõige olulisem? Olen rahul, sest täitsin oma kohust, pidades meeles oma ema kes enam elavate kirjas pole ning naisi kes on emad, ilma et oleks seda sotsiaalmeedias kuulutanud.

Emadepäeva tähistati Eestis esmakordselt 1922. aastal, 1940a. tava lakkas ning taastati 1988. aastal: mis annab tunnistust sellest et kommunismi perioodil ei peetud emadust riiklikult tähtsaks – tänapäeval üritatakse näidata et see on riiklikult tähtis, ent tooni annab kommertslikus, nagu see jõulude või ülestõusmise pühadega pidamisega on. Tegu on suure teemaga, mida ma hetkel lahata ei soenda.

Me oleme harjunud rääkima isamaast, kuid kas me adume et Eestimaa on pühendatud Neitsi Maarjale? Seda juba 13. sajandi algul mil eestlase etniline asuala liideti katoliikliku Euroopaga. Eestist võiks rääkida kui emamaast, mitte kui isamaast. See on meie isade maa, ent see on ka emamaa. Tegelikult pole maa seostamine naisega juhuslik, sest sumerite aegse legendi kohaselt on naine maist päritolu, ning mees maavälist päritolu – teame ju ütlust et naised ja mehed on erinevatelt planeetidelt – kas see ütlus on juurdunud meie sügaval alateadvusel? Igatahes on minu isiklik, ütleme siis nii et ametlik seisukoht selline, et naine on maist päritolu ning mees on maavälist päritolu – mis aga ei naeruväärista kuidagi neid rolle mida üks või teine sooesindaja kannab.

Naistele meeldivad asjad: nad on materiaalsed. Klassikalisel mõttes on naine elu edasiandja ning sellest tulenevalt on nad ka füüsilise elu hoidjad. Me teame et mehed on altimad oma eluga riskima, kuid millest see tuleneb? See tulenebki sellest et mehed pole niivõrd füüsilises elus kinni, nad on aegade algusest peale ohverdanud oma elu sõdades, võitlustes ning duellides – samal ajal kui naised hoiavad elu, hoiavad eriti oma poisslapsi ning kutsuvad üles mehi sõlmima rahu.

Tänapäeval näeme tihtipeale kus soorollid kipuvad vahetuma või vahetuma: see on kuritegelik ja tahtlik protsess loomuseaduse vastu, kuid rääkides emadepäeva raames, ei soovi ma niiväga kritiseerida Revolutsioonilist liikumist, kui näha ilu erinevates soorollides. Naised kui sünnitajad hoiavad füüsilist elu, mehed aga on altimad oma füüsilist elu ohverdama – kas me saame ütelda et üks on teisest halvem? Mõlemad sootüübid on oma keerulise ülesehituse tõttu ilusad, nad on inimesed kes on loodud Jumala näo järgi.

Naisele on antud võime anda elu: see on jumalast seatud kord ning selle mõistmiseks ei pea olema ise naine ning mitte ka ühelegi naisele meheks. Läbi naise kohtub maaväline Hing, maise Keha ja Vaimuga: keha, vaim ja hing - kolm lahutamatut komponenti sh poleks võimalik kehal ja vaimul tööle hakata, kui poleks meeselementi, seda kelle kohta nii mõnigi naine ütleb et tollele piisab vaid täiskõhust ning kahest saiapätsist, annab ometi Kehale ja Vaimule Hinge - ilma selleta poleks sellist inimest keda me inimesena tunneme. Inimene, naise sünnitatud, omas ilus!

 

 

TARTU RAHU LEPINGUGA SEATUD EESTI-VENE RIIGIPIIRIST LOOBUMINE ON RIIGIREETMINE

Foto: Google / Välisministeerium

Antud teemale pole mul omaltpoolt midagi uut lisada: Mart ja Martin Helme ning Henn Põlluaas on aastaid ning ka nüüd Tartu rahuga seatud idapiiri kaitseks, korduvalt sõna võtnud. 

Ma ei näe muud võimalust kui et 5.2% Eesti Vabariigi territooriumist on okupeeritud ning Eesti ja NL õigusjärglase vahel 1920a. sõlmitud piirilepe kehtib - või teisiti üteldes, kehtiv piirilepe tõendab et EV on osaliselt okupeeritud. 

Meil pole praeguse Venemaaga mitte mingisugust vajadust uut piirilepet sõlmida, sest meil on kehtiv piirilepe. Millal EV oma alad tagasi saab? Sellega võib minna kümneid aga ka sadu aastaid, aga me ei tohi oma alasid loovutada. 

EKRE poliitikud on korduvalt toonud näiteks Jaapanile kuuluvad Kurilli saared, mis alates 1946a. kuuluvad Venemaa koosseisu: need on okupeeritud ning Venemaa ja Jaapani vahel pole tänaseni sõlmitud rahulepingut. Läheb aega palju läheb, ent niisama me loovutada oma maid suurriigile ei saa.

Samuti on meelevaldne väita et uus ja "kindel" idapiir kaitseb meid - kas riigipiir Venemaa ja Ukraina vahel kaitses Ukrainat? Kui Venemaa tahab, siis ta tuleb ning piir vene sõdurit ei takista!

Kirjutan esimest poliitikaalast teost: planeeritav väljaandmine septembris

Foto plakatist 2022a. september

Teose käsikirja valmimise aeg on juunikuu ning peale seda peaks algama teose viimistlemine. Teose väljaandmise viimane aeg on septembrikuu. „Poliitilises perifeerias“ viitab asjaolule, et minu vaated on selged ja poliitiliselt ebakorrektsed, ehk sisuliselt olen ma perifeerias, ääremaal – ent selgelt positiivselt meelestatud, oma olukorras, omas mahlas.

Möödunud aasta lõpus alustasin oma esimese poliitikaalase teise kirjutamist, mille esimese osaga olen ma jõudnud nüüdseks lõpusirgele. Teos „Doktriin“, alapealkirjaga „Poliitilises perifeerias“ on ennustavalt ühiskonna kriitiline, mille ma lahterdasin III ossa.

Esimeses kajastan sündmuseid oma minevikust, 2003 kuni 2018a. aastani, mil minu poliitiline maailmapilt tegi läbi suure muutuse – see pole „Musta pori näkku“ stiilis memuaar, kelle kahjuks, kelle õnneks, vaid toob välja teravad ja pöördelised poliitikaalased sündmused. Teises osas räägin sotsiaalsetest probleemidest: puudutan elukultuuri ja surmakultuuri teemat, kirjutades mitte teadlase vms kõrghariduse inimese vaatevinklist, vaid lihtsa mehe vaatevinklist. Kolmandas osas peatun riigivalitsemise teemadel: mis on puudu, aga mis on ka üleliia. Neljas osas on kõige lühem: umbes üks lehekülg milles on üteldud et tulenevalt eelmistest probleemide käsitlusest, ei saagi meie majandus korras olla.

Miks säärane pealkiri? „Doktriin“ viitab asjaolule et mul on plaan tulevikus mahukam töö, kirjutada kuidas meie ühiskond peaks toimima – ent ennem tuleks kaardistada olemasolevad probleemid: sellest ka kaheosaline teos. „Poliitilises perifeerias“ viitab asjaolule, et minu vaated selged ja poliitiliselt ebakorrektsed, ehk sisuliselt olen ma perifeeria – ent selgelt positiivne oma olukorras.

Pettuma peavad need kes arvavad et raamat tuleb vähemalt 300 lehekülge: kõigest 150 lehekülge, kuid selle eest käsitlen laialt kõiki eluvaldkondi. Teose käsikirja valmimise aeg on juunikuu ning peale seda peaks algama teose viimistlemine. Kirjastusega olen ma ühepoolselt suhelnud ja rääkinud kui kaugel ma olen: olen arvestanud ka rahalise omaosalusega. Teose väljaandmise viimane aeg on septembrikuu. 

 

LOKSA LINNAVOLIKOGU OTSEÜLEKANDE IDEEL, ON NÜÜD KA SELJATAGUNE RAHVASAADIKUTE NÄOL

Tulevikus on mul plaan avaldada Loksa linnavalitsuse seaduslikul teel survet, et nad võtaksid kuulda nii linnakodanike kes toetasid oma allkirjaga algatust ning ka rahvasaadikuid, kes andsid linnavalitsusele ülesandeks valmistada ette eelnõu mis reguleeriks volikogu istungite otseülekannete korraldamist. Kas tuleb kutse koguneda algatuse toetuseks linnavalitsuse ette, ajal mil käib järgmine-ülejärgmine volikogu istung, näitab aeg.

Viimasel Loksa linnavolikogu istungil tegi valimisliit Siin me elame, Loksa Linnavalitsusele, ülesandeks valmistada ette otsuse eelnõu, mis reguleeriks linnavolikogu istungite otseülekannete korraldamist. Ettepanekus viidati Loksa linna põhimääruse § 8 lg 3.

Sellest tulenevalt jätsingi ma vastava sisulise eelnõu linnale esitamata, kuna olen veendunud et volikogu opositsioon esindab antud ideed paremini, kui seda teeksin mina kes ei kuulu linnavolikogusse, ega pole ka linnakodanik. Loksa linn andis mulle 5. mail teada, et kuna ma jätsin vastava sisulise eelnõu neile esitamata, siis tagastavad nad mulle antud algatuse.

Antud käiguga sai idee, viia linnavolikogu istungid videosilla vahendusel otsejälgitavaks, omale tugeva seljataguse: tegu pole pelgalt võõraga kes petitsiooni tegi, vaid rahvasaadikutega kes valiti linnavolikogusse.

Tulevikus on mul plaan avaldada Loksa linnavalitsuse seaduslikul teel survet, et nad võtaksid kuulda nii linnakodanike kes toetasid oma allkirjaga algatust ning ka rahvasaadikuid. Kas tuleb kutse koguneda algatuse toetuseks linnavalitsuse ette, ajal mil käib järgmine-ülejärgmine volikogu istung, näitab aeg. Koputan või koputame koos linnavalitsuse südamele, et nad tuleksid välja eelnõuga, mis reguleeriks linnavolikogu istungite otseülekannete korraldamist.

 

EI EITA ET MINU KÄELÄBI VÕIS ERAKONNA LOGOGA TIKUD ALAEALISE KÄTTE SATTUDA

Tuleb selline sõda nagu Ukrainas – siis unustame COVIDi ning tuletikud on ehk lastele hädavajalik jagada? Küll aga vabandan nende lastevanemate ees keda võis häirida et nende lapsele tuletikke hoolimatusest jagati. Olen seda meelt, et parem on kui need alaealiste kätte läbi poliitilise agitatsiooni ei satu.

1. mail toimus Kuusalu alevikus mailaat ning paralleelselt olime ka erakonnaga väljas, nagu ma eelnevalt ka kirjutanud olen.

Minuni jõudis info et Kuusalu kohalikus FB grupis on tehtud teema asjaolust, et erakonna logoga tikud sattusid justnimelt minu jagamistöö käigus alaealiste käsutusse. Ise pole ma antud teema tõstatamist lugenud, ei arva et peaksin igat kommentaari või postitust jälgima – ent laadal erakonna meenete põhijagajana tunnen, et kui erakonna logoga tikud alaealiste/laste kätte sattusid, siis olen mina vastutav. Vahepeal läks huvi erakonna meeneta vastu nii suureks, et seadsin laua peal asetsevad pastakad, tikud ning helkurid kommidega samasse korvi ning jagamise käigus tegelesin veel õhupallide jagamisega – väga võimalik et nii mõnigi laps sai omale kommi asemel tikud kätte või paar noort olid ka sellised, kellest ei saanud aru kas tegu oli 16 või 19 aastasega. Iseenesest võtan asja omaks ning teadmiseks endale, et kommid ja tikud tuleb eraldi jagada.

Teisalt võtavad kriitikud igast võimalikust äpardusest kinni. Seadus ei keela alaealistele tuletikke müüja ega jagada: seda on küll arutatud, nähtub meediast ning ma ei arva et peaksime ühiskonnaga sinna poole liikuma et tuletikud lastele keelata?

Aga eetilise poole pealt võime ka ütelda et tegu oli ju erakonna tuletikkudega! Ka kommid ja helkur olid erakonna logoga. On silmakirjalik võita et laste kätte ei või tuletikke anda, samal ajal kui avalikus tänavapildis aga ka õppeasutuses toimub täielik ühiskonna seksualiseerimine – sellega võiks teemale punkti panna. Kas me tahame võita et tuletikud laste käes on ohtlikumad kui pornograafia, pederastia vms sisuga ideoloogiline vahend. Kas me tahame et ühelt poolt õpetame lastele et mehed saavad ka lapsi, aga teisalt õpetame neid iga mustuse korral käsi pesema ning võtame neilt sootuks oskuse tulega ümber käia? Vahepeal käis läbi uudis, et riik hakkab neile kes oma kodus oleva ahju välja lõhuvad, toetust maksma. Aga tuleb selline sõda nagu Ukrainas – siis unustame COVIDi ning tuletikud on ehk lastele hädavajalik jagada?

Vaadakem asju laialt! Küll meeldib rohefanaatikutele toonitada et mõtleme suurelt, globaalselt – aga tegelikult mõteldakse väikselt, lähtudes postmodernismi üllitistest ning sellest ka võltshüsteeria et erakonna logoga tikud sattusid laste kätte.

Küll aga vabandan nende lastevanemate ees keda võis häirida et nende lapsele tuletikke jagati. Olen seda meelt, et parem on kui need alaealiste kätte läbi poliitilise 

 

1. MAI - EESTI ANASTAMISE TÄHTPÄEV

Tingimata peavad lehvima Ukraina lipud

30. aprillil, 18. aastat tagasi oskasin tõmmata selget piiri tänase ja homse vahel. See väljendus küsimuses, et kas täna lastakse raadiost vaid eesti keelseid laule, tähistamaks „eesti aja“ lõppu, sest homsest algab uus aeg. Mind ei muserdanud teadmine et eesti aeg saab ümber ning algab uus aeg – kuid just säärane siirus näitab, et tajusin selgelt mismoodi Eesti Vabariik pole enam homme sama mis ta oli eile. 

Olen juba kordades meelde tuletanud, et Eesti võeti Euroopa Liitu vähemuste häältega: JAH-ütlejaid oli kõvasti alla 50% kõikidest hääleõiguslikest kodanikest: See aga ei paistnut riigi ametlike institutsioone huvitavat, nii, nagu ametlik Eesti esindus pole huvitatud korraldama uut referendumit, kinnitamaks rahva tahte antud küsimuses üle. Tänase demokraatia üks tunnuseid on see, et kui õige vastus on käes, siis on kehtiv tõde alatiseks kivisse raiutud.

18. aasta jooksul on hetki mis panevad mõistma Euroopa Liidu kahjulikust Eestile, üha sagedasemad ning tõsisemad. Seadusandlus ning täidesaatev võim on Brüsseli ning muude välisorganisatsioonide poolt kaaperdatud. Seda kõike ei saaks aga sündida, kui rahva seas ei valitseks igipõline bipolaarne mentaalsus: see on nagu pendel mis kord liigub itta, kord läände, vahepeal jääb keskel seisma – see on aeg kus eesti omariiklus saab hingamise aja, ent siis liigub pendel taas kas itta või läände. Eesti on olnud sajandeid puhvermaa ning lähimal kümnendil ei paista see mentaalsus kaduma.

Euroopa Liit on rahvaste kalmistu.

Valmistu, eesti rahvas, valmistu!

(Rudolf Rimmel aastal 2003)

Praeguse hetke juures on positiivne see, et me teame kes on need inimesed – laias laastus on need neli parlamendi erakonda ning süvariigiprojekt Eesti200, kes ei oskagi teisiti, kui vaid riiki administreerida ning selle kõige juures haiseb korruptsiooni ning äraandmise järele, mille maaletoojaks oli omal ajal Reformierakond; ükskõik millist nende tegevust sa ka ei vaataks, igalt poolt vahib vastu reetmine: omariikluse, rääkimata siis loomuseaduslike baasprintsiipide reetmisest. 

Selle kõige juures tuleb igapäev meenutada, et EL ei õpetanud eestlast noa ja kahvliga sööma – ma ei tea, võib-olla Kaljurand, Kaljulaid või Kallas alles õppisid, ent Eestimaa kuulub alates 13. sajandist Euroopasse, seda tänu katoliku kiriku tegevusele. See on 5 sajandit varem kui Eestimaa liideti Vene tsaaririigiga, millal mh sai alguse eesti rahvuslik ärkamine. Euroopa liit aga pole Euroopa, seda ei tohi päevagi unustada. Ja alati tuleb olla valmis kui EL ka ametlikult kokku kukub, laibana kel puudub kosmiline tasand, on ta ju koguaeg olnud, ent kui keegi enam Euroopa Liitu organisatsiooni ei usu, siis tuleb olla valmis!