MIKS MINU ABIELU TEEMALINE PETITSIOON EI KOGUNUD VAJALIKUL HULGAL TOETUST?

 

Teinekord ei piisa kui sa ajad õiget asja, loeb ka see kellele ja kuidas

Algatasin oktoobri lõpus petitsiooni „Perekonna privileegi kaitsel – abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline liit“. Vaid paar päeva varem loodud petitsioon „Petitsioon perekonnaseaduse mittemuutmiseks“ on kogunud 5590 allkirja, miks siis minu petitsioon on kogunud vaid 114 toetusallkirja – seda enam et andsin oma petitsiooni lõpus oleva klausliga mõista, et minu petitsiooni allkirjastades kinnitame üle, et petitsioon „Petitsioon perekonnaseaduse mittemuutmiseks“ on õige. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/cbe55603-74a5-4456-b404-fafbd5718ace

Oma petitsiooni „Perekonna privileegi kaitsel“ luues pidasin vajalikuks ajada teema laiemaks, lisades 4 punkti:

1) soovime et abielu määratletaks põhiseaduses ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna

2) soovime et taastataks abikaasade ühine tuludeklaratsiooni võimalus

3) soovime et riik ei telliks avalikus ruumi tarbeks propagandat mis normaliseeriks ebaloomuliku seksuaalkäitumist nagu homoseksuaalsus või rasestumisvastased vahendid, sest need ei suuda tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade

4) soovime et Riigikogu lükkab tagasi katsed kriminaliseerida vaenukõne vms mis suukorvistaks avaliku meediaruumi ja tasalülitaks universaalselt-rahvuslikult mõtlevad inimesed

Nagu ette kardetavalt ei saanud suurem osa petitsiooni toetajaid oma allkirja anda, kuna neid segas punkt 3 – vaatame selle kolme lõiku:

1) „soovime et riik ei telliks avalikus ruumi tarbeks propagandat mis normaliseeriks ebaloomuliku seksuaalkäitumist“. Tervise Arengu Instituut mis on riigi poolt rahastatav, tegi nt 2018 aastal avaliku kummikampaania mis propageerib kondoomi kahe mehe vahel. Nüüd tekib küsimus miks riik peaks maksumaksja vahenditest sellist asja tellima/promoma, ja see näide on vaid jäämäetipp.

2) „ebaloomuliku seksuaalkäitumist nagu homoseksuaalsus või rasestumisvastased vahendid“. Tegelikult ju on need kaks seksuaalkäitumist ebaloomulikud; kõrvalekaldumine normaalsusest. Ainus mille poolest erinevast soost paarid erinevad samasoolistest paaridest on see, et erinevast soost paarid viljelevad rasestumisvastaste vahendite mittepraktiseerimise korral taas normaalset seksuaalpraktikat, kuid samast soost paarid ei viljele ka mitte siis normaalset seksuaalpraktikat kui nad lõpetavad kontratseptiivide kasutamise. Ma ei näe siin midagi ebaloogilist, kui panna homoseksuaalsus ja kontratseptiivid ühte patta - see argument tekitab ebameeldivust, kuid objektiivset tõde ei saa ümber lükata.

3) „need ei suuda tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade“. Tõesti, riik mille ülesanne on tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, ei tohi tegeleda kõrvalekallete propageerimisega.

Kokkuvõtvalt

Ehk tulnuks punkt 3 kirjutada lihtsalt nõnda - „soovime et riik ei telliks avalikus ruumi tarbeks propagandat mis normaliseeriks ebaloomuliku seksuaalkäitumist“. Ja toetusallkirjade andjad saanuks ise mõelda mis just nende jaoks parasjagu ebaloomulik seksuaalkäitumine on, või siis antud punkt 3 üldse petitsioonist välja jätta. Teinekord ei piisa kui sa ajad õiget asja, loeb ka see kellele ja kuidas.

Ometi on minu 2014a. loodud petitsioonile „Homopropaganda keelatuks“ antud üle 3000 toetushääle, petitsiooni tekst oli ka lihtne: Oleme vastu igasuguse kõlbmatu levimisele Eesti ühiskonnas ega vali tulevastel riigikogu valimistel erakondi, mis toetavad kooseluseadust!

https://www.petitsioon.com/homopropaganda_keelatuks

Tänan siiski siiralt neid, kes petitsiooni „Perekonna privileegi kaitsel – abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline liit“ allkirjastanud on. Ja mul on heameel et teine analoogne petitsioon on kogunud üle 5500 hääle: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9354f80a-843e-47af-944e-14a6422edac5

MIS ON VAENUKÕNE SEADUSE EESMÄRK?

Me ei saa karistada inimest kultuurituse või selle eest et ta ei poolda nt samasooliste tsiviilpartnerlust, sellega et saadame talle prokuratuuri kaela.

Reformierakond andis möödunud kuul parlamendi menetlusse eelnõu millega kriminaliseeritaks vihakõne. Erakonna juht kasutas eelnõud kaitses pahemliberaali lemmikpõhiseaduseparagrahvi, mis ütleb et kedagi ei tohi diskrimineerida erinevate tunnuste põhjal. Samuti liitus Eesti Ansipi valitsuse ajal EL ühise deklaratsiooniga, milles liitunud riigid lubasid oma karistusseadustikus laiendada vihakõne mõistet. Praegu ütleb Karistusseadustiku §151 et tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kas siis sellest enam ei piisa?

Paljudes lääneriikides on vihakõne kriminaliseeritud ja see on näidanud oma palet ka praktikas. Nimetades seda teadlikult ideoloogiliseks malakaks, on antud karistuse eesmärk mitte sind enam karistada konkreetse ohu tekitamise eest – nt leitakse su kodunt kindlad tõendid et plaanid kelle elu kallale hakata, vaid karistada sind juba selle eest et „sa võid saada ohtlikuks“ või „sinu mõtted ei sobitu kehtiva riigikorra raamidesse“. Selle tulemusel tasalülitakse rahvas, kontrollimaks nende meelsus- ja sõnavabadust – paljud kardavad avaldada oma tegelike mõtteid, kartes töökaaslaste või ühiskonna hukkamõistu. Ja kuna Euroopas valitsevad progressiivsed voolud, satuvad esimesena põlu alla kristlikud-konservatiivsed väljaütlemised – aga seda esimesena, Eesti ajaloost teame et riigivanema Pätsi režiimi ajal tasalülitati vabadussõjalased aga hiljem juba terve Eesti avalik ruum – annad sõrme, võetakse käsi.

Ma arvan et lastetoa probleeme ei lahendata karistusõigust rakendades. Me ei saa karistada inimest kultuurituse või selle eest et ta ei poolda nt samasooliste tsiviilpartnerlust, sellega et saadame talle prokuratuuri kaela – seda ei saaks enam nimetada vabaks ühiskonnaks, vaid diktatuuriks. Inimesed võiksid rohkem näidata üles oma vastumeelsust katsetele, mis soovivad suukorvistada Eesti avaliku suhtlusvälja ehk kehtestada taas vaikivat ajastut.

  

RAADIOSAADE RÄÄGIME ASJAST TÄHISTAS OMA VIIENDAT AASTAT

Raadiosaatel Räägime asjast täitus 7. novembril viies iganädalaselt eetris olnud aasta; saatel on ka suvepuhkus. Saade on üha enam kogumas populaarsust ja seda on võimalik ka hiljem Uute uudiste lehel järgi kuulata. Saatel on ka oma sotsiaalmeedia leht, millel on hetkeseisuga 585 jälgijat.

Selle ajaga on tehtud 207 saadet, millest üksikutel kordadel on puudunud kas Martin või Mart Helme. 

HEAD VIITE AASTAT!

- - - - - - - -

„Me ei ole erakond, kes on mugandunud või anumasse valatud, me valame ise seda anumat, me kujundame ise poliitikat,“ kõneles Helme. „Ja kui opositsioon ning selle paramilitaarne tiib meedia kujul kiristab hambaid, siis see on muusika minu kõrvadele, see on märk sellest, et oleme õigel teel.“ 

https://uueduudised.ee/uudis/eesti/martin-helme-erakonna-volikogul-me-ei-ole-erakond-kes-on-anumasse-valatud-me-valame-ise-seda-anumat-lisatud-video/