Parlamendi valimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletamise, kohaliku omavalitsuse organi, presidendi valimiste ning kohtunike, prokuröride ja kohaliku politseiprefektide valimise korral, peaks sõltuma kodaniku häältepaljusus Tema bioloogiliste või Tema poolt lapsendatud ja kasvatamise järgus olevate laste arvust. Iga hooleall oleva lapse eest peaks saama valimistel anda ühe korra ühe hääle.
Täpsustav seadus peaks ütlema, et kui lapse hooldusõigus kuulub ühele vanemale, kuulub talle ka lapse eest antav hääl. Kui last kasvatavad vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele kes neist saab lapse eest valimistel hääle anda, näiteks on neil 1, 3, 5 ... paarituarv lapsi, siis otsustab lapse sooline identiteet: poisslapse eest annab hääle isa, tüdruklapse eest annab hääle ema. Viimane võiks olla heatava mida seadusesse ei kirjutata.
Tekib küsimus, kui vanematel on nt 2 poisslast ja isa nõuab et talle kuuluks 2 lisa häält, siis küsige vastu, et kas hääletamise õigus on nii tähtis et naisega tülli minna? On ilmselge et naist austav mees nõustub jagama õiguse võrdselt. Kui suhte seisukohast vaadatuna selline sündmus nagu valimised ajab paari tülli, peavad osapooled otsima tüli probleemi juurt mujalt.
Tegelik seaduse mõte pole paare tülli ajada vaid sotsiaalne õiglus: kui riik võimaldab inimestel lapsi kasvatada, võtta vastu otsuseid oma laste nimel, siis miks ei peaks riik laiendama valijaskonda nõnda et ka laps on nn valija; ainult et olles hoolealune, annab tema eest hääle üks vanematest?
Mitte et lastetud kodanikud on vähetähtsad, vaid lastega vanematel on suurem vastutus ja enam võimalus mõjutada ühiskonna arengut. Mõjutamise võimaluse antud seadus ka loob.
Ilmunud esimest korda 8 november 2023
Toimetatud 2025 november
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar