reede, 15. september 2023

Pätsi monument sümboliseerib tänast eliiti

Hetkel mil kuulsin et stalinist-küüditaja kirjanik Smuuli bareljeefi juurde on kõrvutatud ENSV lipp lehvima, oli mul asi selge: Smuul ei sa olla ainuke kes antud žesti osaliseks saab. Kandidaate oli mitu, kuid pärast nädalaid kaalumist, otsustasin riigipea Pätsi kasuks. Lugesin selle aasta 12. märtsil poliitiku riigipöörde kõnekatkeid avalikult ette - jäin teemale truuks.

Tegutsesin omapäi ja üksi, minu erakondlik kuuluvus ei mängi siin rolli: erakond ei määra minu olemust vaid minu olemus määrab selle millisesse erakonda ma kõige enam sobitud. 

Riigipea Pätsi esimene karuteene oli mõistagi 1934. aasta riigipööre: järgnevate aastatega tõmmati vesi peale mitte ainult rahva poolt armastatud vabadussõjalastele, vaid parlamendile, vabale ajakirjandusele ning (otse)demokraatiale. See pole veel põhjus ENSV lipuks, kuid president Pätsi tuntakse pigem just selle järgi, et tema käe läbi sai võimalikuks Eesti Vabariigi maha müümine. Pole vettpidavaid tõendeid et Päts oleks teinud otsest koostööd kommunistidega, sellest on kirjutanud ka ajaloolane Jaak Valge, kuid tõendeid et vene bolševikud müüsid omaaegse Eesti poliitilise- ja ärieliidi kaasosalusel maha peaaegu kogu nende käsutusse jäänud tsaari-Venemaa kullavaru, selles osales ka Harju Pank mille omanike hulgas olid Laidoner ja Päts. Seega, näeme siin paralleele tänapäevaga, kus võimurid on nähtavate ja nähtamatu olukordade tõttu mõjutatud idanaabri poolt. 

Samuti on viiteid selle kohta et Päts lasi end 1934a. mõjutada koalitsioonikaaslase sotsiaaldemokraadi A. Rei poolt, viimane õhutaski riigipead riigipööret korraldama. Täna on meil sotsialistid ja nüüd Eesti200 agarad vaenukõne fännid, millega Reformierakond kaasa minejat etendab, kuigi viimane on võimuerakonnana antud eurodirektiivi ammu ihalenud. ENSV lipp Pätsi monumendile asetatuna, sümboliseerib ka 27. septembril riigikogu suurde saali jõudvat tsensuuriseadust - 28. septembril on baaside lepingu aastapäev. 

Kas on vaja veel põhjendusi miks ENSV lipp Pätsile asetatud sai? Ma olen maailmavaatelt rahvuslane ja katoliiklane, seega on mulle nõukogude ideoloogiline pärand vastumeelne.

Asetasin Pätsile ENSV sümboolikaga laudlina kell 4.30. Tegin seda teadmisega et valvekaamera filmib mind: olin valmis et järgmine päev sellest teema tehakse. Kuid siis selgus et monumendi juures polegi valvekaameraid; Postimees (ja Delfi) tegid sellest uudise. 

See oli üks aktsioon, mis lõppkokkuvõttes läks korda. Väärteo koosseisu ma siin ei näe: ENSV sümboolika pole keelatud ning ükski paragrahv siin ei tööta - monumentidele asjade asetamine on normaalne. Mina ei vastuta et pärast mind keegi kuju sodimas käis. 

Praegu tulen selle uudisega välja, protestimast vaenukõne seaduse laiendamise vastu. Riik ei saa karistada inimest tema meelsuse eest - patt Jumala silmis ei saa olla veel patt seadusandja silmis - viimane on täpselt see mis nõukogude ajal toimus ning metamorfoosina läänemaailma üle kandus. Juba klišeeks saanud väide et kommunistid ehitasid Euroopas ja Eestis omale riigi, on adekvaatne, seda me tänapäeval näeme.

Ei vaenukõne seaduse laiendamisele!

 

 

 

 

 

 

 










Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar