kolmapäev, 30. detsember 2020

VASTAB KUUSALU VOLIKOGU ASEESIMEES SULEV VALDMAA

 

„Esiteks tähendab õpilaste koolis käimine ja üksteisega kokku puutumine-suhtlemine olulisel määral inimese sotsialiseerumist ehk ühiskonnas toimida oskavaks isiksuseks kujunemist,“ ütleb Valdmaa

Asetseme ajaliselt sajandi teise kümnendi lõpul. Igapäevaselt uudiskünnist ületav viirusepideemia varjutab ühiskondlikult tähtsad teemad, viirus mis pole nii ohtlik nagu kevadel arvati, eksisteerib siiski ning levib.

KÜSIMUS 1: Kas Teie arvates võiks kaaluda tulevikus üldhariduskoolide osalisele kaug-koduõppele üleviimise, ka peale epideemiat? Elame ju digiajastul.

Koroonaviiruse ohust tekitatud eriolukord koolide õppes on toiminud korra 2020 kevadel ja siis aasta lõpul. Olenemata sellest, mis nakkusohust edaspidi saab, on need kogemused piisavad, et mõista veebipõhise õppe perspektiive.

Põhjalikumaid andmeid niisuguse õppe tulemuslikkusest veel arusaadavalt ei ole, kuid veebipõhise õppetöö korraldamise enda kohta on saadud olulisi kogemusi. On teada, mis on niisuguse õppe head küljed ja mis on kitsaskohad. Saab tegelda arendamise ja lihvimisega, et tulevikus võiks üldhariduse omandamisel tõesti osa töö toimudagi veebipõhiselt. Võib olla, et tulevikus tuleb ehitada hoopis uue kontseptsiooni järgi koolimaju, sest õpilased pea olema iga päev koolis koos. Võibolla pole seal vaja ka pidada traditsiooniliste õppeainete tunde, vaid rohkem kriitilise mõtlemise, funktsionaalse lugemise, loogika ja muu oskustele ning praktilisusele suunatu töötubasid, mille abil siis järgnevalt iseseisvalt ja veebipõhiselt õppida.

Püüdmata siin midagigi analüüsida on mul toimunu ja toimuva suhtes kaks arvamust. Esiteks tähendab õpilaste koolis käimine ja üksteisega kokku puutumine-suhtlemine olulisel määral inimese sotsialiseerumist ehk ühiskonnas toimida oskavaks isiksuseks kujunemist. Kui kontaktõpe jääb väga pinnapealseks, siis tekib selles vajakajäämisi. Teiseks - õppija enda vastutuse suurenedes ülesannete täitmisel ja teadmiste omandamisel võib välja kujunemata isiksuslike omadustega noorte puhul juhtuda, et omandatav haridus jääb lünklikuks. See võib viia haridusliku ebavõrdsuse ja kihistumiseni ühiskonnas.

KÜSIMUS 2: Kellele peab jääma lõppsõna alaealise lapse kasvatamisel: riikliku haridussüsteemi esindajale või lapsevanemale/eestkostjale?

Siin ei ole minu meelest must-valget vastust. Kui võtta sõna-sõnalt kasvatamist, siis on suurimad võimalused ja ka vastutus tulemuse eest lapsevanemal/eestkostjal. Kool ei ole kaugeltki vastutusest vaba ja täidab siin oma funktsioone. Kui mõtleme kasvatamise all ka harituse kujundamist, siis on esimene mõjutaja pigem haridussüsteem, kuid nagu praegune pandeemiakogemuski näitab, ei saa see oma ülesandeid ilma perekonna toetuseta edukalt täita.


ARVUSTUS: FAKTIVIGADEGA RAAMAT KAUPLUSTES

Suurtes raamatukauplustes on müügil Eesti ajalugu (2018/2020) mille autoriks on inglane Neil Taylor; teos tundub et on hiljem eesti keelde tõlgitud, kuna tekstis sisaldus toimetaja kommentaar, mis kandis dateeringut 2019 detsember. Paraku sisaldab raamat ajaloolisi faktivigu ja ühekülgset lähenemist teatud sündmustele; tegu on siiski ajaloo käsitlusega.

Minu arvates pole mõistlik antud raamatut sellisel kujul edasi müüja; eeldan et välismaine autor tegi pinnapealset tööd mittetahtlikult, ja seda tegi ka teose toimetaja, ent toimetaja võinuks ikka hoolikam olla.

Jätsin mõned vead välja toomata, ent need mis ma välja toon, on minu arvates piisavalt kaalukad et nendele tähelepanu osutada.

 


Ajaloolised fakti/stiilivead ja parandus

1.      Saksa 6. armee andis alla 1941a. Tegelikult toimus see 1943a.

2.      Andropov juhtis NL ka vähem kui aasta. Tegelikult oli Andropov võimul üle aasta

3.      Tiit Madisson oli Lihula linnapea. Tegelikult oli ta Lihula Vallavanem

4.      Edgar Savisaar oli sunnitud Keskerakonnast lahkuma. Tegelikult on ta jätkuvalt erakonna liige: (erakondade äriregister)

5.      Indrek Tarand oli 2011a. parlamendiliige. Tegelikult kuulus ta europarlamenti.

6.      Kindral Laidoner lükkas vabadussõdalaste katsed ta presidendikandidaadiks ülesseada tagasi. Tegelikult tegi Artur Sirk 1933 detsembril teatavaks et Eesti Vabadussõdalaste Keskliidu juhatus ei toetanud Laidoneri kandidatuuri: info raamatust Artur Sirk-Elu ja surm

7.      Larka ja Sirk jäeti pärast 1934a. riigipööret huvitaval kombel vabadusse. Tegelikult arreteeriti Sirk juba sama päeva 12. märtsi õhtul ja ta põgenes Patarei vanglast, andes end 6. detsembril Soome Kaitsepolitseile üles: info raamatust Artur Sirk-Elu ja surm

8.      Meedia otsis president Kaljulaiu „kapist“ luukeresid, kuid neid ei leitud. Tegelikult jõi Kaljulaid 1995a. autoroolis joobes seisundis vahele, Eesti Ekspress kajastas seda mõned päevad enne kui Kaljulaid ametivande andis. Autor võinuks lihtsalt „luukerede“ lause välja jätta. (kui tahta mitte presidenti halvas valguses näidata)

9.      EL liitumist toetas enamus eesti elanikke. Tegelikult oli osalusprotsent väga madal ja EL liitumist toetas alla 50% valimisõiguslikest kodanikest. Autor võinuks valimised.ee lehelt järgi kontrollida, ja mainida et me ei tea milline oleks olnud tulemus, kui referendumil hääletanuks kaks korda rohke inimesi

10.  Liikumise Noor-Eesti loosung „Jäägem eestlasteks aga saagem ka eurooplasteks“ realiseerus siis kui Eesti astus Euroopa Liitu 2004a. Tegelikult ei saa otseselt väita et eestlastest said just siis eurooplased, pigem said eestlastest eurooplased 19. sajandi rahvusliku liikumise käigus, ning see realiseerus 1918a. vabariigi väljakuulutamisega.

11.  1920a. põhiseadus oli ülidemokraatlik. Tegelikult sai 1934a. põhiseadust veel täiendatud, lisatud „presidendi otsevalmiste funktsioon“ ja „rahvahääletuse õiguse funktsioon“ Siinkohal väita et 1920a. põhiseadus oli "üli"demokraatlik, on väär.

12.  Igal kodanikul oli omale õigus saja aasta eest rahvus valida. Tegelikult ei saa kodanik omale rahvust valida, küll aga saab teatud rahvusgruppi kuuluv inimene valida omale kodakondsuse. 








neljapäev, 17. detsember 2020

ABORT PEAKS OLEMA EESKÄTT RAHVUSLASTE MURE

 

Ma juhin tähelepanu asjaolule, et kui rahvuslikult mõtlevad eestlased ei teadvusta, et abort ehk seadustatud üsasisene lapsetapp on meie rahvastiku probleem number üks ja elussündide arv surmakultuuri sakramenti vastu võttes kõvast pärsitud, siis kaob eestlane ajaloo areenilt sama kiirelt kui inimelu, mis lõpetati juba eos

Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna valimisprogrammiline lubadus oli vähendada meditsiiniliste põhjendusteta abortide arvu erinevate meetmete abil, sh lõpetada nende rahastamine maksumaksja raviraha eest.


Valitsuse koalitsioonilepingusse sai kirjutatud abordiga seonduv punkt: “Laiendame nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks, tervete laste sünniks, emade tervise kaitseks ja abortide arvu vähendamiseks.” Samal ajal kui Arstide Liit taunis 2019a. kevadel tulevase rahandusministri süüdistust ERRi stuudios, et naistearstid rikkuvat Hippokratese vannet kui nad aborte läbi viivad, süüdistas aga Eesti abordivastane pro life-liikumine EKREt oma valimislubadusest taganemises.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Oskar Lepiku sõnutsi valmib analüüs ja ettepanekud raseduskriisi nõustamise ja naistekliinikutes töötava kliinilise psühholoogi konsultatsiooni kättesaadavuse ning kvaliteedi parandamiseks plaanide kohaselt 2021. aasta märtsiks.

Rasedus on emale eriolukord, mil egoism jäägu tahaplaanile.


Elupooldajad on veendunud, et inimelu algab munaraku viljastamisega, mille tõttu on beebipillina tuntud ravimI eesmärk emaka seinale mitte kinnitunud embrüo raseda kehast väljutada, samuti abortiivse toimega. Embrüonaalperiood kestab emal 3.–8. rasedusnädalani, mille lõpus suudab laps reageerida puudutustele. Eestis aga võimaldatakse rasedust omal soovil katkestada, kui laps suudab liigutada käsi-jalgu ja meditsiiniliste näidustuste tõttu ajani mil, lapse unetsükkel kattub ema omaga.


On ignorantne väita, et seadustatud üsasisene lapsetapp annab emale suurema õiguse oma keha üle otsustamiseks. Raseduse puhul on enamat kaalul kui naise individuaalne õigus – me räägime globaalsest inimkogukonnast, kel puudub igasugunegi võimalus ennast rünnaku eest kaitsta!

Abort peaks olema eeskätt rahvuslaste mure

Eesti poliitilisel maastikul puudub sirgeselgne erakond, kes oleks oma programmis sotsiaalkonservatiivne. Sellest, et EKRE on võtnud abordiküsimuses elupooldava hoiaku, on rahvale vähe kasu, arvan ma. Nagu teame, ei õnnestunud Eesti rahvuslikumal erakonnal siiski abordi riikliku rahastamist peatada. Erakond sai tunda kriitikat nii vasakult kui ka paremalt, mis annab tunnistust sellest, et EKRE on oma tegudelt pigem parem-tsentristlik erakond kui klassikaline parempoolne partei, kes seisaks kristlike aadete eest.


Selle aasta detsembri algul vastas EKRE riigikogu fraktsioon Eesti Õdede Liidu, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Naistearstide Seltsi pöördumisele, et neil ega ka valitsusel pole kavatsust aborte keelustada: “Eesti Vabariigi valitsusel ja Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal ei ole kavatsust aborte Eestis keelustada. Sellist kavatsust ei ole ka MTÜ Elu Marsil,” teadis erakond lisada.

Ma aga juhin tähelepanu asjaolule, et kui rahvuslikult mõtlevad eestlased ei teadvusta, et abort ehk seadustatud üsasisene lapsetapp on meie rahvastiku probleem number üks ja elussündide arv surmakultuuri sakramenti vastu võttes kõvast pärsitud, siis kaob eestlane ajaloo areenilt sama kiirelt kui inimelu, mis lõpetati juba eos.

esmaspäev, 14. detsember 2020

KONTRATSEPTIIV KUI NAISTEVASTANE VÄGIVALD


Ükski naine aga ei vääri seda, kui tema kehalist potensiaali kasutatakse inimeksperimendi eesmärgil: olla "vaba" otsustama oma keha üle - mürgitada organismi või teha aborti. Meeste ülesanne aga peaks olema tähelepanu juhtimine naise kesksele rollile ühiskonnas: olla eelkõige inimelu edasiandja, kui alternatiiviks on naise pidamine kellegiks muuks.

Õigus privileegile võib mulle kui priviligeeritule näida positiivne, kuid alati tasub küsida mis kasu saab see kes mulle antud privileegi lubas: kas tema üllas eesmärk teenib kõrgemat hüve, riigimees mõtleb rahvuslikult, sotsioloog rahvuste üleselt, täisealine mees rüütelikult – või on privileegi väljavõitleja eesmärgiks hoopis võim ja raha, mille tulemusel muutub privileegi nautija sõltlasest ohvriks. Põrgusse viiv tee on teatavasti sillutatud headele kavatsustele.

Kui C.Goodyear leiutas 1839a. kummist valmistatud kondoomid, et neid tööstusrevolutsiooni tuules masstoota, siis oli eesmärgiks raha. Kui kondoomimüügi numbrid 1920-ndatel kahekordistusid, siis oli tootjate eesmärgiks raha. Kui 1960-ndatel propageeriti läänemaailmas vabaarmastust, siis oli eesmärgiks võim – ja selleks ajaks oli raudse eesriide taga seadustatud abielulahutus kui ka abort, eesmärgiks samuti võim. Progressi eesmärgiks on olnud alati raha ja võim, selle tulemusel on muudetud inimesed indiviididest tarbijateks mille tõttu moodustavad nad massi kellega on lihtne manipuleerida – kadunud on arusaam kesksest tõetunnetusest, mis tingib selle et inimene arvates end olevat vaba ise otsustama, allub pahaaimamatult tundele mis tõstab kõrgemaks hüveks naudingu, kuid mille tulemusel muutub ta sotsiopaadi tööriistaks.

Naistele antud õiguseid saab vaadelda mitmest küljest: iseseisvunud Eesti oli Euroopas esimesi riike kes andis naistele valimisõiguse, ka sel oli teatudlaadi negatiivne tagajärg, kuid mitte fataalne kui see oli kontratseptiivide massidesse levimine. Miks mitte näha antibeebipillide tootjas šovinisti, kelle jaoks on naine seksilelu, hoolimata sellest et antud „ravimite“ manustamine on mürk tarbija kehale? Paljud meist meestest loobuvad kondoomi kasutamisest, lastes naistel läbiviija abortiivne akt: teaduslik fakt ütleb et inimelu algab munaraku viljastamisega, mille tõttu on beebipillina tuntud ravimi eesmärk emaka seinale mitte kinnitunud embrüo raseda kehast väljutada.

Viimased 100 aastat on pööranud peapeale arusaama naiselikkusest: naist ei nähta enam niiväga emarollis vaid pigem naudingu objektina – loeb vaid see kas vastus on „ei“ või „jah“. Radikaalfeministid nimetavad aga kõike seda „õiguseks naistel ise oma keha üle otsustada“, hoolimata sellest et nad madaldavad nõnda naissoo väärtust.

Psühhiaater S. Freud on ütelnud: „[…] reproduktiivse funktsiooni hülgamine on kõikide perversioonide ühine tunnus. Tegelikult me kirjeldame seksuaalset tegevust perverssena, kui see on loovutanud reproduktiivse sihi ja püüdleb sellest sõltumatuna seksuaalse naudingu poole. […] kõigele, mis eirab [paljunemist] ja püüdleb ainuüksi naudingu saamisele antakse ’perversse’ laitev nimetus ja on sellisena keelatud.”

Arvan et ükski naine ei vääri, kui tema kehalist potensiaali kasutatakse inimeksperimendi eesmärgil: olla "vaba" otsustama oma keha üle - mürgitada organismi või teha aborti. Meeste ülesanne aga peaks olema tähelepanu juhtimine naise kesksele rollile ühiskonnas: olla eelkõige inimelu edasiandja.

kolmapäev, 18. november 2020

MIKS MINU ABIELU TEEMALINE PETITSIOON EI KOGUNUD VAJALIKUL HULGAL TOETUST?

 

Teinekord ei piisa kui sa ajad õiget asja, loeb ka see kellele ja kuidas

Algatasin oktoobri lõpus petitsiooni „Perekonna privileegi kaitsel – abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline liit“. Vaid paar päeva varem loodud petitsioon „Petitsioon perekonnaseaduse mittemuutmiseks“ on kogunud 5590 allkirja, miks siis minu petitsioon on kogunud vaid 114 toetusallkirja – seda enam et andsin oma petitsiooni lõpus oleva klausliga mõista, et minu petitsiooni allkirjastades kinnitame üle, et petitsioon „Petitsioon perekonnaseaduse mittemuutmiseks“ on õige. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/cbe55603-74a5-4456-b404-fafbd5718ace

Oma petitsiooni „Perekonna privileegi kaitsel“ luues pidasin vajalikuks ajada teema laiemaks, lisades 4 punkti:

1) soovime et abielu määratletaks põhiseaduses ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna

2) soovime et taastataks abikaasade ühine tuludeklaratsiooni võimalus

3) soovime et riik ei telliks avalikus ruumi tarbeks propagandat mis normaliseeriks ebaloomuliku seksuaalkäitumist nagu homoseksuaalsus või rasestumisvastased vahendid, sest need ei suuda tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade

4) soovime et Riigikogu lükkab tagasi katsed kriminaliseerida vaenukõne vms mis suukorvistaks avaliku meediaruumi ja tasalülitaks universaalselt-rahvuslikult mõtlevad inimesed

Nagu ette kardetavalt ei saanud suurem osa petitsiooni toetajaid oma allkirja anda, kuna neid segas punkt 3 – vaatame selle kolme lõiku:

1) „soovime et riik ei telliks avalikus ruumi tarbeks propagandat mis normaliseeriks ebaloomuliku seksuaalkäitumist“. Tervise Arengu Instituut mis on riigi poolt rahastatav, tegi nt 2018 aastal avaliku kummikampaania mis propageerib kondoomi kahe mehe vahel. Nüüd tekib küsimus miks riik peaks maksumaksja vahenditest sellist asja tellima/promoma, ja see näide on vaid jäämäetipp.

2) „ebaloomuliku seksuaalkäitumist nagu homoseksuaalsus või rasestumisvastased vahendid“. Tegelikult ju on need kaks seksuaalkäitumist ebaloomulikud; kõrvalekaldumine normaalsusest. Ainus mille poolest erinevast soost paarid erinevad samasoolistest paaridest on see, et erinevast soost paarid viljelevad rasestumisvastaste vahendite mittepraktiseerimise korral taas normaalset seksuaalpraktikat, kuid samast soost paarid ei viljele ka mitte siis normaalset seksuaalpraktikat kui nad lõpetavad kontratseptiivide kasutamise. Ma ei näe siin midagi ebaloogilist, kui panna homoseksuaalsus ja kontratseptiivid ühte patta - see argument tekitab ebameeldivust, kuid objektiivset tõde ei saa ümber lükata.

3) „need ei suuda tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade“. Tõesti, riik mille ülesanne on tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, ei tohi tegeleda kõrvalekallete propageerimisega.

Kokkuvõtvalt

Ehk tulnuks punkt 3 kirjutada lihtsalt nõnda - „soovime et riik ei telliks avalikus ruumi tarbeks propagandat mis normaliseeriks ebaloomuliku seksuaalkäitumist“. Ja toetusallkirjade andjad saanuks ise mõelda mis just nende jaoks parasjagu ebaloomulik seksuaalkäitumine on, või siis antud punkt 3 üldse petitsioonist välja jätta. Teinekord ei piisa kui sa ajad õiget asja, loeb ka see kellele ja kuidas.

Ometi on minu 2014a. loodud petitsioonile „Homopropaganda keelatuks“ antud üle 3000 toetushääle, petitsiooni tekst oli ka lihtne: Oleme vastu igasuguse kõlbmatu levimisele Eesti ühiskonnas ega vali tulevastel riigikogu valimistel erakondi, mis toetavad kooseluseadust!

https://www.petitsioon.com/homopropaganda_keelatuks

Tänan siiski siiralt neid, kes petitsiooni „Perekonna privileegi kaitsel – abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline liit“ allkirjastanud on. Ja mul on heameel et teine analoogne petitsioon on kogunud üle 5500 hääle: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9354f80a-843e-47af-944e-14a6422edac5

teisipäev, 17. november 2020

MIS ON VAENUKÕNE SEADUSE EESMÄRK?

Me ei saa karistada inimest kultuurituse või selle eest et ta ei poolda nt samasooliste tsiviilpartnerlust, sellega et saadame talle prokuratuuri kaela.

Reformierakond andis möödunud kuul parlamendi menetlusse eelnõu millega kriminaliseeritaks vihakõne. Erakonna juht kasutas eelnõud kaitses pahemliberaali lemmikpõhiseaduseparagrahvi, mis ütleb et kedagi ei tohi diskrimineerida erinevate tunnuste põhjal. Samuti liitus Eesti Ansipi valitsuse ajal EL ühise deklaratsiooniga, milles liitunud riigid lubasid oma karistusseadustikus laiendada vihakõne mõistet. Praegu ütleb Karistusseadustiku §151 et tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kas siis sellest enam ei piisa?

Paljudes lääneriikides on vihakõne kriminaliseeritud ja see on näidanud oma palet ka praktikas. Nimetades seda teadlikult ideoloogiliseks malakaks, on antud karistuse eesmärk mitte sind enam karistada konkreetse ohu tekitamise eest – nt leitakse su kodunt kindlad tõendid et plaanid kelle elu kallale hakata, vaid karistada sind juba selle eest et „sa võid saada ohtlikuks“ või „sinu mõtted ei sobitu kehtiva riigikorra raamidesse“. Selle tulemusel tasalülitakse rahvas, kontrollimaks nende meelsus- ja sõnavabadust – paljud kardavad avaldada oma tegelike mõtteid, kartes töökaaslaste või ühiskonna hukkamõistu. Ja kuna Euroopas valitsevad progressiivsed voolud, satuvad esimesena põlu alla kristlikud-konservatiivsed väljaütlemised – aga seda esimesena, Eesti ajaloost teame et riigivanema Pätsi režiimi ajal tasalülitati vabadussõjalased aga hiljem juba terve Eesti avalik ruum – annad sõrme, võetakse käsi.

Ma arvan et lastetoa probleeme ei lahendata karistusõigust rakendades. Me ei saa karistada inimest kultuurituse või selle eest et ta ei poolda nt samasooliste tsiviilpartnerlust, sellega et saadame talle prokuratuuri kaela – seda ei saaks enam nimetada vabaks ühiskonnaks, vaid diktatuuriks. Inimesed võiksid rohkem näidata üles oma vastumeelsust katsetele, mis soovivad suukorvistada Eesti avaliku suhtlusvälja ehk kehtestada taas vaikivat ajastut.

  

esmaspäev, 9. november 2020

RAADIOSAADE RÄÄGIME ASJAST TÄHISTAS OMA VIIENDAT AASTAT

Raadiosaatel Räägime asjast täitus 7. novembril viies iganädalaselt eetris olnud aasta; saatel on ka suvepuhkus. Saade on üha enam kogumas populaarsust ja seda on võimalik ka hiljem Uute uudiste lehel järgi kuulata. Saatel on ka oma sotsiaalmeedia leht, millel on hetkeseisuga 585 jälgijat.

Selle ajaga on tehtud 207 saadet, millest üksikutel kordadel on puudunud kas Martin või Mart Helme. 

HEAD VIITE AASTAT!

- - - - - - - -

„Me ei ole erakond, kes on mugandunud või anumasse valatud, me valame ise seda anumat, me kujundame ise poliitikat,“ kõneles Helme. „Ja kui opositsioon ning selle paramilitaarne tiib meedia kujul kiristab hambaid, siis see on muusika minu kõrvadele, see on märk sellest, et oleme õigel teel.“ 

https://uueduudised.ee/uudis/eesti/martin-helme-erakonna-volikogul-me-ei-ole-erakond-kes-on-anumasse-valatud-me-valame-ise-seda-anumat-lisatud-video/ 

 


neljapäev, 22. oktoober 2020

OPOSITSIOON ON OHT SÕNAVABADUSELE

Vihakõne kriminaliseerimine tähendab tõemonopoli ohverdamist pahemliberaalsele ideoloogiale, millega tasalülitatakse mitte ainult konservatiivsed kristlased või rahvuslased

19. oktoobril andis Reformierakonna parlamendi fraktsioon menetlusse eelnõu, millega kriminaliseeritaks vaenukõne. Kaja Kallas viitas liberaalile omaselt põhiseaduse § 12le mis ütleb et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida erinevate tunnuste alusel. Fraktsiooni liige K.P-Rosimannus kaitses 22. oktoobril ETV Esimeses stuudios eelnõud väitega, et paljud lääneriigid on seda teed läinud; viidates ilmselgelt Eestile kui tagurlikule riigile.

Meenutagem et 2008a. leppisid EL riigid kokku et liikmesriikide seadustesse peavad tulema eraldi sätted kriminaalkaristuse kohta avaliku vihakõne eest ja 2016a. enne seda kui sotside esimees Ossinovski kuulutas etnilise rahvusriigi ebainimlikuks düstoopiaks, tegi endine justiitsminister Anvelt tollasele justiitsminister Reinsalule ettepaneku kriminaliseerida vihateod ja vihakõne. Reinsalu lükkas tollal antud ettepaneku tagasi, samuti talitas ta nõnda ka 2019a. veebruaris kui Euroopa Komisjon esitas Eestile Anvelti-laadi ettepaneku. ETV esimeses stuudios vastas Reinsalu Reformierakonna algatatud eelnõud kommenteerides, et lastetoa probleeme ei lahendata karistusõigust rakendades, viidates siseminister Mart Helme ebaõnnestunud lausest väljaandele Deutsche Welle.

Praegused opositsioonierakonnad on aastaid tegutsenud selle nimel et Eestis sõnavabadust kärpida: Reformierakond täidab globalistlikule MTÜ-le omaselt Euroopa Liidu üldist visiooni ja Sotsiaaldemokraatlik erakond ajab fanaatiliselt seda rida, mida uusvasakpoolsed läänes juba aastakümneid teinud on. Kui mõned naiivitarid arvavad et vihakõne seadus kohtleb võrdselt kõiki, siis nad eksivad rängalt. Vihakõne kriminaliseerimine tähendab tõemonopoli ohverdamist pahemliberaalsele ideoloogiale, millega tasalülitatakse mitte ainult konservatiivsed kristlased või rahvuslased, aga ka pehmed luterliku visiooni ajavad või paremtsentri poliitilised jõud – (kuri)kuulsaid näiteid mujalt maailmast võib tuua sadu.

Kellele see kasulik on? Vasakpoolsete jaoks on asi võimus – kontroll inimeste argipäeva üle. Selleks tuleb lõhkuda külamentaliteet: lõhkuda arusaam perekonnast mille tulemusena kasvab meist igaüks üksik indiviidiks – aga indiviidi on juba kerge manipuleerida, sest tal pole moraalset tuge. Selleks et vasaklased oma programmi ellu saaksid viia, on neil vaja kõik raha eest üles osta, seda tegi Saksa agent Lenin tsaari Venemaal ja seda tehakse ka praegu nii mujal kui ka meil.

Ja muidugi võib kõrgideoloogiline seletus lihtsa inimese jaoks vandenõuteooriana tunduda, aga saatan peitubki detailides. Nõnda ongi parlamendi opositsioon asunud marssima ühe seaduseelnõuga kontrollriigi suunas, näidates üles ohtu sõnavabadusele.

 

 

 

 

 

 


 

kolmapäev, 21. oktoober 2020

KESKERAKONNA VÕIMALUS KAITSTA DEMOKRAATIAT

Nüüd on Keskerakonnal taas võimalus näidata kas nad seisavad demokraatia ja sõnavabaduse kaitsel, või alluvad vanale aga ka kõige lähemale konkurendile – Reformierakonnale, kes on moodustanud koos Sotsiaaldemokraatidega ühise rinde suukorvistada suurem osa eesti keelt kõnelevatest inimestest.

Peale seda kui siseminister Helme oli andnud väljaandele Deutsche Welle intervjuu, ja ajakirjandus Helme venekeelset lauset valesti tiražeeris, andis Riigikogu Reformierakonna saadik aga mida kajastas ka erakond oma Facebooki kontol, sisse „vihakõne kriminaliseerimise eelnõu. Kas Helme libastumise tagajärg või kaua oodatud võimalus keerata ühiskonna väljendusvabaduse kruve kinni?

On naiivne arvata et tegu oli potentsiaalse otsusega: Reformierakond kaitses kiivalt 2018a. ÜRO rändepakti 17. eesmärki, mis soovib kehtestada sellega liitunud riikides ideoloogilise vihakõnekeelu. Ansipi valitsuse ajal 2008a. lepiti Euroopa Liidus kokku et võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega, peavad seadustesse tulema eraldi sätted kriminaalkaristuste kohta avaliku vihakõne eest. Juba tollal, mil ma isegi olin võimuerakonna toetaja, rikkus Euroopa Liit liikmesriikide suveräänsust.

Teades et Kesk- ja Reformierakond jagavad EL parlamendis ühte fraktsiooni, tuleb siiski meeles pidada et 2019a. moodustas Keskerakond laiapõhjalise koalitsiooni EKRE ja Isamaaga, mis andis EKRE valijatele lootuste et meie rahvusriik on kaitstud. Ja leebemate konservatiivide arvates käitus peaminister Ratas tõelise suveräänina, mitte lastes end välisjõududest mõjutada. Ühtlasi lepiti koalitsioonilepingus kokku mitte siduv rahvaküsitlus, et rahvas saaks kaasa rääkida põhiseaduse täiendamisele. Keskerakond seisis juba enne EKRE-t rahvaalgatusõiguse ja presidendi otsevalimiste eest.

Nüüd on Keskerakonnal taas võimalus näidata kas nad seisavad demokraatia ja sõnavabaduse kaitsel, või alluvad vanale aga ka kõige lähemale konkurendile – Reformierakonnale, kes on moodustanud koos Sotsiaaldemokraatidega ühise rinde suukorvistada suurem osa eesti keelt kõnelevatest inimestest. Usun et ei peaminister Ratas ega ka mitte Keskerakonna valija taha võtta vastutust selle eest, et meil võidakse korrata aastat 1934, mil osa ühiskonnast tasalülitati.

Siinkohal tasub meeles pidada, et praegusel koalitsioonil on suured ettevõtmised pooleli: alles sai II samba pensionireform rohelise tule, edasi on vaja minna Estonia huku- ja Danske rahapesu uurimisega ning majandusreformidega mis on juba Eestile edu toonud. Ja seda kõike peaminister Ratase juhtimisel.

neljapäev, 8. oktoober 2020

SUVERÄÄNSUSE GARANTIIKS ON KODANIKE RELVAÕIGUS

Mitte kellegil ühiskonnas ei ole suuremat vägivalla monopoli kui see on valitsusel. Ja kui see vägivalla monopol väljub kontrolli alt, siis vähim, mida on tarvis olukorra säilitamiseks, on see, et inimesed on suutelised enesekaitset teostama. Isegi kui võimul oleks minu enda erakond, on printsipiaalne säilitada relvaõigus.

Peale seda kui Lihula lähistel oli aset leidnud veretöö, on avalikul meediaväljal kõlanud arvamused, mis esindavad riigivõimu absolutiseerivat nägemust: relva kandmine on valitute privileeg ja vajadusel korjame need rahvalt üldse ära. Milleks tsiviilisikule tulirelv, kui riigivõim saab oma jõuüksused, politsei või kasvõi kaitseväe, kriisisituatsioonis kasutusele võtta?

Aga vaadake! Mitte kellegil ühiskonnas ei ole suuremat vägivalla monopoli kui see on valitsusel. Ja kui see vägivalla monopol väljub kontrolli alt, siis vähim, mida on tarvis olukorra säilitamiseks, on see, et inimesed on suutelised enesekaitset teostama. Seepärast ongi USA konstitutsioonis tagatud kõigile õigus omada relvi: ultimatiivselt on see mõeldud kodanike vabaduse tagamiseks valitsuse kui konkurentsitult kõige suurema ohu allika eest.

Aasta eest kuulsime karjatusi sellest, et “natside” sattumisega Eesti valitsusse on vaba ühiskond ohus. Tegelikult tuleks ohumärke otsida aga mujalt: üks esimene toiming, mida valitsejad teevad, kui soovivad diktatuuri poole liikuda, on see, et rahvas tehakse relvituks – seda on ka eestlane oma keerulises ajaloos tunda saanud.

Vastupidiselt sotsidele, kes valitsuses olles soovisid ühiskonna kruvisid kinni keerata (nt töötati välja uus relvaseaduse eelnõu või anti mõista nn vihakõne keelu kehtestamisest), on EKRE olnud alati seda meelt, et relvaõigus on konstitutsiooniline põhiõigus.

Siinkohal soovitan neile, kes pole veel lugenud, praeguse riigikogu esimehe Henn Põlluaasa raamatut – “Sotsid: interrinde teine tulemine.”

Praegu Ameerikas aset leidev märatsemine, mis sai alguse sellest kui demokraatide poolt juhitud linnas surmas probleemne valge politseinik vahistamise käigus varem karistatud neegri, on näide sellest, et rahval peavad olema relvad käes – antud näite puhul seepärast, et end märatsevate jõukude eest kaitsta.

Kui sinu ettevõtet tullakse rüüstama või majapidamist ründama, siis sa kaitsedki relvaga oma vara või perekonda. Eesti lähiajaloost võime näitena tuua 2007. aasta pronksiöö, mis samuti kasvas kiiresti üle lihtlabaseks maradööritsemiseks.

Meie koolipoisid sõdisid relvaga Vabadussõjas, meie mehed on pidanud metsavendadena partisanisõda. Kasutada ära Lihula veretöö näidet selleks, et hakata piirama relvaõigust nõnda, et relva kasutamine muutub kodanikele pea võimatuks, on vastutustundetu, sest lõpuks on relvaõigus parim suveräänsuse garantii: vabaduse kaitseks.

Minu kaastunne Lihula veretöös hukkunud lähedastele.

Ilmunud 2020 juuni Uutes Uudistes


teisipäev, 6. oktoober 2020

KUIDAS SOODUSTADA REGIONAALSET ARENGUT? - VASTAB KUUSALU VALLAVOLIKOGU ASEESIMEES SULEV VALD

Riigikogu avaistungil pidas vabariigi president kõne, milles ta tegi ettepaneku suunata valdav osa EL vahenditest järgmisel perioodil Tallinnast minema kus jõukuse tase on 135% EL keskmisest elujärjest - ülejäänud Eesti väärivat eeliskohtlemist, sest ilma Tallinnata on Eestil jõukuse tase vaid 55% EL keskmisest SKP-st inimese kohta.

Pärin Kuusalu vallavolikogu aseesimees Sulev Valdmaalt, mis tema sellest arvab..

KÜSIMUS: Kas Teie arvates võiks valdav osa EL vahenditest suunata Tallinnast mööda, ehk rohkem EL vahendeid teistesse omavalitsustesse?

VASTUS: Tänase Eesti piirkondade jõukuse väidetav erisus on ju taasiseseisvumise kõikide aastate jooksul toimunud suunatud ja ka suunamata protsesside objektiivne tulemus. Kuhu ja kuidas nüüd Euroopa Liidu vahendeid suunata, et pealinna ja muu Eesti jõukuse erinevused väheneksid, see eeldab toimunu asjatundlikku analüüsi ja adekvaatset hinnangut hetkeolukorrale. Raha ja mistahes muud vahendid ei ela ju ise oma elu. Neid on mõtet kuhugi suunata siis, kui seal on eeldused nende tulemuslikuks kasutamiseks. Teisisõnu - tuleb olla kindel, et ei külvataks nö sohu või kõrbe.

Teistes omavalitsustes peavad olema inimesed, kes rikkusi kasutaksid, ja need rikkused peaksid olema sealsetele inimestele ja tervele Eestile tõesti ka vajalikud. Nii suur rikkuste vahe - 55% ja 135% - eeldab aga mingit tasandamist kindlasti. Mida aga tasandada saab? Võibolla on paarikümne aasta jooksul midagi pöördumatult muutunud? Arvan näiteks, et tööhõive võimalused on maal objektiivsetel põhjustel pöördumatult vähenenud. Maaelanike jätkuv asumine linnadesse on külades ja asulates kujunenud tingimustest põhjustatud paratamatu protsess. Miks ei võiks siis hõredamini asustatud maapiirkondades nähagi praeguse ajastu väärtust Eesti jaoks? Et hõredasti asustatud aladel elavate inimeste elukvaliteet oleks kõrge, vot sellesse tuleks investeerida küll! Kõigepealt on aga tarvis aru saada, mis see on, mida maal oleks täna-homme otstarbekas EL vahendite abil arendada ja toetada.

KÜSIMUS: Mis on see ohtlik koht kohalikule omavalitsusele...kes tellib muusika?

VASTUS: See muusika tellimine on üldinimlik vaatepunkt. Kui kohaliku omavalitsuse otsustajad, keda tavatsetakse koalitsiooniks nimetada, midagi otsustavad ja millelegi vahendeid eraldavad, siis on seda alati võimalik käsitleda nn omade toetamisena või siis järgmiste valimiste edu nimel tegutsemisena. Tegelikkuses see seda ju mingil määral paratamatult ka on. Poliitikutel oleks vast rumalus kandideerida ja pürgida võimule, et sinna saades nö pühkida ise kõigest suu puhtaks ja hakata ellu viima ainult kellegi teise prioriteete. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on siiski arendada oma valda või linna kõikide inimeste huvides. Head omavalitsusjuhid nii ka toimivad.

KÜSIMUS: Kas Kuusalu vald on pädev oma rahaasjade üle otsustama, või peaks seda tegema EL?

VASTUS: Kuusalu vald peab olema pädev oma rahaasjade üle ise otsustama. Kaugelt ja kõrgelt, olgu siis Tallinnast Toompealt või Brüsselist, ei saa seda teha. Küll kujundavad aga Eesti Vabariik ja Euroopa Liit seadusruumi kohapealseks tegutsemiseks, ning mõjutavad valla eelarves olevaid vahendeid. Kuidas ühtsete reeglite raames ja meie kasutada olevate vahenditega siin konkreetselt ümber käiakse, seda otsustab valdavas enamuses küsimustes küll Kuusalu vald. Kuidas meie vallas on seni rahaasjadega talitatud, seda võib hinnata mitmeti. Kindlasti on neid, kellele kõik meeldib, ja neid, kellele paljud asjad ei meeldi. Valla tuleviku ja elujõulisuse seisukohast pean mõistlikuks arvata, et edaspidi peab Kuusalu valla rahadega ikka paremini ja paremini ümber käima.


teisipäev, 8. september 2020

VABASTAME MITMELAPSE EMAD TULUMAKSUST

Minu arvates peab neli ja enam last ilmale toonud ning üles kasvatanud emad vabastama eraisiku tulumaksust, ja seda kogu ülejäänuks eluks. See on sotsiaalrahvuslik idee, mis ei kasvata eestlaste jõukust küll kohe, kuid mis aitab 30 aasta perspektiivis luua Eestile uue noorusliku põlvkonna, kes suudab hoida suveräänset ja isemajandavat rahvusriiki paremini

Parempoolne sotsiaalpoliitika erineb sotsiaaldemokraatlikust sotsiaalarusaamast sellepoolest, et parempoolsed rõhutavad põhiseaduse §27 mis ütleb et perekond kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus, on riigi kaitse all ning perekonnaseadus ütleb et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel – lasub Eesti riigil kohustus rakendada sotsiaalmajanduslike meetmeid selleks et võimaldada peredele parim elukeskkond.

Ja veel erineb parempoolne sotsiaalpoliitika sotsiaaldemokraatlikust sotsiaalarusaamast sellepoolest, et parempoolsed eelistavad erinevate toetuste väljatöötamisele pigem erinevaid maksusoodustusi. Üks säärane meetmeplaan mis aitab peredele luua paremat elukeskkonda, on juba kirjas valitsuskoalitsioonileppes: Seame eesmärgiks suurendada maksuvaba tulu lähtudes laste arvust peres - antud programmiline lubadus oli kirjas EKRE kui ka Isamaa 2019a. valimisplatvormis. Samuti leppisid koalitsiooni osapooled kokku, et tagatakse lasterikastele ja noortele peredele võimalus saada oma kodu soetamiseks või parendamiseks laenu riigi käendusel ilma kohustusliku omafinantseeringuta. Aga ehk saaks siit veel edasi mõelda?

Näeme Euroopat kus kõikjal sünnib üha vähem lapsi, aastakümneid on üritatud probleemi lahendada immigratsiooni soodustamisega – Eesti aga ei vaja rahvastikukriisi lahendamiseks immigrante, vaid rohkem lapsi ja naisi kes on valmis sünnitama enam kui kaks last. Ja naised vajavad sünnitamiseks ühiskondliku turvatunnet, mitte riiki mis tegeleb oma suveräänsuse loovutamisega kord itta, kord läände ning mille tõttu on Eesti meestel kadunud tahtmine võidelda oma kodumaa eest, kitsamas tähenduses puudub paljudel meestel tahe olla hea ja hooliv abikaasa. Riik saaks aga teha siinkohal mitu riigimeheliku otsust.

Minu arvates peab neli ja enam last ilmale toonud ning üles kasvatanud emad vabastama eraisiku tulumaksust, ja seda kogu ülejäänuks eluks. See on sotsiaalrahvuslik idee, mis ei kasvata eestlaste jõukust küll kohe, kuid mis aitab 30 aasta perspektiivis luua Eestile uue noorusliku põlvkonna, kes suudab hoida suveräänset ja isemajandavat rahvusriiki paremini, kui seda tänaseni on tehtud. Ja ühtlasi on see vasturevolutsiooniline samm liikumisele mis propageerib lastetust või laste saamist hoopis mõnel orwellikul viisil.

Me ei vaja loosungeid mis tõotavad viia Eesti 15 aastaga viie rikkaima Euroopa riigi sekka, vaid me vajame rohkem naisi kes on valmis sünnitama ja kasvatama vähemalt nelja last. Ja ärgem mõelge et naine peab kasvatama, vaid et üksnes emal (ja isal) on õigus oma last enda parema äranägemisi järgi kasvatada, ilma riigi liigse sekkumiseta. Tasakaal!

neljapäev, 13. august 2020

TÕSTAME SEADUSLIKU SEKSUAALSUHTE VANUSEPIIRI 16-ELUAASTALE TAGASI



Olen arvamusel et seadusliku seksuaalsuhte vanusepiir tuleb tõsta vähemalt 16-eluaastale, eelkõige selleks et politsei saaks seksuaalkalduvustega isikud vastutusele võtta. Praegune seadusega lubatud olukord mil nt 54-aastane saab astuda suguühtesse 14-aastasega, pole normaalne. 

Aeg-ajalt kerkib avalikkuses üles mõni pedofiiliaga seotud juhtum. Politsei uurib, prokurör süüdistab, rahvas taunib. Pedofiilias süüdistatav üritab end välja keerutada, tuues näiteks põhjuseks, et tüdruk või poiss väitis end olevat vanema kui ta tegelikult oli. Mis on see vanus, kust alates on laps valmis alustama seksuaalelu, ning kas see arv, mida peab õigeks seadusandlus, on ikka kooskõlas moraalinormidega?

Lastele meeldib mängida oma tegelikust east vanemaid, ent nad on siiski veel lapsed. Me peame meeles pidama, et igal noorel on õigus oma lapsepõlvele ning iga läbielamine, olgu füüsiline või vaimne, mõjutab noore inimese edaspidist elu. 14-aastane on bioloogiliselt valmis seksuaalsuhteks, kuid ta pole seda sotsiaalses mõttes. Täiskasvanu seksuaalsuhe 14-aastasega, kui sellega ei kaasne vägivalda ja ärakasutamist, on seaduse silmis lubatud alates 2002. aastast. Enne seda oli seadusega sätestatud vanusepiir 16 eluaastat.

Euroopa riikides on täiskasvanu ja alaealise vahelise seksuaalsuhte seaduslik vanusepiir keskmiselt 15.5 eluaastat, seega on Eestis kehtestatud vanusepiir alla Euroopa keskmise. Miks parlament 18a. tagasi vanusepiiri langetama pidi, annab alust erinevateks spekulatsioonideks.

Eesti seksuaaltervise liit avaldas 2013. aastal oma koduleheküljel seisukoha, et seksuaalelu alustamise legaalne vanus peaks olema 16 eluaastat senise 14 eluaasta asemel, eapiiri alandati analüüsi ning ühiskondliku diskussioonita. «Vanuse tõstmise peamiseks põhjuseks on vajadus kaitsta lapsi – nii poisse kui tüdrukuid – täiskasvanutepoolse seksuaalse ärakasutamise eest, sest arenguliste iseärasuste tõttu ei ole erinevas eas teismelised võimelised ennast ise kaitsma,» ning ESL seisukoht püsib tänaseni sama.

2017. aastal esitas EKRE fraktsioon riigikogule eelnõu, mis oleks tõstnud lubatavat seksuaalsuhte vanusepiiri 16. eluaastale:  Seaduseelnõu järgi oleks lapsporno valmistamise ja alla 16-aastase seksuaalse ahvatlemise eest ette nähtud rahaline karistus või kuni kümneaastane vanglakaristus ning korduva sarnase kuriteo eest kuni viisteistkümneaastane vangistus. Kui 18-aastane astub suguühtesse noorema kui 14-aastasega või vanem kui 21-aastase isik noorema kui 16-aastasega, siis oleks karistus kuni viis aastat vangistust -  suurde saali eelnõu ei jõudnudki ning praegune valitsuskoalitsioon pole vanusepiiri tõstmist kokku leppinud. 

Olen arvamusel et seadusliku seksuaalsuhte vanusepiir tuleb tõsta vähemalt 16-eluaastale, kuigi isiklikult tõstaksin selle 18-eluaastale, eelkõige selleks et politsei saaks seksuaalkalduvustega isikud vastutusele võtta. Olemata ise lapsevanem, mõistan erinevad katsed seksualiseerida alaealisi, hukka.


teisipäev, 21. juuli 2020

RIIK KUTSUGU INIMESI ÜLES HOIDUMA JUHUSUHTEST


„Kui riik tahab sel teemal kampaaniat teha, siis sõnumiga millega kutsutakse inimesi üles hoiduma juhusuhtest, nt: „Tee Eestile kingitus, hoidu juhusuhtest“. Ja nimetagem palun üks vastuargument, peale selle et see on illiberaalne, miks mitte seda teed minna?“

Juunikuine avalik kondoomikampaania Tervise Arengu Instituudi poolt kohustas mind küsima, kas kõnealune Sotsiaalministeeriumi allasutus on kunagi läbi viinud mõnda avaliku kampaaniat, millega oleks inimesi kutsutud üles hoiduma juhuseksist – vastus on EI, ning TAI avalike suhete juhi sõnul pole neil lähiaastatel säärast kampaaniat plaanis. Ometi on TAI kulutanud alates 2011a. nüüdseks üle miljoni euro Eesti maksumaksja raha selleks et tuletada inimestele meelde kontratseptiivide tähtsust. Milles probleem ja ehk saaks veel paremini kui seni?

Vaadates jaanipäeva kampaania „Võta kumm kaasa“ videoklipi, julgen väita et Tervise Arengu Instituudil on kumm ettekäändeks seksualiseerida inimest ja teha juhusuhtest, mis reeglina on füüsiline, tavapärane seksuaalnenorm. Kampaaniameistritel on moraalne eeldus et seksuaalsus ei allu inimesi ratsionaalsele kontrollile. Ehk kui sugutung tekib, siis peab see saama kiiremas korras maandatud, olles eelnevalt minimaliseerinud kahju mida seksuaalakt endaga kaasa võib tuua: suguhaigused ja rasedus. TAI arvates, kelle töötajate hulgas on usutavasti sotsliberaalne kontingent, on eestlased seksuaalimpulsside orjad, mitte vabatahtega olendid – nii jääb mulje, kui vaadata nende poolt genereeritud piltsõnumeid.
Sisuliselt propageerib valitsus kuhu kuulub kaks konservatiivset erakonda, et kondoom on lahutamatu seksuaalakti osa - suures plaanis pole oluline kas tegu on ühe-öö-suhte või ühe katuse all elava paariga.

Hea vabariigi valitsus! Te ajate kahjuliku sotsiaalpoliitikat või tegelete õige asjaga valesti. Inimesed inimesteks, igaühel on individuaalne valik oma elu korraldada: mõni teenib surmakultuuri, mõni hoidub patust. Aga ühele väärikale, endast lugupidavale rahvusriigile pole kohane kui ta kutsub inimesi üles viljatuks seksuaalaktiks.
„Tee Eestile kingitus, kasuta juhusuhtes kondoomi“ kõlas TAI kampaanialoosung 2018a. suvel, ma aga arvan et selline sõnum on tänavapilti risustav. Kui riik tahab sel teemal kampaaniat teha, siis sõnumiga millega kutsutakse inimesi üles hoiduma juhusuhtest, nt: „Tee Eestile kingitus, hoidu juhusuhtest“. Ja nimetagem palun üks vastuargument, peale selle et see on illiberaalne, miks mitte seda teed minna?


Ilmunud 2020 suvi Wõrumaa Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe paberväljandes

laupäev, 11. juuli 2020

VIITED KENNO PÕLTSAMI SULEST ILMUNUD ARTIKLITELE: INTERNETIPORTAALID

Siia olen kandnud kõik enda poolt saadetud arvamuslood, mis on ilmunud vaid interneti portaalides aastatel 2017 kuni 2022. 

Uued Uudised (36)
Objektiiv (15)
Vaba Eestimaa Ajaleht (9)
ERR (4)
Lõunaeestlane (1)
Postimees (1)

(Viimati uuendatud: 29 november 2023)

UUED UUDISED

Valimiste põhiküsimus on põhiseaduse preambula - 2023 jaanuar
Eesti sõjaline eesmärk on rahu säilitamine - 2023 jaanuar
Ainult mõistuse olemasolust ei piisa et määrata poliitiku kvaliteeti - 2023 märts
Rahvas peab muutuma kõrgeima võimu teostajaks - 2023 märts
Lõpuks maksvad vaid rahvuslikud huvid - 2023 aprill
Eestit aitab Ida-Euroopa Glasnost - 2023 mai
https://uueduudised.ee/arvamus/kenno-poltsam-eestit-aitab-ida-euroopa-glasnost/
Surm siin või Siberis - 2022 oktoober
https://uueduudised.ee/arvamus/kenno-poltsam-surm-siin-voi-siberis/
Eesti rahva saatus on meie endi teha - 2022 oktoober
https://uueduudised.ee/arvamus/lugeja-kirjutab/eesti-rahva-saatus-on-meie-endi-teha/
Me ei tohi loovutada pealinna tulnukatele - 2022 september
https://uueduudised.ee/arvamus/me-ei-tohi-loovutada-pealinna-tulnukatele/
On õigem lasta raskused ära kanda, kui lasta end sisemiselt orjastada - 2022 aprill
https://uueduudised.ee/arvamus/kenno-poltsam-on-oigem-raskused-ara-kanda-kui-lasta-ennast-sisemiselt-orjastada/
Rahvuslik helin meie rinnus - 2022 aprill
https://uueduudised.ee/arvamus/kenno-poldsam-rahvuslik-helin-meie-rinnus/?fbclid=IwAR32Qd5qmQQ2SqzM89UG7ify4PZfnihD_W5pygsMUvht-a1jIJ34R-fAbTQ 
Samasoolised paarid ei saa kunagi olla võrdsed mehe ja naise suhtega - 2020 oktoober
https://uueduudised.ee/arvamus/samasoolised-paarid-ei-saa-kunagi-olla-vordsed-mehe-ja-naise-suhtega/
Riik peaks neli ja enam last ilmale toonud ning üleskasvatanud emad eraisikutulumaksust vabastama - 2020 oktoober
https://uueduudised.ee/arvamus/riik-peaks-neli-ja-enam-last-ilmale-toonud-ning-ules-kasvatanud-emad-eraisiku-tulumaksust-vabastama/
Suveräänsuse garantiiks on kodanike relvaõigus – 2020 juuni
Surrogaatemaduse kaudu on loodud filosoofiline eeldus orjapidamiseks – 2020 mai
Miks ei võiks Eesti lipp pika Hermanni tornis kogu aeg lehvida – 2020 aprill
Järjekordne reformierakondlane saab varsti volikogu esimehe ametist priiks – 2020 aprill
Kuusalu reformierakondlasest volikogu esimees täiendas oma karateekooli kukrut heausklike ostjate abiga – 2019 oktoober
Paranormaalsetest nähtustest Kuusalu vallas – 2019 juuni
Kaljurand ja Mikser ratsutamas loojangu poole – 2019 mai
Ei, ma ei arva et alla 18-aastastele peaks seksi keelama – 2019 mai
Hetke olukord Euroopa Liidust-justkui imetleks laipa – 2019 mai
Reformierakonna paljastuv pale Kuusalu vallavolikogu esimehe näitel – 2019 aprill
Miks ma toetan rahvuslasena võõrast kristlust – 2019 aprill
EKRE on ainus poliitiline jõud Eestis kes taastab usu demokraatiasse – 2018 november
Tervemõistuslik loogika ütleb-rohkem lapsi, vähem migrante – 2018 november
Surrogaatemadus-järgmine proovikivi riigi suveräänsusele – 2018 oktoober
Mõtisklus-ajaga kaasas käimine kui uusrevolutsiooni loosung – 2018 september
Sündimata elu kaitsel-tuleb lõpetada abordi riiklik rahastamine – 2018 august
Kas Päts võitles NSV Liidu või hoopis oma musta südametunnistuse hiigelvarjuga – 2018 august
Mahajäetud sõjavangide kurb saatus- 2017 aprill
Edgar Hoover-FBI salapärane direktor – 2017 märts
Meenutusi Itaalia vabamüürluse ajaloost-looz P-2 ja Roberto Calvi – 2017 märts
Watergatei afäär 45 – 2017 veebruar
Clintonid-karjääripoliitikutest skandaalne presidendipaar – 2017 veebraur
Lahesõda 1991-kui maailma esimene meediasõda – 2017 jaanuar
50 aastat Ronald Reagani poliitilist kooli – 2017 jaanuar
Mida tõi endaga Soome kuiv seadus aastatel 1919 kuni 1932 – 2017 jaanuar
OBJEKTIIV

Abort peaks olema eeskätt rahvuslikult mõtlevate inimeste mure – 2020 mai
Lastekaitse Liidult saabusid vastused – 2018 november
Lastekaitse Liidu ja TAI vaikimine on kõnekas – 2018 oktoober
Sel aastal on „valik“ nõudnud juba 318 000 eurot maksumaksja raha – 2018 oktoober
Abielu tähtsusest – 2018 september
Longuspäine põlvkond – 2018 august
Mõtisklus iseolemisest – 2018 mai
Rahvusriik eksisteerigu tõe huvides – 2018 aprill
Mina seisan ka sündimata laste elu kaitsel – 2018 veebruar
Suu puhtaks ehk jättes IRL-ga hüvasti – 2018 veebruar
Kristlikest erakoolides Eestit – 2017 juuni
Eestis lubatud suguühte vanusepiiri tuleb tõsta – 2017 mai
Ameerika nüüdisaegne konservatism – 2017 märts
KOV-valimistel peab olema valimisõigus ainult Eesti vabariigi kodanikel – 2017 veebruar
Georg W. Bush ja tüvirakud – 2017 jaanuar
BLOGI: EESTIMAA VABAAJALEHT

Küsimused Tervise Arengu Instituudile – 2019 oktoober
Paranormaalsetest nähtustest Kuusalu vallas – 2019 juuni
Abort mõeldamatuks kuritööks – 2019 mai
Suvelavastus Konstantin Pätsi elust – 2018 oktoober
Sündimata laste elu kaitsel – 2018 mai
Ameerika nüüdisaegne konservatism Eesti kontekstis – 2018 veebruar
Oravapartei allakäik – 2018 jaanuar
Eduard Arhensi mälestuseks Villa De Arhens – 2017 detsember
Kohtunike sõltumatus kui üks sõnakõlks – 2017 juuni
ERR

ÜRO rändelepe on vastuolus meie rahvuslikele huvidele – 2018 november
Eesti lipp Pika Hermanni torni ööpäevaringselt – 2018 aprill
Seadusliku seksuaalsuhte vanusepiir tuleb taas tõsta 16. eluaastale – 2017 mai
Kohalikel valimistel peaks saama hääletada vaid Eesti kodanikud – 2017 aprill

LÕUNAEESTLANE

Häbitu Eesti 200 - 2019 jaanuar

POSTIMEES
 
Vaatame "vaenukõne" ajalukku - 2023 oktoober
https://arvamus.postimees.ee/7876346/kenno-poltsam-vaatame-vaenukone-ajalukku