EKRE on ainuke poliitiline erakond jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis - poliitilise teesi eellugu

Näitleja Lauri Linamägi, 2025

Kainestavalt ja mõtteid selgemaks löövalt kõlab tõsiasi, et tänases erakonnastunud ühiskonnas saab poliitilist paradigmat muuta vaid erakond.

2023a. jaanuaris kohtusime riigikogu EKRE fraktsiooniruumis: sihtasutuse Terve Rahvas esimees Jaak Valge ja juhatuse liige Paul Puustusmaa olid toona erakonna ja fraktsiooni liikmed. Kogunemisel kus viibis ka keskerakondlane Oodeki Loone ja paar parteitut. Arutlesime millise aktsiooniga 12. märtsil välja tulla ning Loone leidis et me peame pidama gerilja võitlust: valades Riigipea monumendi punase värviga üle ning võttes ka selle eest vastutuse. Mina toetasin antud ettepanekut, kuid kollektiivi enamus mitte. Arendasin gerilja võitluse teemat, öeldes et Riigipea monumendile võiks asetada ENSV lipu, öeldes selle teoga et 1934. aasta riigipööre oli 1940. aasta juunipöörde eelmäng - kuid selle ettepaneku vastu argumenteeris Loone ning kollektiiv oli viimasega päri. 

Ei mäleta kes, ilmselt üks sihtasutuse juhtidest nuputas aktsiooni vormi millega kõik nõus olid: leppisime kokku et kutselise näitleja puudumise tõttu olen mina 12. märtsil riigivanema KT Konstantin Pätsi rollis, lugedes ette riigipöörde õigustamiskõnest intrigeerivamad palad; selle ajalugu meenutava aktiga tuletasime meelde milliste sõnadega võimul olijad rahvalt vabaduse võtta võivad. 12. märtsi aktsiooni väisas Reporter. Valisin Pätsi rollis olemiseks meelega edeva kraega mantli, rõhutades et võim pimestab silma ja teeb tuimaks südame. 
Tasub ka mainida, et SA Terve Rahvas kollektiivi meelest ei sobi avalikku linnaruumi mälestusmärgid, mis on pühendatud inimesele kes on õigustanud kas autoritaarsust või koguni osalenud küüditamises. 2023. aasta kevadel selgus et nõukogude teeneline kirjanik J. Smuul mitte ainult ei õigustanud Stalinit, vaid ka osales küüditamisel. Tallinna Kirjanike Maja seinal ilutseb tänase päevani Smuulile pühendatud bareljeef. 2023. aasta maikuu alguses tuli mul jalutades mõte, et bareljeefile võiks külge riputada punastest nelkidest koosneva keti; mõte mõtteks aga 9. mail kajastas portaal "Objektiiv" uudist, et küüditaja Smuuli bareljeefi esist platsi ehtisid Euroopa päeva puhul punased nelgid. Veidi hiljem kui ka augustikuu alguses asetasin mina bareljeefi esisele platsile punased nelgid. Paar päeva hiljem, 6 august 2023, paigutas kirjanike liidu liige Mait Vaik bareljeefi kõrval asuvasse lipuvardasse punased nelgid ning väljaanne "Postimees" annab edasi mehe sotsiaalmeedias kirjutatud sõnad: "Küüditaja ja stalinisti Smuuli bareljeef ripub Tallinna südalinnas. Märka bareljeefi. 6. augustil 1940 võeti Eesti Riigivolikogu «palvel» NSV Liidu koosseisu."  Just, igaüks väärib seda mille ta on ära teeninud. 

Järgmine aasta kui möödus 90 aastat 12. märtsi riigipöördest, lugesin riigivanema KT Pätsi kõnest valitud lõike juba peast. Tegelikult soovitas Loone mulle juba eelmisel korral tekst peast lugeda, aga kuna ma polnud endas kindel, leidsin vabanduseks, et ilmselt nii tähtsa avalduse luges Konstantin Päts paberilt maha. Tegin oma ettekandest otseülekande Facebooki. 

Viimane koosolek kus ma osalesin, toimus jaanuaris ning me leppisime kokku et 23. aprillil ehk jüripäeval toimub suurem meeleavaldus otsedemokraatia toetuseks. Mina nägin esimest korda koosolekul viibimas EKRE Tartu ringkonna juht Silver Kuusikut. Näis loomulik, et Kuusik on aprillis toimuva meeleavalduse peaorganisaator. Mulle teadmata põhjusel jäi meeleavaldus tegemata; kuigi mina selle kohta pärisin ja kaasabi pakkusin. 

2025. aastal kui minu teed olid SA Terve Rahvas liikmetega lahku läinud, palkasin ma hobinäitleja Pätsi mängima. Ainuke meediakanal kus aktsioon kajastust sai, oli EKRE "Uued uudised": „EKRE on ainuke poliitiline jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis“. Viimane on seisnud oma asutamisest peale selle eest, et taastataks rahvaalgatus- ja hääletamisõigus ning presidendi otsevalimiste kord. Kainestavalt ja mõtteid selgemaks löövalt kõlab tõsiasi, et tänases erakonnastunud ühiskonnas saab poliitilist paradigmat muuta vaid erakond. EI illusioonidele poliitilistest vabaühendustest, EI illusioonidele valimisliitudest.
 

Ilmunud esimest korda 15 september 2025

Toimetatud 30. detsember 2025

Surmanuhtluse taasseadustamine

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sõnastab erakonna üldprogrammis, et raskete isiku- ja inimsusevastaste kuritegude puhul ja riigireetmise eest on surmanuhtlus õigustatud.

Surmanuhtluse põhimõtteline legitiimsus on olnud Kiriku õpetusameti järjepidev õpetus läbi kahe aastatuhande. Seda, et surmanuhtlus võib olla igati seaduspärane vahend retributiivse karistuse tagamiseks, kinnitatakse paljudes Piibli kirjakohtades. Kirik on seisukohal, et Pühakiri ei õpeta midagi, mis on moraalselt väär.

Valgustusajastu aktivistid on teinud korduvalt katseid seaduslik surmamõistmine kaotada, uskudes pimesi, et kurja tegevaid inimesi on võimalik ümber kasvatada. Erinevalt Kirikust mis tunnetab inimese loomust ning tunnistab üleloomulikku kurjust - tahab kaasaegne humanism näidata, et kõikide seaduste vastuvõtmine ja nende muutmine on inimeste endi kätes. Reaalsus on säärane et surmamõistmine on loomuseaduslik baasprintsiip ning meil tuleb vaadata et juriidiline õigus ja moraalne õiglus oleksid kooskõlas. 

Euroopa Liidu jm organisatsioonide liikmena on Eesti Vabariik mõistagi surmanuhtluste vastaste ridades. Viimane seaduslik surmamõistev otsus viidi Eestis täide 1991. aastal ning surmanuhtluse seaduslikkus säilis meie seadusandluses 1998. aastani. Kas meie elu on läinud seepärast humaansemaks? Kas kuritegevust sh raskeid isikuvastaseid vägivallaakte on vähem? Kas riigiaparaat ja tänavad on kuritegevuse vabad?
On väär väita et inimene ei saa lõpetada teise inimese elu, isegi kui see teine on pannud toime raske isikuvastase kuriteo. See on selles suhtes väär, et inimene saab lõpetada teise inimese füüsilise eksistentsi, kuid ta pole viimsepäeva kohtunik. See, et kurja tegeva inimese elu lõpetamine oleks tema hinge saatuse eest otsustamine, on silmakirjalik demagoogia. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sõnastab erakonna üldprogrammis, et raskete isiku- ja inimsusevastaste kuritegude puhul ja riigireetmise eest on surmanuhtlus õigustatud. Heasoovlikus ei tohi kalduda kurjuse kasuks ning seega peab kõrgeim karistuse määr lubama kurjategija füüsilise elu lõpetada. 
 

Ilmunud esimest korda blogis "Kenno Põltsam" 8 november 2023

Toimetatud 29.12.2025

Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad?

Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid peavad olema kodanike poolt valitavad
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna konservatiivne visioon ütleb, et Riigiprokuratuur tuleb viia ära Justiitsministeeriumi valitsemisalast ja põhiseadusega muuta see analoogiliselt Riigikohtuga sõltumatuks riigiametiks. Korrumpeerimatuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks tuleb muuta kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks. Eesti kohtupidamises tuleb üle minna angloameerika vandekohtusüsteemile.
Juba 2012. aastal oli EKRE juhtidel selge, millised reformid tuleb meie õigussüsteemis läbi viia. Teisisõnu võiks antud protsessi nimetada desovetiseerimiseks. Me peame unustama ära et kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid on täiesti sõltumatud - küll aga peame küsima, kellest või millest nad sõltuda ei tohi, ning kellest ja millest nad sõltuma peaksid?

Ameerika Ühendriikides on täiesti selge, et õigussüsteemi töötajate korrumpeerituse minimaliseerimiseks, tuleb nende ametisse valimine siduda demokraatliku protsessiga; siis saame rääkida valimisest kui valimisest, mitte kui tagatoa määramisest. Politseiprefekt ei tohiks olla ametisse määratud, ning võiks ideaalis olla inimene, kes on oma kogukonnas tuntud: politsei ei peaks olema vaid karistaja, vaid järelvalvaja keda rahvas usaldab.

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid oma seadusandluses, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad? Justiitsmaffia tuleb igatahes välja juurida ning lasta valgustama vabaduse ja demokraatia kiir igat õigussüsteemi nurka.

Ilmus esimest korda 8 november 2023

Toimetatud 2025 detsember 

Iga hoole all oleva lapse eest, vanemale üks lisa hääletamise võimalus

Miks ei peaks riik laiendama valijaskonda nõnda et ka laps on nn valija; ainult et olles hoolealune, annab tema eest hääle üks vanematest?

Parlamendi valimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletamise, kohaliku omavalitsuse organi, presidendi valimiste ning kohtunike, prokuröride ja kohaliku politseiprefektide valimise korral, peaks sõltuma kodaniku häältepaljusus Tema bioloogiliste või Tema poolt lapsendatud ja kasvatamise järgus olevate laste arvust. Iga hooleall oleva lapse eest peaks saama valimistel anda ühe korra ühe hääle.

Täpsustav seadus peaks ütlema, et kui lapse hooldusõigus kuulub ühele vanemale, kuulub talle ka lapse eest antav hääl. Kui last kasvatavad vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele kes neist saab lapse eest valimistel hääle anda, näiteks on neil 1, 3, 5 ... paarituarv lapsi, siis otsustab lapse sooline identiteet: poisslapse eest annab hääle isa, tüdruklapse eest annab hääle ema. Viimane võiks olla heatava mida seadusesse ei kirjutata.

Tekib küsimus, kui vanematel on nt 2 poisslast ja isa nõuab et talle kuuluks 2 lisa häält, siis küsige vastu, et kas hääletamise õigus on nii tähtis et naisega tülli minna? On ilmselge et naist austav mees nõustub jagama õiguse võrdselt. Kui suhte seisukohast vaadatuna selline sündmus nagu valimised ajab paari tülli, peavad osapooled otsima tüli probleemi juurt mujalt. 

Tegelik seaduse mõte pole paare tülli ajada vaid sotsiaalne õiglus: kui riik võimaldab inimestel lapsi kasvatada, võtta vastu otsuseid oma laste nimel, siis miks ei peaks riik laiendama valijaskonda nõnda et ka laps on nn valija; ainult et olles hoolealune, annab tema eest hääle üks vanematest? 

Mitte et lastetud kodanikud on vähetähtsad, vaid lastega vanematel on suurem vastutus ja enam võimalus mõjutada ühiskonna arengut. Mõjutamise võimaluse antud seadus ka loob.

Ilmunud esimest korda 8 november 2023

Toimetatud 2025 november