Ma ei taha hakata taas lahkama seda, et meil puudub Rahvaalgatusõigus ja presidendi otsevalimise kord. Vaid öelda et riigivõimu teostatakse Eestis suuresti läbi parlamendi: see istitutsioon määrab meil Valitsuse ja Presidendi, määrab maksupoliitika, rahastab erakondi ja mis kõige õudsam – kui parlamendis läheb temperatuur kuumaks, siis patiseisust välja tulemiseks meil head lahendust pole, vaid kosmeetiline muutus selleks et hetkeks pinged maha võtta. Meenutagem 2022a. suve: President saanuks kuulutada välja erakorralised valimised, aga kui nähti et EKRE on valmis võitlustulle astuma, otsustati või jõuti otsusele et parem vahetame valitsuspartnerit, ja Isamaa läks mänguga kaasa. Ja praegugi on otsustanud President Karis, et parlamendi osapooled lahendagu tüliküsimus omavahel ära – aga ehk ongi põhiseaduslik kord loonud õhustiku, kus president tunnebki end pelgalt erakondade käpikuna?
Minu arust on aeg seletanud et parlamentaarne demokraatia vähemalt eesti rahva puhul ei tööta. Me võime küll rääkida et eestlasel on ajalooliselt väljakujunenud hirm tugeva riigijuhi ees, ent rahvas sai kord sellest hirmus üle - 1933a. hääletas homogeene rahvas põhiseadusmuudatuse poolt: 72% hääletanutest valis riigikorra mille kohta on naljatades öeldud, et see oli 2/3 presidentaalne. Tol ajal oli probleemiks see, et rahvas kippus riigikogust nö üle sõitma, vaja oli stabiilsusmehhanismi; mõte pole akadeemiline ajalookäsitlus vaid minu enda loogika. 2023a. oleme olukorras kus parlamendi koosseisu legitiimsus on kahtluse all ning parlamendi enamus sõidab rahvast üle!
Rahva poolt valitud tugev riigipea ei devalveeri parlamenti
On selge et paegused riigikogu liikmed suhtuvad skeptiliselt parlamendi võimu vähendamisse, hakatakse rääkima et liikmete vähendamise korral ei jätku saadikuid komisjonidesse. Aga see kas vähendada saadikute arvu ja vähendada saadiku rahalist privileegi, on detailne küsimus. Prinstipiaalne küsimus on selles, kuidas tõsta Riigikogu töö kvaliteeti ja mainet rahva silmis.
Minu parima arusaamise juures tuleb vähendada Riigikogu rolli riigivalitsemises: Vabariigi Valitsuse koosseisu ega Vabariigi Presidenti ei määra parlament. Nende rollid on tugevalt lahus ja neid hoiab koos vaid rahva otsus ja põhiseaduslik kord. Aga nt selle eest dirigeeritakse Valitsuselt õigus kehtestada riigis eriolukord, parlamendile.
Töömahu vähendamisega on nõnda, et kui riigikogu ei tegeleks eurodirektiivide mahamüümisega Eesti inimestele ja eesti rahvale, siis ühest küljest oleks ka töömaht väiksem, ent töökvaliteet ja vastutus suureneb, sest tuntakse vastutust rahva ees ja hirmu saada mitte tagasivalituks. Nii peaks see ideaalis olema.
Kui tahta saavutada konservatiivne pööre eesti ühiskonnas, tuleb mõelda suurelt ja püüelda seaduslike vahendeid kasutades selle poole et midagi radikaalselt muutub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar