Kui ikka kivi kingas hakkab hõõruma,
tuleb sellest kivist varem lahti saada kui probleem haiguseks kujuneb.
Peale
seda kui Seim otsustas et Läti Vabariik ütleb end lahti nn Istanbuli
konventsioonist, algas Eestis sama tuline arutelu nagu see oli ÜRO
rändepakti ajal - mõlemaid välislepinguid liigutati ametlike kanaleid
pidi 2018. aastal. Läti President saatis allkirjastamata: naistevastase
vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu
konventsiooni - parlamendile arutamiseks tagasi ning viimane otsustas
seejärel jätta konventsioonist lahkumise otsus järgmise koosseisu teha.
Konventsiooni allkirjastas 2011. aastal esimese riigina Türgi, kes aga
on sellest mõne aasta eest loobunud: riigijuht Erdogan põhjendas otsust
sellega, et lepingu kõnepruuk kahjustab traditsioonilisi pereväärtusi ja
edendab LGBTQ väärtuseid.
Sarnastele argumentidele
tuginedes on EKRE alustanud allkirjade kogumist, ka Eesti lahkumiseks
sellest välislepingust. Petitsioon ütleb, et konventsioon pole kuidagi
täitnud oma eesmärki, aidata vähendada naistevastast vägivalda, kuid on
avanud uue akna kultuurimarksistlikele ideedele nagu samast soost
paaride eriõigused ja sotsiaalne sugu. Nii nagu EKRE andis mõista nn
homoabielu seadustamise päevil, et Eesti seadusandlus kaitseb juba
praegu eraelu puutumatust - ütleb ka EKRE algatatud petitsioon, et
Eestis on ammu enne konventsiooniga liitumist kehtestatud kõik vajalikud
seadused pere- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks. "Neid
seadusi tuleb täitma hakata!" vihjab naistepeksjatele ja
lasteahistajatele keda meie õigussüsteem leebelt karistab.
EKRE
Volikogu esimees ja RK-põhiseaduskomisjoni liige Evelin Poolamets
ütleb, et konventsioon ei kaitse naiste õiguseid vaid pigem soodustab
vägivalla tekkimist. Lepingu artikkel ütleb et ühiskonnast tuleb välja
juurida stereotüüpsed tavadest tingitud soorollid. "Me ei tohiks justkui
lubada enam isa ja ema soorolle," tõdeb Poolamets ning toob näiteks, et
emadepäeval ei tooda meie riigi ametlikes ja mitteametlikes kanalites
esile emasid mitme lapsega, vaid isadepäeval näeme Rahvusringhäälingu
vahendusel kahte meest kes on oma lapsed USA-s ostnud - see alandab
naisi ja ema väärtust. Vastupidi, konventsioonis on pehmendav moment,
kus öeldakse et lapsi ei tohi abielluma sundida . siin tekib küsimus,
kas nn vabatahtlikult võib? Eesti seadus ei luba abielu alaealisega ning
samuti on keelatud laste ostmine.
Minu arvates on
Istanbuli konventsioon sama tarbetu nagu seda on ÜRO rändepakt. Küll aga
on see antitees nii islami kui ka kristliku Euroopa voorustele.
Kummaline et Türgi sellele üldse allkirja andis, aga see näitabki kui
peidetud on nn hõõruv kivi kingas. Kui ikka kivi kingas hakkab hõõruma,
tuleb sellest kivist varem lahti saada kui probleem haiguseks kujuneb.
ÜRO rändelepe on vastuolus meie rahvuslike huvidega:
https://www.err.ee/880004/lugejakiri-uro-randelepe-on-vastuolus-meie-rahvuslike-huvidega
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar