Ameerika julgustab oma poliitilisi liitlasi Euroopas seda vaimset taassündi edendama ning patriootlike Euroopa erakondade kasvav mõju annab selles osas põhjust optimismiks.
C. Euroopa vägevuse edendamine
Ameerika ametnikud on harjunud käsitlema Euroopa probleeme eeskätt nappide kaitsekulutuste ja majandusliku vindumise kaudu. Selles on omajagu tõde, ent Euroopa sügavamad probleemid ulatuvad sügavamale.
Mandri-Euroopa osakaal maailma SKT-st on kahanenud 25 protsendilt 1990. aastal 14 protsendini tänapäeval. Üheks põhjuseks on riiklikud ja üle-euroopalised regulatsioonid, mis pärsivad loovust ja ettevõtlikkust.
Ent majanduslik allakäik kahvatub veel tõsisema väljavaate ees: ohu ees, et Euroopa kui tsivilisatsioon võib kaduda. Suuremateks probleemideks on Euroopa Liidu ja teiste üleilmsete organite tegevus, mis õõnestab poliitilist vabadust ja suveräänsust; rändepoliitikad, mis muudavad tervet mandrit ja külvavad pingeid; sõnavabaduse piiramine ja poliitilise opositsiooni mahasurumine; kokku kukuvad sündimuse näitajad ning rahvuslike identiteetide ja enesekindluse hääbumine.
Kui praegused arengujooned jätkuvad, on manner kahekümne aasta pärast vaevu äratuntav. Nii ei ole sugugi kindel, et igal Euroopa riigil jätkub tulevikus majanduslikku ja sõjalist jõudu, et jääda usaldusväärseteks liitlasteks. Ometi lisavad paljud Euroopa rahvad sel allakäigu kursil hoogu. Me soovime, et Euroopa jääks Euroopaks, leiaks taas oma tsivilisatsioonilise enesekindluse ja loobuks lämmatavast ülereguleerimisest.
Enesekindluse puudumine avaldub eriti Euroopa suhetes Venemaaga. Euroopa liitlaste kõva jõu ülekaal Venemaa ees on peaaegu igas näitajas märkimisväärne, erandiks tuumarelvad. Venemaa sõja tõttu Ukrainas on Euroopa suhted Venemaaga tugevalt halvenenud ning palju eurooplased näevad Venemaas eksistentsiaalset ohtu.Euroopa ja Venemaa suhete juhtimine nõuab Ameerika Ühendriikidelt ulatuslikku diplomaatilist tegevust - nii strateegilise stabiilsuse taastamiseks vajalike tingimuste loomiseks Euraasias kui konfliktiohu vähendamiseks Venemaa ja Euroopa riikide vahel.
Ameerika Ühendriikide keskne huvi on saavutada Ukrainas kiire vaenutegevuse lõpetamine, et stabiliseerida Euroopa majandusi ja vältida sõja tahtmatut eskaleerumist või laienemist ning taastada strateegiline tasakaal Venemaaga ja luua eeldused Ukraina ülesehitamiseks, et see jääks alles elujõulise riigina.
Ukraina sõjal on olnud paradoksaalne tagajärg: Euroopa, eeskätt Saksamaa, on muutunud veelgi sõltuvamaks välistest teguritest. Saksa keemiatööstusettevõtted rajavad täna Hiinasse maailma suurimaid töötlemistehaseid, kasutades Vene gaasi, mis nende kodumaal enam kättesaadav ei ole. Trumpi administratsioon on vastakuti Euroopa ametnikega, kelle ebarealistlikud ootused sõja edasisele käigule toetuvad hapral alusel püsivatele vähemusvalitsustele - valitsustele, mis opositsiooni mahasurumiseks rikuvad demokraatia põhialuseid. Valdav enamus eurooplasi soovib rahu, ent see tahe ei peegeldu poliitikas, suurel määral just seetõttu, et needsamad valitsused õõnestavad demokraatlikke protsesse. See on Ameerika Ühendriikide jaoks strateegilise kaaluga, sest Euroopa riigid ei saa end reformida, kui nad on aheldatud poliitilisse kriisi.
Ometi on Euroopa Ameerika Ühendriikide jaoks jätkuvalt strateegiliselt ja kultuuriliselt asendamatu. Atlandi- ülene kaubandus on üks üleilmse majanduse ning Ameerika jõukuse alustalasid. Euroopa tööstus-, tehnoloogia ja energiasektor kuuluvad endiselt maailma tugevamate hulka. Euroopa on tipptasemel teaduse ja maailmatasemel kultuuriasutuste kodu. Me mitte ainult ei saa endale lubada Euroopa mahakandmist, vaid see oleks otseses vastuolus eesmärkidega, mille saavutamise poole see strateegia püüdleb.
Ameerika diplomaatia peab seisma tõelise demokraatia ja sõnavabaduse eest ning selle eest. et iga rahva omanäolisuse ning ajaloolise pärandi üle uhkuse tundmine oleks iseenesestmõistetav. Ameerika julgustab oma poliitilisi liitlasi Euroopas seda vaimset taassündi edendama ning patriootlike Euroopa erakondade kasvav mõju annab selles osas põhjust optimismiks.
Meie eesmärk peab olema aidata Euroopal oma praegust kurssi korrigeerida. Vajame tugevat Euroopat, kes aitaks meil püsida edukad globaalses konkurentsis ning töötaks meiega koos selle nimel, et ükski vaenulik riik ei saavutaks kontrolli Euroopa üle.
Ameerika on sügavalt kiindunud nii mandri-Euroopasse kui Suurbritanniasse ja Iirimaasse. Need riigid on strateegiliselt tähtsad, sest loovad, võimekad, enesekindlad demokraatlikud liitlased on need, kelle toetusega arvestades saame luua tingimused stabiilsuseks ja julgeolekuks. Tahame töötada koos riikidega, kes soovivad taastada oma endisaegse vägevuse.
Pikas vaates on enam kui tõenõoline, et mõne aastakümne pärast muutuvad eurooplased mõnes NATO liikmesriigis vähemuseks. Sellisel juhul pole sugugi kindel, kas need riigid näevad oma kohta maailmas või oma liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega samas valguses kui siis, kui nad kunagi NATO asutamislepingule alla kirjutasid.
Meie Euroopa-poliitika peab keskenduma järgmistele punktidele:
1. Tingimuste taastamine, mis võimaldavad Euroopa sisemist stabiilsust ning strateegilist tasakaalu suhetes Venemaaga;
2. Peame võimaldama Euroopal toimida iseseisvalt - ühtse, kooskõlas tegutsevate suveräänsete riikide rühmana, kes kannavad ise esmast vastutust oma kaitse eest ega lase ühelgi vaenulikul jõul end allutada;
3. Praegusele kursile vastupanu ergutamine ja kasvatamine Euroopa rahvaste seas;
4. Euroopa turgude avamine Ameerika Ühendriikide kaupadele ja teenustele ning Ameerika töötajate ja ettevõtete õiglase kohtlemise tagamine;
5. Kesk-, Ida ja Lõuna-Euroopa elujõuliste riikide tugevdamine kaubanduslike sidemete, relvamüügi, poliitilise koostöö ning kultuuri- ja haridusvahetuse kaudu;
6. NATO, kui lõputult laieneva liidu, kuvandist loobumine ning selle tegeliku laienemise vältimine;
7. Euroopa julgustamine astumaks samme merkantilistliku ületootmise, tehnoloogiate varguse, küberluure ja muude vaenulike majandustavade vastu.
