Parlament kui seadusandlik koda hakkas meie esivanemate elu otseselt mõjutama, kui institutsioon Tsaari-Venemaal pärast 1905. aasta punast revolutsiooni sisse seati. Pärast esimest ilmasõda ei kujutanud iseseisvuvad riigid ette, et riik võiks toimida parlamendita; Eesti parlament sai nimeks Riigikogu. Kuni 1934. aasta põhiseadusmuudatuse maksma hakkamist kehtis Eestis tasakaalustatud valitsemisvorm: parlamendi kõrval oli rahvaalgatus- ja hääletamisõigus; otsedemokraatia võimalus tõi Eesti põhiseadusliku korra punnseisust välja, kui üle 70% eestlasest hääletas vapside koostatud muudatuste poolt. Eestist sai 2/3 presidentaalne riik, säilitades oma aja eesti nokiana otsedemokraatia võimaluse, kuid parlament ei mänginud enam keskset rolli ning selle liikmeskonda oli kärbitud 50%. Libarahvuslased kavaldasid peagi vapsid üle, kehtestades vaikiva ajastuna autoritaarse diktatuuri. Pärast 1938. aasta puhastustöö lõppu, hakkas Eestis kehtima parlamentarism. Sõnaliide -ism näitabki et parlamendist sai domineeriv institutsioon, mis enda kõrval otsedemokraatiat ei salli. 1992. aasta põhiseaduse mustandi autor Jüri Adams tõdes hiljuti väljaandes Postimees, et tänasest parlamendi kriisiseisust toob meid välja rahva algatuse võimalus; kardinaalselt erinev seisukoht riigimehe eelmistest seisukohtadest.
Parlamendi fanaatikute arvates on institutsiooni volituste vähendamine, selle institutsiooni hävitamine. Niimoodi aga mõtleb, tahtlikult või teadmatusest, autoritaar. Ei aita teda võrdluse toomine ajalooga, sest eesti vabadussõjalased erinevalt saksa rahvussotsidest, ei lõhkunud parlamenti, valitsemissüsteemi valemist välja. Aga küsimuse tuum ei seisne vapside olemuses, vaid objektiivses reaalsuses: kas vähem parlamendi domineerimist ja presidendi institutsiooni iseseisvumine, päästab demokraatia ning omariikliku valitsemissüsteemi?
EKRE üldprogramm näeb ette rahva algatuse elustamist ning presidendi otsevalimise korra sisseviimist. Nemad leiavad et president peab olema rahva poolt valitav, kuid ma olen selles küsimuses radikaalsem ning leian et president peab juhtima vabariigi valitsust (ja Riigikantseleid). Tal on seadusega piiratud dekreediõigus ning ta valitakse ametisse kord 4-ks aastaks, kodanike enamuse otsusel, kuid tema ametiaja kogupikkus on piiramatu.
Parlament mis valitakse ametisse vahevalimiste raames, kord 4-ks aastaks, seisab lahus presidendi institutsioonist ning selle liikmeskond on vähendatud 51 saadikuni. Parlament pole enam riigivalitsemise juures keskne ning erakondlikul lehmakauplemisel on lõpp, millele annab sümboolse tähenduse erakondade sundnimetamine parteideks. Parlament peab arvestama et rahvas saab algatada eelnõusid ning hääletada nende üle; President ei saa kuulutada välja erakorralisi valimisi, seda võimaldab rahvahääletamise seadus.
Kas see on parlamentaarse demokraatia hävitamine? EI. Parlament valitakse ametisse demokraatlikult, ilma et ühtegi riigielu puudutavat küsimust lahendatakse elektroonilisel viisil, ning parlamendis toimub demokraatlik debatt sh säilib parlamendi roll seadusandliku kojana. Saadikult eeldatakse kultuursust: kandidaadina on pidanud ta paljastama oma moraalse palge ning tõendama haritust. Paraku tuleb ka kehtestada seadus, mis ütleb et kui saadik ilmub kriminaalses (narko)joobes riigikogu (või komisjoni) istungile, siis ootab teda ees kuni aastane vanglakaristus. Lihtne on tänaseid Riigikogu saadikuid noomida, mõnitamiseni välja, kuluhüvitiste kasutamise pärast ning purjutamiste eest, kuid raskem on panna maksma kord, mis tõstab parlamendi autoriteeti rahva seas. Parlamendi võimu kärpimine ei pruugi meeldida tänastele parlamentääridele, kuid Riigikogu maine on ometi olulisem kui mõne saadiku kõrgepalgaline töökoht.
Sääraseid muutusi on Eestis raske esile kutsuda, sest puudub õigus rahvaalgatamiseks. EKRE seljataha koondumine, hoolimata et nemad ei poolda nii radikaalset lähenemist, päästab meie põhiseadusliku korra punnseisust. Me vajame igal juhul erakorralisi valimisi ning pall on vabariigi presidendi käes.
Saadetud väljaandele Postimees, Tartu-Postimees ning Wõrumaa Teataja
Tees on teisesõnaga juhtmõte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar