Usuleiges Eestis domineerib arusaam et kristlus ja rahvuslus seisavad teineteisest eraldi või on lausa vastandid. Parempoolse poliitika kaubamärgiks on massimmigratsiooni tõrjumine, kuid abordipoliitika lööb rahvuskonservatiivid kahte lehte ning tekivad erinevad kanguse astmed. Rasestumisvastaste vahendite vastasus on kaardilt väljas, kuid oponentide jaoks on kõik üks suur "EKRE tahab", öeldes seda et poliitika on kõigest kompromisside kunst, et objektiivset seaduspärasust ei eksisteeri. Seda viimast arvavad ka paljud rahvuskonservatiivid, kes leiavad sh et poliitiliste punktide võitmiseks peab tegelema teemadega mis kõnetavad valijat.
Eestlase suhtumine seksuaalkalletesse kannab tihti nõukogude aegset varjundit: Riik ütleb et see pole normaalne. Nüüd räägib Riik vastupidist ja väga paljud lähevad kallete normaliseerimisega kaasa. Selle tagajärjel on sündimuse arv rekordmadal. Maa ülerahvastumine on puhas müüt, sest globalistlik agenda on aastakümneid kontrproduktiivset poliitikat propageerinud. Tegu on puhtakujulise organiseeritud kurjusega, fašismiga, kuid seda väiksemate rahvuste arvelt. Riikliku kontrolli saavutamine läbi laialivalguva seksuaalsuse kehtestamisega, kuid iroonilisel kombel jääb materialismi armastav õhtumaa inimene üha enam vaesemaks, sest piiramatu vabadus röövib au, väärikuse, auto, maja ja kodumaa. Söö putukapurgerit ja sõida Bolti tõuksiga.
Kõik on inimlik aga mitte tingimata kasulik. Kultuurtaime ümbert peab tõrjuma umbrohu, sest muidu läheb taim hukka. Nõrkuste normaliseerimine sandistab indiviidi hinge, pärsib mõtlemisvõimet ning pärsib tema tahet end paremaks muuta.
Tegelikult rajaneb inimese seksuaalsus jumalikul seaduspärasusel, mille katoliku kirik esimestel sajanditel õpetuseks formuleeris. Inimene loodi meheks ja naiseks, nad lõid perekonna ja lõpuks sündis rahvas. On võimatu lahutada rahvuslust kristlusest, sest rahvus pole muud kui vaimne materiaalsel kujul ning Maal toimuv võitlus, peegeldus võitlusest universumis: võitlus Hea ja Kurja vahel.
Seetõttu, peab rahvusluse tervikagenda hõlmama lisaks sisserände piiramisele ja abordiseaduse tagasipööramisele, ka rasestumisvastase praktika likvideerimist. Kanaliseeritud seksuaalsus on rahvusühiskondlik printsiip, mina ei sunni seda igaühele peale, kuid rahvuslastel on tarvis see teema enda jaoks selgeks mõelda.
Ilmunud väljaandes Tartu Postimees 20.09.2023
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar