Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad?

Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid peavad olema kodanike poolt valitavad
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna konservatiivne visioon ütleb, et Riigiprokuratuur tuleb viia ära Justiitsministeeriumi valitsemisalast ja põhiseadusega muuta see analoogiliselt Riigikohtuga sõltumatuks riigiametiks. Korrumpeerimatuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks tuleb muuta kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks. Eesti kohtupidamises tuleb üle minna angloameerika vandekohtusüsteemile.
Juba 2012. aastal oli EKRE juhtidel selge, millised reformid tuleb meie õigussüsteemis läbi viia. Teisisõnu võiks antud protsessi nimetada desovetiseerimiseks. Me peame unustama ära et kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid on täiesti sõltumatud - küll aga peame küsima, kellest või millest nad sõltuda ei tohi, ning kellest ja millest nad sõltuma peaksid?

Ameerika Ühendriikides on täiesti selge, et õigussüsteemi töötajate korrumpeerituse minimaliseerimiseks, tuleb nende ametisse valimine siduda demokraatliku protsessiga; siis saame rääkida valimisest kui valimisest, mitte kui tagatoa määramisest. Politseiprefekt ei tohiks olla ametisse määratud, ning võiks ideaalis olla inimene, kes on oma kogukonnas tuntud: politsei ei peaks olema vaid karistaja, vaid järelvalvaja keda rahvas usaldab.

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid oma seadusandluses, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad? Justiitsmaffia tuleb igatahes välja juurida ning lasta valgustama vabaduse ja demokraatia kiir igat õigussüsteemi nurka.

Ilmus esimest korda 8 november 2023

Toimetatud 2025 detsember 

Iga hoole all oleva lapse eest, vanemale üks lisa hääletamise võimalus

Miks ei peaks riik laiendama valijaskonda nõnda et ka laps on nn valija; ainult et olles hoolealune, annab tema eest hääle üks vanematest?

Parlamendi valimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletamise, kohaliku omavalitsuse organi, presidendi valimiste ning kohtunike, prokuröride ja kohaliku politseiprefektide valimise korral, peaks sõltuma kodaniku häältepaljusus Tema bioloogiliste või Tema poolt lapsendatud ja kasvatamise järgus olevate laste arvust. Iga hooleall oleva lapse eest peaks saama valimistel anda ühe korra ühe hääle.

Täpsustav seadus peaks ütlema, et kui lapse hooldusõigus kuulub ühele vanemale, kuulub talle ka lapse eest antav hääl. Kui last kasvatavad vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele kes neist saab lapse eest valimistel hääle anda, näiteks on neil 1, 3, 5 ... paarituarv lapsi, siis otsustab lapse sooline identiteet: poisslapse eest annab hääle isa, tüdruklapse eest annab hääle ema. Viimane võiks olla heatava mida seadusesse ei kirjutata.

Tekib küsimus, kui vanematel on nt 2 poisslast ja isa nõuab et talle kuuluks 2 lisa häält, siis küsige vastu, et kas hääletamise õigus on nii tähtis et naisega tülli minna? On ilmselge et naist austav mees nõustub jagama õiguse võrdselt. Kui suhte seisukohast vaadatuna selline sündmus nagu valimised ajab paari tülli, peavad osapooled otsima tüli probleemi juurt mujalt. 

Tegelik seaduse mõte pole paare tülli ajada vaid sotsiaalne õiglus: kui riik võimaldab inimestel lapsi kasvatada, võtta vastu otsuseid oma laste nimel, siis miks ei peaks riik laiendama valijaskonda nõnda et ka laps on nn valija; ainult et olles hoolealune, annab tema eest hääle üks vanematest? 

Mitte et lastetud kodanikud on vähetähtsad, vaid lastega vanematel on suurem vastutus ja enam võimalus mõjutada ühiskonna arengut. Mõjutamise võimaluse antud seadus ka loob.

Ilmunud esimest korda 8 november 2023

Toimetatud 2025 november