Kas me tahame olla liitlaste sõjaväeline osakond või suveräänne riik? Suveräänses riigis oleks see mõeldamatu et välismaal väljaõppe saanud inimene suundub tööle kaitsevaldkonda.
Seoses tippametniku Meelis Oidsalu vilepuhumisega, kus ta rääkis seda mida paljud ka teavad: Eesti ametnike koorekihist on moodustunud ringkaitse ja tavaks on ringkäendus – on põhjust küsida, kelle huve esindab kaitsevaldkonnas töötav ametnik kes on saanud koolituse välismaal?
Kujutage ette kui tuleb välja et mõni Kaitseministeeriumi või KAPO ametnik on saanud koolituse Moskvas – aga see et mitmed kaitsevaldkonnas töötavad ametnikud saavad koolituse USA-s, oleks justkui normaalne.
Mikk Marran: on läbinud USA (National Defence University) rahvusliku ressursi strateegia eriala magistriõppe. Aastatel 2011 kuni 2015 oli ta Kaitseministeeriumi kantsler, suundudes seejärel tööle Välisluureameti peadirektori kohale. Tema töökoht pidi lõppema tähtajalise lepingu alusel selle aasta 1. Novembril, kuid augustis selgus et mees teeb karjääri valikul kannapöörde ning temast sai värske RMK juhataja.
On küsimusi mida riiklikult rahastatud peavooluajakirjandus ei küsi, kuigi Oidsalu vilepuhumisetagi on selge, et süvariik tahab enne korralisi RK-valimisi teha endale soodsad vangerdused, et juhul kui poliitilised tuuled muutuvad, jäävad neile soodsad inimesed mõjukatele ametipostidele alles.
Meelis Oidsalu: teatrikriitikuna alustanud mees on läbinud 2008–2009 Balti Kaitsekolledžis kõrgemad juhtimiskursused, 2012–2014 magistriõpingud USA Maaväe Sõjakolledžis (US Army War College) strateegiliste uuringute alal. Aastatel 2015 kuni 2021 töötas mees Kaitseministeeriumi asekantslerina.
Nüüd aga näeme kuidas suureks paisunud ametnikonna koorekihis tekkinud tülid jõudsid ajakirjandusse. Oidsalu vilepuhumine ajas aga tema kolleegid ringkaitsesse, mis tõestab aga suurepäraselt et tippametnikonnas kehtib karjaseadus.
Jonatan Vseviov: lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning omandas seejärel magistrikraadi kiitusega (cum laude) Georgetowni Ülikoolis julgeoleku-uuringute erialal. Aastatel 2004 kuni 2005 töötas ta Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna atašeena. Lõpetanud ajateenistuse, liikus ta edasi tööle poliitikadiplomaadiks Eesti suursaatkonda Washingtonis ja hiljem töötas ta veel mõnel mõjukal ametikohal. Alates 2016. aastast töötas ta Kaitseministeeriumi kantslerina – kuid 2018. aasta augustis lõppes tema tööleping ennetähtaegselt, mille järel sai temast suursaadik USA-s. Kallase valitsus võttis mehe tööle Välisministeeriumi kantslerina.
On õigustatud küsida, kas kaitsevaldkonnas tohib töötada inimene kes on saanud väljaõppe välismaal – olemuselt pole vahet kas see on Moskva või Washington, sest miks me arvame et Moskvas väljaõppe saanud inimene teenib Kremli huve, aga Washingtonis väljaõppe saanud inimene teenib Eesti riigi ja eesti rahva huve?
Kas me tahame olla liitlaste sõjaväeline osakond või suveräänne riik? Suveräänses riigis oleks see mõeldamatu et välismaal väljaõppe saanud inimene suundub tööle kaitsevaldkonda.
Toimetatud 2025 november
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar