ARVUSTUS: FAKTIVIGADEGA RAAMAT KAUPLUSTES

Suurtes raamatukauplustes on müügil Eesti ajalugu (2018/2020) mille autoriks on inglane Neil Taylor; teos tundub et on hiljem eesti keelde tõlgitud, kuna tekstis sisaldus toimetaja kommentaar, mis kandis dateeringut 2019 detsember. Paraku sisaldab raamat ajaloolisi faktivigu ja ühekülgset lähenemist teatud sündmustele; tegu on siiski ajaloo käsitlusega.

Minu arvates pole mõistlik antud raamatut sellisel kujul edasi müüja; eeldan et välismaine autor tegi pinnapealset tööd mittetahtlikult, ja seda tegi ka teose toimetaja, ent toimetaja võinuks ikka hoolikam olla.

Jätsin mõned vead välja toomata, ent need mis ma välja toon, on minu arvates piisavalt kaalukad et nendele tähelepanu osutada.

 

Ajaloolised fakti/stiilivead ja parandus

1.      Saksa 6. armee andis alla 1941a. Tegelikult toimus see 1943a.

2.      Andropov juhtis NL ka vähem kui aasta. Tegelikult oli Andropov võimul üle aasta

3.      Tiit Madisson oli Lihula linnapea. Tegelikult oli ta Lihula Vallavanem

4.      Edgar Savisaar oli sunnitud Keskerakonnast lahkuma. Tegelikult on ta jätkuvalt erakonna liige: (erakondade äriregister)

5.      Indrek Tarand oli 2011a. parlamendiliige. Tegelikult kuulus ta europarlamenti.

6.      Kindral Laidoner lükkas vabadussõdalaste katsed ta presidendikandidaadiks ülesseada tagasi. Tegelikult tegi Artur Sirk 1933 detsembril teatavaks et Eesti Vabadussõdalaste Keskliidu juhatus ei toetanud Laidoneri kandidatuuri: info raamatust Artur Sirk-Elu ja surm

7.      Larka ja Sirk jäeti pärast 1934a. riigipööret huvitaval kombel vabadusse. Tegelikult arreteeriti Sirk juba sama päeva 12. märtsi õhtul ja ta põgenes Patarei vanglast, andes end 6. detsembril Soome Kaitsepolitseile üles: info raamatust Artur Sirk-Elu ja surm

8.      Meedia otsis president Kaljulaiu „kapist“ luukeresid, kuid neid ei leitud. Tegelikult jõi Kaljulaid 1995a. autoroolis joobes seisundis vahele, Eesti Ekspress kajastas seda mõned päevad enne kui Kaljulaid ametivande andis. Autor võinuks lihtsalt „luukerede“ lause välja jätta. (kui tahta mitte presidenti halvas valguses näidata)

9.      EL liitumist toetas enamus eesti elanikke. Tegelikult oli osalusprotsent väga madal ja EL liitumist toetas alla 50% valimisõiguslikest kodanikest. Autor võinuks valimised.ee lehelt järgi kontrollida, ja mainida et me ei tea milline oleks olnud tulemus, kui referendumil hääletanuks kaks korda rohke inimesi

10.  Liikumise Noor-Eesti loosung „Jäägem eestlasteks aga saagem ka eurooplasteks“ realiseerus siis kui Eesti astus Euroopa Liitu 2004a. Tegelikult ei saa otseselt väita et eestlastest said just siis eurooplased, pigem said eestlastest eurooplased 19. sajandi rahvusliku liikumise käigus, ning see realiseerus 1918a. vabariigi väljakuulutamisega.

11.  1920a. põhiseadus oli ülidemokraatlik. Tegelikult sai 1934a. põhiseadust veel täiendatud, lisatud „presidendi otsevalmiste funktsioon“ ja „rahvahääletuse õiguse funktsioon“ Siinkohal väita et 1920a. põhiseadus oli "üli"demokraatlik, on väär.

12.  Igal kodanikul oli omale õigus saja aasta eest rahvus valida. Tegelikult ei saa kodanik omale rahvust valida, küll aga saab teatud rahvusgruppi kuuluv inimene valida omale kodakondsuse.