KONTRATSEPTIIV KUI NAISTEVASTANE VÄGIVALD

Ükski naine aga ei vääri seda, kui tema kehalist potensiaali kasutatakse inimeksperimendi eesmärgil: olla "vaba" otsustama oma keha üle - mürgitada organismi või teha aborti. Meeste ülesanne aga peaks olema tähelepanu juhtimine naise kesksele rollile ühiskonnas: olla eelkõige inimelu edasiandja, kui alternatiiviks on naise pidamine kellegiks muuks.

Õigus privileegile võib mulle kui priviligeeritule näida positiivne, kuid alati tasub küsida mis kasu saab see kes mulle antud privileegi lubas: kas tema üllas eesmärk teenib kõrgemat hüve, riigimees mõtleb rahvuslikult, sotsioloog rahvuste üleselt, täisealine mees rüütelikult – või on privileegi väljavõitleja eesmärgiks hoopis võim ja raha, mille tulemusel muutub privileegi nautija sõltlasest ohvriks. Põrgusse viiv tee on teatavasti sillutatud headele kavatsustele.

Kui C.Goodyear leiutas 1839a. kummist valmistatud kondoomid, et neid tööstusrevolutsiooni tuules masstoota, siis oli eesmärgiks raha. Kui kondoomimüügi numbrid 1920-ndatel kahekordistusid, siis oli tootjate eesmärgiks raha. Kui 1960-ndatel propageeriti läänemaailmas vabaarmastust, siis oli eesmärgiks võim – ja selleks ajaks oli raudse eesriide taga seadustatud abielulahutus kui ka abort, eesmärgiks samuti võim. Progressi eesmärgiks on olnud alati raha ja võim, selle tulemusel on muudetud inimesed indiviididest tarbijateks mille tõttu moodustavad nad massi kellega on lihtne manipuleerida – kadunud on arusaam kesksest tõetunnetusest, mis tingib selle et inimene arvates end olevat vaba ise otsustama, allub pahaaimamatult tundele mis tõstab kõrgemaks hüveks naudingu, kuid mille tulemusel muutub ta sotsiopaadi tööriistaks.

Naistele antud õiguseid saab vaadelda mitmest küljest: iseseisvunud Eesti oli Euroopas esimesi riike kes andis naistele valimisõiguse, ka sel oli teatudlaadi negatiivne tagajärg, kuid mitte fataalne kui see oli kontratseptiivide massidesse levimine. Miks mitte näha antibeebipillide tootjas šovinisti, kelle jaoks on naine seksilelu, hoolimata sellest et antud „ravimite“ manustamine on mürk tarbija kehale? Paljud meist meestest loobuvad kondoomi kasutamisest, lastes naistel läbiviija abortiivne akt: teaduslik fakt ütleb et inimelu algab munaraku viljastamisega, mille tõttu on beebipillina tuntud ravimi eesmärk emaka seinale mitte kinnitunud embrüo raseda kehast väljutada.

Viimased 100 aastat on pööranud peapeale arusaama naiselikkusest: naist ei nähta enam niiväga emarollis vaid pigem naudingu objektina – loeb vaid see kas vastus on „ei“ või „jah“. Radikaalfeministid nimetavad aga kõike seda „õiguseks naistel ise oma keha üle otsustada“, hoolimata sellest et nad madaldavad nõnda naissoo väärtust.

Psühhiaater S. Freud on ütelnud: „[…] reproduktiivse funktsiooni hülgamine on kõikide perversioonide ühine tunnus. Tegelikult me kirjeldame seksuaalset tegevust perverssena, kui see on loovutanud reproduktiivse sihi ja püüdleb sellest sõltumatuna seksuaalse naudingu poole. […] kõigele, mis eirab [paljunemist] ja püüdleb ainuüksi naudingu saamisele antakse ’perversse’ laitev nimetus ja on sellisena keelatud.”

Arvan et ükski naine ei vääri, kui tema kehalist potensiaali kasutatakse inimeksperimendi eesmärgil: olla "vaba" otsustama oma keha üle - mürgitada organismi või teha aborti. Meeste ülesanne aga peaks olema tähelepanu juhtimine naise kesksele rollile ühiskonnas: olla eelkõige inimelu edasiandja.