Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad?

Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid peavad olema kodanike poolt valitavad
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna konservatiivne visioon ütleb, et Riigiprokuratuur tuleb viia ära Justiitsministeeriumi valitsemisalast ja põhiseadusega muuta see analoogiliselt Riigikohtuga sõltumatuks riigiametiks. Korrumpeerimatuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks tuleb muuta kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks. Eesti kohtupidamises tuleb üle minna angloameerika vandekohtusüsteemile.
Juba 2012. aastal oli EKRE juhtidel selge, millised reformid tuleb meie õigussüsteemis läbi viia. Teisisõnu võiks antud protsessi nimetada desovetiseerimiseks. Me peame unustama ära et kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid on täiesti sõltumatud - küll aga peame küsima, kellest või millest nad sõltuda ei tohi, ning kellest ja millest nad sõltuma peaksid?

Ameerika Ühendriikides on täiesti selge, et õigussüsteemi töötajate korrumpeerituse minimaliseerimiseks, tuleb nende ametisse valimine siduda demokraatliku protsessiga; siis saame rääkida valimisest kui valimisest, mitte kui tagatoa määramisest. Politseiprefekt ei tohiks olla ametisse määratud, ning võiks ideaalis olla inimene, kes on oma kogukonnas tuntud: politsei ei peaks olema vaid karistaja, vaid järelvalvaja keda rahvas usaldab.

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid oma seadusandluses, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad? Justiitsmaffia tuleb igatahes välja juurida ning lasta valgustama vabaduse ja demokraatia kiir igat õigussüsteemi nurka.

Ilmus esimest korda 8 november 2023

Toimetatud 2025 detsember 

Iga hoole all oleva lapse eest, vanemale üks lisa hääletamise võimalus

Miks ei peaks riik laiendama valijaskonda nõnda et ka laps on nn valija; ainult et olles hoolealune, annab tema eest hääle üks vanematest?

Parlamendi valimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletamise, kohaliku omavalitsuse organi, presidendi valimiste ning kohtunike, prokuröride ja kohaliku politseiprefektide valimise korral, peaks sõltuma kodaniku häältepaljusus Tema bioloogiliste või Tema poolt lapsendatud ja kasvatamise järgus olevate laste arvust. Iga hooleall oleva lapse eest peaks saama valimistel anda ühe korra ühe hääle.

Täpsustav seadus peaks ütlema, et kui lapse hooldusõigus kuulub ühele vanemale, kuulub talle ka lapse eest antav hääl. Kui last kasvatavad vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele kes neist saab lapse eest valimistel hääle anda, näiteks on neil 1, 3, 5 ... paarituarv lapsi, siis otsustab lapse sooline identiteet: poisslapse eest annab hääle isa, tüdruklapse eest annab hääle ema. Viimane võiks olla heatava mida seadusesse ei kirjutata.

Tekib küsimus, kui vanematel on nt 2 poisslast ja isa nõuab et talle kuuluks 2 lisa häält, siis küsige vastu, et kas hääletamise õigus on nii tähtis et naisega tülli minna? On ilmselge et naist austav mees nõustub jagama õiguse võrdselt. Kui suhte seisukohast vaadatuna selline sündmus nagu valimised ajab paari tülli, peavad osapooled otsima tüli probleemi juurt mujalt. 

Tegelik seaduse mõte pole paare tülli ajada vaid sotsiaalne õiglus: kui riik võimaldab inimestel lapsi kasvatada, võtta vastu otsuseid oma laste nimel, siis miks ei peaks riik laiendama valijaskonda nõnda et ka laps on nn valija; ainult et olles hoolealune, annab tema eest hääle üks vanematest? 

Mitte et lastetud kodanikud on vähetähtsad, vaid lastega vanematel on suurem vastutus ja enam võimalus mõjutada ühiskonna arengut. Mõjutamise võimaluse antud seadus ka loob.

Ilmunud esimest korda 8 november 2023

Toimetatud 2025 november 

EKRE jääb EKRE-ks!

 

Tartu linnavolikogu EKRE saadik Malle Pärn ütles hiljuti intervjuus, et tema võib käsi südamel öelda et tema on Martin Helme erakonnas ning tema siit ei lähe. Tema ei lähe kunagi Madison'i-Põlluaasa erakonda. Ja eriti ei astu tema erakonda kus on "avatud juhtimine" jms.

 

Aitäh Malle nende sõnade eest!

Hea meel on kuulata kedagi lausumas neid sõnu, mis endalgi alateadvuses talletatud on.

EI saa ühineda liikumisega mis kaldub väärtusküsimustes vasakule!

EI saa ühineda liikumisega mis on saanud alguse intriigidest koduerakonna vastu!

See tegi paljudele tuska kui inimesed kelle liikmelisusega erakonnas harjunud oled, pöörduvad, aga pöördumine käib allapoole spiraali.

EKRE tõmbas selja sirgu ja lõi õhu puhtaks, seda oli kongressil tunda ja näha.

EKRE jääb EKRE-ks!

 

Ilmunud esmakordselt 20 juuni 2024 

Kuidas mõista Eesti okupeerimist?

Eesti Vabariik pöörati 12. märtsil 1934. aastal riigivanem Pätsi poolt, nii pöörati seda ka 21. juunil 1940. aastal kommunistide poolt - kuid EV "de jure" eksisteeris eksiilvalitsusena edasi, sest EV-ed ei likvideeritud.

Tartu rahulepingus seatud EV maa-ala liideti NL-ga ja siin tegutses pööratud ebaseaduslik riigivõim. Rahvas säilis okupatsiooni tingimustes, hoolimata võimust.
 

Seega kui tahta ühte riiki likvideerida, tuleb teha seda samm sammult, et see ei saaks n-ö välismaale putku pista ja eksiilvalitsusena eksisteerida, samuti tuleb inimeste ajud ära pesta, et nad vastu ei hakkaks; lehvigu pealegi sini-must-valge Pika Hermanni tornis, sel puudub tegelik sisu. 

See on riigi mahamängijate loogika.

Ilmunud esmakordselt 21 juuni 2023

Toimetatud november 2025 

 

Aasta 2023: Olukorrast riigis ja välispoliitiline kliima

2024. aasta eel seisab eesti rahvas silmitsi kurjuse kraatriga mis pole kunagi varem ajaloos olnud nii sügav ja nõnda palju erinevaid eluvaldkondi haarav. Ühiskonna kolme institutsiooni: Perekonda, Traditsiooni ja Eraomandit pole varem säärase innuga lõhkuda tahetud kui seda tehakse tänasel päeval. 
Globalism ei käsitle eestlast iseseisva üksusena vaid kui ühte kõikide teiste seas. Me elame täna postdemokraatlikul ajal. Vähemuste võim suudab massiteabevahendite abil mõjutada hulga alateadvust ning süvariikliku struktuuri abil mudida valimistulemusi. 

Säärase trendi juures on kasvanud võimul olijate nahaalsus ning kultuuritus mis paistab silma parlamendis, kus ainult vormistatakse ette antud otsused. Need kes räägivad parlamentarismi ning demokraatia tähtsusest, ei hooli suveräänsest seadusandlusest ega ka mitte rahva käekäigust.
Uuskommunism on andnud raamistiku, mil viisil inimestelt nende vara kätte saada. Alanud on aeg mil inimestel korjatakse tema eraomand käest ära: oma elamispind, oma maja, oma ettevõte ja oma auto – suurem osa rahvast ei oma täna isegi mitte muusikat, vaid see kuulub teenusepakkujale nagu nt "You Tube".

Isiklike vabadusi tõmmatakse koomale. Katkised perekonnad on kasvatanud inimesi kes otsivad alateadlikult autoriteeti, ning on selle enesele leidnud riikliku režiimi näol. Selleks et nende huvid oleksid kaitstud, on vaja neil rakendada ühiskondliku meelsuskontrolli mida tuntakse vaenukõne seaduse laiendamisena.
2023. aasta lõpul vaatab meile vastu 100 aasta madalaim sündimus, majandus on 6-ndat kvartalit langustrendis, inimeste ostujõud on teist aastat langustrendis ja toidutalongid on uues kuues tagasi.  Energiasõltumatus on tasalülitatud ja valitsuse poolt tekitatud energiakriis on riisunud inimestelt 2 miljardit ning intressi majandus on riisunud inimestelt 1.5 miljardi väärtuses vara. Ega see raha riigieelarvesse laeku; välispankade jaoks on Eesti kolooniamaa. Viimase 1.5 aasta jooksul on Eestisse saabunud sada tuhat ja enam uusslaavlast. Peaminister räägib riigikogu infotunnis pikalt-laialt sellest milliseid auhindu talle välismaal antakse, kuid kodumaal jääb tema toetajaid üha vähemaks. Lõpuks tekib küsimus, et kaua säärane närutamine kestab ning millega lõpeb.

2024. aasta eel on näha et süvariik valmistub Reformierakonda, erakonna Isamaa vastu välja vahetama, lootes et rahval taastub usk oma riiki. Kuid see usk on ajaliselt lühike, sest erakond Isamaa juhtimisel ei muutu tegelikult midagi olulist. Tegu on vaat et süvariigi ajaloolise koduerakonnaga, kes on sama globalistlik ning rahvaalgatuse vaenulik nagu seda on olnud ka Reformierakond. Küsitlusfirmade tulemustest on näha, et Isamaa juurde on liikunud tänase koalitsiooni toetajaskond, millest võib teha järelduse, et Isamaa on tulevikus veel vähem tõsiselt konservatiivne kui ta seda oli varem. 
Kogu selle sünguse keskel on lootust, et vähene osa eestlaskonnast leiab endas eneseväärikuse, mis on riikliku väärikuse alus. Tõeline revolutsioon ja võitlus toimub inimeste südames. Pole mõtet rääkida riigi õigele rajale pööramisest, enne kui ei toimu pööret inimeste südametes. Sestap ongi tähtis et rahval säiliks julgus jääda kindlaks iseendale, isegi ajal mil väline vabadus on piiratud. Meelsusvabaduse säilitamine oma südames on omariikluse alus.
2024. aasta algul peab küsima, kas meil leidub piisavalt palju seda rahvusliku elementi kes juhiks ülejäänud rahva õigele rajale, kes oleks nagu vürts toidus mis oma jõulisusega annab toidule eheda maitse ning ei karda teha radikaalseid otsuseid.

Välispoliitiline kliima

Paralleelselt ähvardab meid teine eksistentsiaalne oht. Kui tänane eurooplane on vana ja väsinud, siis kollane rass on selle eest elu- ja tahtejõuline. Noorte meeste massiline imbumine Euroopasse on ajendatud nende soovist paljuneda ning sooritada tegusid mida nad oma kultuurikeskkonnas ei teeks. Islami juurdumine Euroopas on toonud endaga vägivalla normaliseerimise ning valgete naiste alandamise. Ainult vähesed kelle kätte on koondunud meilt riisutud rikkus, suudavad end selle vägivalla eest kaitsta, ülejäänud on sunnitud võitlema. Humanism soovib meile selgeks teha et islam on inimlik. Jah! Nad tõesti hoolitsevad oma inimeste eest, islami naine on hoitud ning perekond toidetud, nemad on traditsionalistid. Aga see pole enam klassikaline Euroopa.
Täna valmistab Kreml väikeste sammudega Venemaad ette Romanovite dünastia võimule naasemiseks, eesmärgiga, viia pärast Putini režiimi lõppemist ühiskonnas läbi suur renessanss. Venemaa mille vähenevast rahvastikust moodustavad 18% islami taustaga inimesed, teeb vaevalisi pingutusi selleks et vene rahva demograafilist seisu parandada. 

Külma sõja aegne must-valge maailm kus ühel pool oli USA ja teisel pool Nõukogude Liit, on muutunud multipolaarseks, mis tähendab mh ka seda et Ühendriigid ei suuda tagada Eesti sõjalist julgeolekut. USA globalistlik poliitika on viimased 20 aastat ehitanud Ida-Euroopasse sõjalist platsdarmi, mis on omakorda andnud Vene Föderatsioonile põhjust oma sõjamasinat kasvatada. Väljend "Kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks", kannab endas provokatiivset sõnumit. Kas globalistide ühispartei eesmärk on sõjalisi pingeid lõdvendada või neid hoopis kasvatada, eesmärgiga kulutada maksumaksjate miljardeid sõjakorporatsioonide toitmiseks? 

Ameerika Ühendriigid on hetkel sisemiselt lõhki ning nende autoriteet on rahvusvahelises poliitikas kahanenud. Eelmisel sajandil alanud kommunistlik marss institutsioonidesse väljendub kahe suure leeri, globalistide ja rahvuslaste vastasseisus. Demokraadid esindavad vasakäärmuslikku agendat. Vabariiklased on mõõdukad kuid nende koosseisus tüürib konstitutsiooni päästma kartelliväline jõud - Donald Trump ja vabadust armastav ameeriklane. 2020. aastal petsid demokraadid valimised enda kasuks ning võimule aidati  Joe Biden, kelle selja taga on ühe spekulatsiooni kohaselt endise presidendi Barack Obama perekond. President Bideni valitsuse mannetut poliitikat ilmestab see kuidas USA oma väed okupeeritud Afganistanist välja tõi, andes Venemaale mõista et ajani mil Biden president on, ei saa USA-d tõsise vastasena võtta. President Trump oli üle pika aja president, kes ei alustanud ühtegi sõda, kuid president Bideni valitsus andis võimaluse täiemahulise sõja puhkemiseks Ukrainas. Vähe sellest, Ukrainal oli kaks kuud pärast sõja puhkemist hoopis paremad väljavaated rahu sõlmimiseks, ent Inglismaa ning USA agiteerisid Ukrainat sõdima. Globalistlik ühispartei ei huvitu Ukraina inimeste eludest, neile on tähtis mäng inimelude arvelt. 

Tänasel päeval päästab Eesti omariikluse tugeva Ida-Euroopa ehitamine, millega on Ungari rahvas algust teinud. Kuid Ungari üksi ei suuda rahvusriikidel rajanevat Euroopat päästa, vaid selleks on tarvis kogu Ida-Euroopal koonduda. 
Olen veendunud et 2024. aasta presidendi valimised USA-s, on uuskommunismi lõpu algus. Trumpi juhitud USA saavutab rahu Lähis-Idas ning Ukrainas. Globalistliku sõjapartei jõud raugeb ning Venemaa sõjamasin taltub. 

Avaldatud esmakordselt 8 november 2023

Toimetatud november 2025 

 

Hõõruv kivi kingas võib kujuneda ohtlikuks

Kui ikka kivi kingas hakkab hõõruma, tuleb sellest kivist varem lahti saada kui probleem haiguseks kujuneb.

Peale seda kui Seim otsustas et Läti Vabariik ütleb end lahti nn Istanbuli konventsioonist, algas Eestis sama tuline arutelu nagu see oli ÜRO rändepakti ajal - mõlemaid välislepinguid liigutati ametlike kanaleid pidi 2018. aastal. Läti President saatis allkirjastamata: naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni - parlamendile arutamiseks tagasi ning viimane otsustas seejärel jätta konventsioonist lahkumise otsus järgmise koosseisu teha. Konventsiooni allkirjastas 2011. aastal esimese riigina Türgi, kes aga on sellest mõne aasta eest loobunud: riigijuht Erdogan põhjendas otsust sellega, et lepingu kõnepruuk kahjustab traditsioonilisi pereväärtusi ja edendab LGBTQ väärtuseid. 

Sarnastele argumentidele tuginedes on EKRE alustanud allkirjade kogumist, ka Eesti lahkumiseks sellest välislepingust. Petitsioon ütleb, et konventsioon pole kuidagi täitnud oma eesmärki, aidata vähendada naistevastast vägivalda, kuid on avanud uue akna kultuurimarksistlikele ideedele nagu samast soost paaride eriõigused ja sotsiaalne sugu. Nii nagu EKRE andis mõista nn homoabielu seadustamise päevil, et Eesti seadusandlus kaitseb juba praegu eraelu puutumatust - ütleb ka EKRE algatatud petitsioon, et Eestis on ammu enne konventsiooniga liitumist kehtestatud kõik vajalikud seadused pere- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks. "Neid seadusi tuleb täitma hakata!" vihjab naistepeksjatele ja lasteahistajatele keda meie õigussüsteem leebelt karistab. 

EKRE Volikogu esimees ja RK-põhiseaduskomisjoni liige Evelin Poolamets ütleb, et konventsioon ei kaitse naiste õiguseid vaid pigem soodustab vägivalla tekkimist. Lepingu artikkel ütleb et ühiskonnast tuleb välja juurida stereotüüpsed tavadest tingitud soorollid. "Me ei tohiks justkui lubada enam isa ja ema soorolle," tõdeb Poolamets ning toob näiteks, et emadepäeval ei tooda meie riigi ametlikes ja mitteametlikes kanalites esile emasid mitme lapsega, vaid isadepäeval näeme Rahvusringhäälingu vahendusel kahte meest kes on oma lapsed USA-s ostnud - see alandab naisi ja ema väärtust. Vastupidi, konventsioonis on pehmendav moment, kus öeldakse et lapsi ei tohi abielluma sundida . siin tekib küsimus, kas nn vabatahtlikult võib? Eesti seadus ei luba abielu alaealisega ning samuti on keelatud laste ostmine.

Minu arvates on Istanbuli konventsioon sama tarbetu nagu seda on ÜRO rändepakt. Küll aga on see antitees nii islami kui ka kristliku Euroopa voorustele. Kummaline et Türgi sellele üldse allkirja andis, aga see näitabki kui peidetud on nn hõõruv kivi kingas. Kui ikka kivi kingas hakkab hõõruma, tuleb sellest kivist varem lahti saada kui probleem haiguseks kujuneb. 

Toimetatud 2025 november

HUVITAV! 5 küsimust iseendale.

 Ja kindlasti ei saa alahinnata viimase nelja aasta kogemust: piketil kõnelemisest kuni volikogu tööni välja. 

Leidsin, et valija informeerimiseks sobib kõige paremini formaat: intervjuu iseendaga. 

KÜSIMUS 1: Miks sa kandideerid vallavolikokku?

Põline Kuusalu kihelkonna ala on minu sünnikodu, siin on minu juured. Sotsiaalse inimesena soovin ma hoida ja taasluua meie kodukandi kultuuri - kaitsta meie põlise kihelkonna rikkuseid.

KÜSIMUS 2: Kirjutad, et hea vald vajab hoolt, armastust ja edasi arendamist, mitte muutust. Kas sa välistad koostöö kellegagi?

EKRE ei välista enne valimistulemuste selgumist koostööd ühegi nimekirja ega selle kandidaadiga - valija on see kes meile liidu sõlmimiseks võimaluse loob. Ja mina lähtun erakonna seisukohast ja programmist.

Ma pole osalenud vallavalitsuse töös, volikogu liige olin juunist septembrini ning seega saan anda hinnangu teise ringi mehena. Vaatame fakti: kui eelmise volikogu tööperioodil oli keskmine võimukoalitsiooni vanus 1 aasta, siis tänane võimukoalitsioon on püsinud 3 aastat ja 11 kuud. Ma näen, et EKRE Kuusalul mõne nimekirjaga lihtsam kokkuleppele jõuda kui teisega.

Valijale tuleb selgitada, et isegi kui ennustused ütlevad et võidab valimisliit X ning see kutsub omale partneriks erakonna Y - siis need on tühjad sõnad. Valija on see kes otsustab milline saab olema järgmine volikogu koosseis. Mina ütlen et oma hääl tuleb anda EKRE kandidaadile.

KÜSIMUS 3: Kirjutad, et plaanid kasutada poliitilise töö eest saadud hüvitist konservatiivse maailmavaate edendamiseks. Palun mõned täpsustavad märksõnad?

Konservatiivset maailmavaadet on vaja edendada tunduvalt laiemalt kui üksnes poliitika vallas, sest ühiskondlik elu ei piirdu kaugeltki vaid hetkepoliitikaga. Selleks et mõista elu, tänast päeva ja ühiskonna aluseid, tuleb minna sügavutti - selleks on vaja inimesi kes tunnevad oma eriala ning need rahvale teavitustööd teeksid. Märksõnadeks on a) konservatiivne häälekandja b) avalik loeng c) ülevaade mujal Eestis toimuvatest kampaaniatest. 

Ma ei näe põhjust, miks konservatiivse maailmavaate edendamine peaks segama minu tööd avaliku võimu juures. Avaliku võimu teenistuses olemisega kaasneb ka kohustus edendada ühishüve, mida konservatiivsed voorused on.

KÜSIMUS 4: EKRE programm koosneb 13-st lubadusest; kas sellest sinu arvates piisab?

EKRE tunnuslauseks võiks olla: luba vähe, tee rohkem - meid tuntakse ning usaldatakse!  

Näiteks ütleb meie programm, et ka kauged külad on vallale tähtsad: mina luban et Viinistu rahvamaja ümber olev asfaltkate saab korda ning, et seisan kohapealse alghariduse eest Vihasoo külas. Meie programm ütleb et arendame Kuusalu, Kolga ja Vihasoo koole: mina toetan et järgmisena hakatakse renoveerima Kolga kooli.  

KÜSIMUS 5: Mille poolest erineb sinu tänane valimiskampaania nelja aasta tagusest valimiskampaaniast?

Üks mis kohe silma hakkab - neid plakateid mis avalikelt stendidelt pahatahtlikult maha tõmmatakse, võib lugeda ühe käe sõrmedel. Nelja aasta eest panustasin ma sotsiaalmeedia reklaamile, sel korral on mul aga otsesuhtlus valijaga - ma tunnen valijaskonna kasvavat toetust. 

Ja kindlasti ei saa alahinnata viimase nelja aasta kogemust: piketil kõnelemisest kuni volikogu tööni välja. Ma olen juba korduvalt tõestanud, et minu isiklik enesekorrektsioon toimib - täna olen ma targem kui eile, ning kriitika mis minu suunas lendab, teeb mind vaid tugevamaks.