KODANIKE RELVAÕIGUS ÜHA VAJALIKUM

"Mitte kellegil ühiskonnas ei ole suuremat vägivalla monopoli kui see on riigivõimul. Ja kui antud vägivalla monopol väljub kontrolli alt, siis vähim mida on tarvis olukorra säilitamiseks, on see, et inimesed on suutelised enesekaitset teostama." 

Kaja Kallase Valitsus on muutmas Eesti politseiriigiks: vihakõne laiendamise soov, meediateenuste seaduse muutmise kava ning kurikuulus NETS(id), mille vastu protestijad said aprillikuus vabaduseväljakul näha ja mõned ka tunda politsei ebaproportsionaalset löögirusikat. President kes peaks olema riigi ja rahva lepitaja, pidas vajalikuks hiljaaegu kritiseerida meeleavalduste mahasurumist Valgevenes, aga ei nahutanud Valitsust nende ebakompetentsuse ning vastutusest kõrvale hiilisime eest. Mis saab siis kui riik päriselt ühel päeval kodaniku vastu pöörab?

Mitte kellegil ühiskonnas ei ole suuremat vägivalla monopoli kui see on riigivõimul. Ja kui antud vägivalla monopol väljub kontrolli alt, siis vähim mida on tarvis olukorra säilitamiseks, on see, et inimesed on suutelised enesekaitset teostama. Isegi kui minu erakond omaks parlamendis 51 saadikukohta ja peaminister oleks Martin Helme - pean sellest hoolimata printsipiaalseks säilitada kodanike relvaõigus; rahvas on ju teatavasti kõrgeima võimu kandja.

Möödunud suvel kui Lihula lähistel leidis aset veretöö, kõlasid avalikul meediaväljal arvamused, mis esindasid riigivõimu absolutiseerivat nägemust: relva kandmine on valitute privileeg ja vajadusel korjame enesekaitsevahendid rahvalt üldse ära. Milleks tsiviilisikule tulirelv, kui riigivõim saab oma jõuüksused, politsei või kaitseväe kriisisituatsioonis kasutusele võtta?  Paraku tegi ka tollal siseministri ametis olnud Helme avalduse, et poolautomaatsed relvad ei peaks olema tsiviilkäibes.

Samal suvel leidis aset, väidan et pikalt planeeritud märatsemine USAs, mis vallandus pärast seda kui demokraatide poolt juhitud linnas surmas probleemne valge politseinik vahistamise käigus varem kriminaalkorras karistatud neegri, on näide sellest et rahval peavad olema relvad käes – antud näite puhul seepärast, et end märatsevate jõukude eest kaitsta. USA konstitutsioonis on tagatud kõigile õigus omada relvi: ultimatiivselt on see mõeldud kodanike vabaduse tagamiseks valitsuse kui konkurentsitult kõige suurema ohu allika eest.

2019a. kevadel lugesime liberaalse fronti karjatusi sellest, et “natside” sattumisega Eesti valitsusse on vaba ühiskond ohus. Tegelikult tuleks ohumärke otsida aga mujalt: üks esimene toiming, mida valitsejad teevad, kui soovivad diktatuuri poole liikuda, on see, et rahvas tehakse relvituks – seda on ka eestlane oma keerulises ajaloos tunda saanud. Iroonilisel kombel on Mart Helme sedagi väitnud, ja tal on sedapuhku õigus.

Vastupidiselt sotsidele, kes valitsuses olles soovisid ühiskonna kruvisid kinni keerata (nt töötati välja uus relvaseaduse eelnõu või anti mõista nn vihakõne keelu kehtestamisest), on EKRE olnud alati seda meelt, et relvaõigus on konstitutsiooniline põhiõigus.

Kui sinu ettevõtet tullakse rüüstama või majapidamist ründama, siis sa kaitsedki relvaga oma vara või perekonda. Eesti lähiajaloost võime näitena tuua 2007. aasta pronksiöö, mis samuti kasvas kiiresti üle lihtlabaseks maradööritsemiseks. Aga ka Lihula, 2004a. ausamba saaga – siis saadeti ka politsei rahumeelsete meeleavaldajate vastu.

(Ilmunud 2020. aasta 18. mail väljaandes Wõrumaa Teataja, ERR jättis loo avaldamata)