ME EI TOHI LOOVUTADA PEALINNA TULNUKATELE

Illustratsioon: portaal Objektiivis ilmunud artikkel

Ma tahan elada riigis kus pealinn on eesti keelne linn, kus vanamemm ei pea pirukat avalikus kohas nosima, vaid saab teha seda kohvikus – et eesti inimene ei pea lugema sente või ootama hirmuga mida toob 2022/23a. talv. AS Eesti Vabariigis aga toimub suurema osa elanike sihilik vaeseks tegemine sh selle elanikkonna globaliseerimine: tulnukatega üle ujutamine – sest erakonnad kes immigratsiooni soodustavad, vahet pole kas vahetusõpilase või sõjapõgeniku sildi alla, loodavad endale nõndaviisi uusi valijaid saada. Tuleme tagasi sinna Rapla lähedele ja sõidame Märjamaale või Lihulasse: me ei näe seda mida näeme pealinnas. See on Eesti. Ja et me kõik soovime et ka Tallinn oleks ennekõike eestlaste linn, mitte kus sissekirjutust omavatel tulnukatel on õigus osaleda KOV-valimistel

Hiljuti sõitsin Lihulasse Tiit Madissonile ausamba avamisele, kui mulle meenus millele ma väikse lapsena koos oma perega tunnistajaks olin: Rapla lähedal maantee äärsel heinaniidul lendles õhtupimeduses tundmatu objekt. Mõtlesin et vähemalt korra elus olen Maavälise eluga kokku puutunud, kui muidugi tegu polnud maist päritolu lennuaparaadiga – kuid siis plahvatas mu peas mõte et tulnukaid kohtab AS Eesti Vabariigis pigem pealinnas, kui mõnes hõredamalt asustatud eesti paigas. On ju tulnukas, mujalt saabunud võõras.

Kellelegi pole enam uudis et Tallinnast on saanud multikultuurne, kaks-kolmkeelne linn, kus inimeste vahael vuravad Bolti rattad, sõiduteedel sõidavad Bolti autod, neeger on endale siia juured alla ajanud – kõndides tänaval käed taskus justkui poleks tal kuhugile kiiret või tehes jõusaalis trenni, kaubanduskeskustes domineerib slaavi temperament või angloameerika tarbimiskultuur ning ääretult väheseks on jäänud soomlasi. Kogu selle segasummasuvila keskel leidub mõni vikerkaare sümboolika kasutaja ning eesti keelt kõnelev vanamammi; viimase käest sooviks hirmasti küsida, et kas me sellist Eestit tahtsimegi?

Ma parafraseerin Martin Helme 1. septembril Riigikogu suures saalis maha peetud sõnavõttu energia teemal kui ütlen, et globaliseeruv Tallinn on pikalt planeeritud poliitiliste utoopiate elluviimise tulemus, multikultuursus on immigratsioonireeglite lõdvendamise tulemus ning Kõik me saame aru, et Ukraina sõda ning Venemaa (ja USA) geostrateegilised mängud veelgi võimendavad seda halba trendi, aga ta ainult võimendab seda. Sest ettevalmistustöö ühetaolise, nö võrdse maailma ehitamiseks sai alguse juba palju varem. Jah! Justnimelt ühetaoline, sest maailmas kus kõik rahvad ja kultuurid elavad segamini koos, pole eriliselt rikastatud maailm, vaid eriliselt ühetaoline maailm, kus esimeseks kannatajaks on Tõde.

Öeldakse et neeger on lihtsalt inimene, kuid ma vaidleksin vastu – neeger pole lihtsalt inimene: tal on kindel etniline-kultuuriline taust ning teda ei saa pidada eestlaseks. Nõnda on venelase, ukrainlase kui ükskõik mis rahvuse esindajaga. Rassism on see kui ei austata inimelu, kui sündimust soovitakse regulleerida kontratseptiivide, abordi või eutanaasiaga – juhtub et liberaalidel läheb immigratsioonipoliitika käest ära, võetakse kasutusele nö humaansed meetmed teatud ühiskonna grupi viljatuks tegemiseks, rääkides maailma kontekstis: eile juut, täna valge kuid homme tundub et muslim segab homoagendat, seega tuleb hakata muslimi kogukonda nagu umbrohtu hävitama – just nii silmakirjalik see liberaaldemokraatia on. Rassistlik pole aga see kui mõistame et muslim ei soovigi sulanduda vikerkaaresümboolikat kummardavasse kogukonda ning kui muslimi kogukond saavutab jõulise ülekaalu, siis murrab ta etnilise rahva põlvili. Jah, me võime ütelda et Eestis annab tooni sisseränne endistest NL riikidest, kuid sellegipoolest, tegu pole selle rahvaga, kellele Eesti Vabariik loodi.

Euroopa Liitu astumine, olukorras kus ligi 40% hääleõiguslikest kodanikest ütles oma JAH-sõna, tähendas ühtlasi Trooja hobuse sisselaskmist etnilisele kodumaale kui ka iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi seadusandlusesse. Mitte justkui, vaid tegelikult ongi tulnukad kui mujalt saabunud bioloogilised olendid meie rahvusliku kapitali kallal. Seda kõike aga ei sünniks meie slime all, kui moonakatest kaasmaalased oleks õigel ajal julgeolekustrukuuridest kõrvaldatud ning korruptiivne vaim poleks võimule pääsenud. Kõik need Kallased-Ansipid ja Pihlid-Sinisalud, tulnuks riiklikest struktuuridest eemal hoida või hiljemalt nende tegevusele piir seada ning Madissonidele võimalus anda.

Mul pole põhimõtteliselt selle vastu midagi kui neeger tunneb end pealinnas koduselt, samuti võin ma enda tarbeks tarvitada vene tatart või fluoriidivaba hambapastat. Küll aga on mul kurb vaadata kui vanamemm peab pargis pirukat nosima, neeger sõidab Bolti ja venekeelne nö ukrainlane arvab et ta võib siin endale juured alla ajada, sest tema väiksel territooriumil tema kodumaa pinnal käib sõjategevus. Miks peab see vanamemm pirukat tänaval nosima?

Ma tahan elada riigis kus pealinn on eesti keelne linn, kus vanamemm ei pea pirukat avalikus kohas nosima, vaid saab teha seda kohvikus – et eesti inimene ei pea lugema sente või ootama hirmuga mida toob 2022/23a. talv. AS Eesti Vabariigis aga toimub suurema osa elanike sihilik vaeseks tegemine sh selle elanikkonna globaliseerimine: tulnukatega üle ujutamine – sest erakonnad kes immigratsiooni soodustavad, vahet pole kas vahetusõpilase või sõjapõgeniku sildi alla, loodavad endale nõndaviisi uusi valijaid saada.

Tuleme tagasi sinna Rapla lähedele ja sõidame Märjamaale või Lihulasse: me ei näe seda mida näeme pealinnas. See on Eesti. Ja et me kõik soovime et ka Tallinn oleks ennekõike eestlaste linn, mitte kus sissekirjutust omavatel tulnukatel on õigus osaleda KOV-valimistel.

 Ilmunud portaalis Uued uudised