Interneeduse tuludeklaratsioon 2023

Teen ülevaate enda hallatavast interneti elust. Eelkõige puudutab see Facebooki. Viimane sellekohane ülevaade ilmus 2022a. 28. detsemberil, pealkirjaga "Interneeduse tuludeklaratsioon 2022". 

Läbipaistvuse nimel!

VAHENDID:

1. Facebook

2. Social Truth (oman kasutajat. passiivne)

3. Twitter (oman kasutajat. passiivne)

4. Blogi(d):
 

FACEBOOK - Kenno Põltsam

Lehed: 

Helmed räägivad asjast - 2500 jälgijat (olen ainuomanik)

EKRE Loksa linn - 447 jälgijat (olen ainuomanik)

Kenno Põltsam - 294 jälgijat (olen ainuomanik)

EKRE Harju-Rapla - 362 jälgijat (kaasadminniks on Ringkonna juhatusse kuuluv inimene)

RADIX taskuraadio - 145 jälgijat (varemalt kandis nime "Vabariigi Valitsuse toetuseks". Olen ainuomanik)

Üks Kuusalu kihelkond - 56 jälgijat (olen ainuomanik)

Elukultuur - 24 jälgijat (olen kaasadminn, varemalt omanik)

Grupid:

Helmed räägivad asjast - 3965 liiget (olen ainuomanik)

SA Terve rahvas sõbrad - 1992 liiget (olen ainuomanik)

TRUMP & MAGA 2024 - 127 liiget (olen ainuomanik. Varem kandis nime "SAPTK sõprade klubi)

Vabadussõjalaste liikumine - 26 liiget (olen ainuomanik. Varem kandis nime "Elu Marsi sõbrad")

Blogid:

Kenno Põltsam (kajastub minunimelisel FB lehel)

Üks Kuusalu kihelkond (kajastub minunimelisel FB lehel)

Harju- ja Raplamaa Teataja (kajastub minunimelisel FB lehel)

 

Statistika ja kokkuvõte valitsevast tasakaalust KOV-ide revisjonikomisjonides

Foto: Google.ee

Üldine trend on selline et omavalitsus mida juhib kas Reformierakond või Keskerakond, kontrollib revisjonikomisjoni, ning omavalitsus kuhu on kaasatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, jätab revisjonikomisjoni enamuse opositsioonile. Samuti on neid omavalitsusi enam, mille opositsiooni kuulub EKRE ning mis kontrollib samal ajal revisjonikomisjoni.

2023. aasta sügisel valiti Loksa linnavolikogu istungil uus revisjonikomisjoni esimees, kelleks sai taas valitsuskoalitsiooni esindaja. Sellest ajendatult, tegin 2023. aasta detsembril uurimuse, milles küsisin järgmist: 1) kui palju on Eestis omavalitsusi kus revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal? 2) kui palju on Eestis omavalitsusi kus revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal ning samal ajal kuulub koalitsiooni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond? 3) Kui palju on Eestis omavalitsusi kus revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal ning samal ajal kuulub opositsiooni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond?

Revisjonikomisjon täidab omavalitsuses enesekontrolli funktsiooni. Selle tõhus toimimine aitab tagada, et kohaliku omavalitsuse tegevus lähtub kohalike elanike huvidest ja eesmärkidest ning et omavalitsus täidab oma ülesandeid hästi.

Revisjonikomisjoni peamine eesmärk on anda avalikkusele kindlus, et maksumaksja raha kasutatakse vastutustundlikult ja kohaliku avaliku võimu eesmärgid täidetakse kõige paremal viisil.

Revisjonikomisjon on poliitilise kontrolli tööriist valitsejatele, mille eesmärk on tasakaalustada võimu, võimestada opositsiooni valitsejate vigade või varjamise märkamise suhtes, ning selle kaudu muuta valitsemist läbipaistvamaks ja anda valijatele kindlus ja usaldustunnet, et valitsejad teevad õigeid asju õigesti.

Revisjonikomisjoni puhul on heaks tavaks see, et see oleks nn opositsiooni juhitav. See tähendab, et revisjonikomisjoni esimees oleks opositsiooni esindaja ja komisjoni koosseis koosneks valdavalt opositsiooni kuuluvatest volikogu liikmetest. Vastasel korral ei täida see tõhusalt oma moodustamise eesmärke. Koalitsiooni poolt juhituna ei pruugita suhtuda volikogu ja valitsuse vastuvõetud otsustesse kriitiliselt.

Uurimuse võib võtta kokku tõdemusega: 79-st omavalitsuste Revisjonikomisjonidest on mehitatud nõnda et 41-s komisjonis valitseb opositsiooni ülekaal ning 8-s komisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal, ent komisjoni esimees on opositsiooni poole pealt. Omavalitsusi mille koalitsiooni on kaasatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eestis 20, neist 5-s omavalitsuse revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. Omavalitsuste volikogusid kus Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on oma esindus kuid neid pole kaasatud koalitsiooni, on Eestis 43: nendes 26-s revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal ning 17-s revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal.

Eraldi märkimist väärib Rae vald, mis on Eestis ainuke omavalitsus kus revisjonikomisjoni tööplaani kinnitab volikogu - sisuliselt kontrollib Reformierakonna ainuvõim Komisjoni. Vormsi valda ja Narva-Jõesuu linna juhib üksinda valimisliit, kuid sealset revisjonikomisjoni kontrollib vaid koalitsioon. Näiteks Sillamäe, Loksa ja Maardu linna juhib üksinda Keskerakond, kuid revisjonikomisjoni kontrollib koalitsioon. Jõelähtme vald mis eristub oma naabervalla Kuusalu poolest seetõttu et seda juhib nn lillakoalitsioon, kontrollib revisjonikomisjoni. 

Üldine trend on selline et omavalitsus mida juhib kas Reformierakond või Keskerakond, kontrollib revisjonikomisjoni, ning omavalitsus kuhu on kaasatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, jätab revisjonikomisjoni enamuse opositsioonile. Samuti on neid omavalitsusi enam, mille opositsiooni kuulub EKRE ning mis kontrollib samal ajal revisjonikomisjoni.

 

1. Koostasin iga maakonna kohta eraldi statistika, jagades vastused neljaks: A. Revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. B. Revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal. C. Revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal, kuid komisjoni esimees on opositsioonist. D. Revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal, kuid komisjoni esimees on koalitsioonist.

#Erandid on omavalitsused kus valitseb täielik koalitsiooni ülekaal, nt vormsi vald või Narva-Jõesuu linn ning omavalitsused kus valitseb täielik opositsiooni ülekaal, nt Hiiumaa või Alutaguse vald.

X - komisjonis on kohad jaotunud võrdselt, kuid esimees on opositsioonist.

Y - komisjonis valitseb opositsiooni enamus, kuid tööplaani kinnitab volikogu.

2. Koostasin iga maakonna kohta statistika, lähtudes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna osalemisest kohalikus volikogus, jagades vastused neljaks: Õ. EKRE on koalitsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. Ä. EKRE on opositsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal. Ö. EKRE on koalitsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal. Ü. EKRE on opositsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. 

P - EKRE-l puudub selles omavalitsuses oma osakond 

T - komisjonis on kohad jaotunud võrdselt, EKRE on opositsioonis.

K - komisjoni tööplaani kinnitab volikogu, EKRE on opositsioonis.

Eestis on 79 omavalitsust, mis jagunevad 15-ks linnaks ja 64-ks vallaks.

(konkreetselt)

 

Harjumaal on 16 omavalitsust, mis jagunevad 4-ks linnaks ja 12-ks vallaks. 

A - 4 (Loksa, Jõelähtme, Maardu, Lääne-Harju)

B - 7 (Kuusalu, Raasiku, Kose, Viimsi, Kiili, Saku, Harku)

C - 3 (Tallinn, Saue, Keila)

X -1 (Anija)

Y - 1 (Rae)

- - 

Ä - 5 (Kose, Viimsi, Kiili, Saku, Harku)

Ö - 2 (Kuusalu, Raasiku)

Ü - 6 (Lääne-Harju, Keila, Saue, Tallinn, Maardu, Jõelähtme)

P - 1 (Loksa)

T - 1 (Anija)

K - 1 (Rae)

 

Raplamaal on 4 omavalitsust, mis jagunevad 4-ks vallaks

B - 3 (Kohila, Rapla vald, Kehtna)

X - 1 (Märjamaa)

- -

Ä - 1 (Kehtna)

Ö - 2 (Rapla vald, Kohila)

T - 1 (Märjamaa)

 

Läänemaal on 3 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 2-ks vallaks

A - 1 (Vormsi)

B - 1 (Haapsalu)

C - 1 (Lääne-Nigula)

- -

Õ - 1 (Lääne-Nigula)

Ä - 1 (Haapsalu)

P - 1 (Vormsi)

 

Hiiumaal on 1 omavalitsus

B - 1 (Hiiumaa vald)

- -

Ä - 1 (Hiiumaa)

 

Pärnumaal on 7 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 6-ks vallaks

A - 1 (Põhja-Pärnumaa)

B - 5 (Lääneranna, Pärnu, Tori, Häädemeeste, Kihnu)

D - 1 (Saarde)

- -

Õ - 1 (Põhja-Pärnumaa)

Ä - 5 (Lääneranna, Pärnu linn, Tori, Saarde, Häädemeeste)

P - 1 (Kihnu)

 

Saaremaal on 3 omavalitsust, mis jaguneb 3-ks vallaks

A - 2 Saaremaa, Muhu

B - 1 (Ruhnu)

- -

Ü - 2 (Saaremaa, Muhu)

P - 1 (Ruhnu)

 

Järvamaal on 3 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 2-ks vallaks

B - 2 (Türi vald, Järva)

D - 1 (Paide)

- -

Ä - 2 (Paide, Järva)

Ö - 1 (Türi vald)

 

Viljandimaal on 4 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 3-ks vallaks

A - 2 (Viljandi vald, Põhja-Sakala)

B - 1 (Mulgi)

X - 1 (Viljandi)

- -

Õ - 1 (Põhja-Sakala)

Ä - 1 (Mulgi)

Ü - 1 (Viljandi vald)

T - 1 (Viljandi)

 

Tartumaal on 8 omavalitsust mis jagunevad 1-ks linnaks ja 7-ks vallaks

A - 2 (Tartu, Peipsiääre)

B - 4 (Kambja, Luunja, nõu, Tartu vald)

C - 2 (Elva, Kastre)

- -

Ä - 3 (Kambja, Luunja, Tartu vald)

Ö - 1 (Nõo)

Ü - 4 (Tartu, Elva, Kastre, Peipsiääre)

 

Jõgevamaal on 3 omavalitsust

B - 1 (Põltsamaa)

C - 1 (Jõgeva vald)

D - 1 (Mustvee)

- -

Ö - 1 (Mustvee, Põltsamaa)

Ü - 1 (Jõgeva vald)

 

Võrumaal on 5 omavalitsust mis jagunevad 1-ks linnaks ja 4-ks vallaks

A - 1 (Setomaa)

B - 4 (Antsla, Rõuge, Võru, Võru vald))

- -

Ä - 2 (Võru, Võru vald)

Ö - 2 (Antsla, Rõuge)

Ü - 1 (Setomaa)

 

Põlvamaal on 3 omavalitsust

B - 2 (Põlva, Räpina)

C - 1 (Kanepi)

- -

Ö - 2 (Põlva, Räpina)

Ü - 1 (Kanepi)

 

Valgamaal on 3 omavalitsust

A - 1 (Tõrva)

B - 2 (Otepää, Valga)

- -

Ä - 1 (Otepää)

Ö - 1 (Valga)

Ü - 1 (Tõrva)

Lääne-Virumaal on 8 omavalitsust mis jagunevad 1-ks linnaks ja 7-ks vallaks

A - 2 (Rakvere vald, Vinni)

B - 4 (Rakvere, Haljala, Kadrina, Väike-Maarja)

D - 1 (Viru-Nigula)

- -

Õ - 2 (Tapa vald, Vinni)

Ä - 4 (Rakvere, Kadrina, Viru-Nigula, Väike-Maarja)

Ö - 2 (Haljala, Rakvere vald)

Ida-Virumaal on 8 omavalitsust mis jagunevad 4-linnaks ja 4-ks vallaks

A - 4 (Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve, Lüganuse, Sillamäe)

B - 3 (Alutaguse, Toila, Jõhvi)

D - 1 (Narva)

- -

Ö 1 (Jõhvi)

P - 7 (Narva, Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve, Lüganuse, Sillamäe, Alutaguse, Toila)

 

Agressor soovib pigem sõda vältida

Sõja eest vastutab agressor, kuid sõjast lõikavad kasu need kellele on peamiseks eesmärgiks teenida kasumit: alustades röövvägistajatest armees ning lõpetades pangaeliidiga.

1940. aasta suvel sõitis Adolf Hitler Bayreuth'i, Richard Wagneri ooperi "Jumalate hukk" esitluse ajaks. Seal kohtus ta viimast korda noorpõlvesõbra August Kubizek'iga ning pihtis Kubizek'i sõnade kohaselt järgmist: „See sõda viib meie olukorra paljude aastate võrra tagasi. Kohutav! Ma ei saanud Saksamaa kantsleriks selleks et sõdida. Kui palju on veel ehitada, mul on veel palju tegemata ja nüüd pean nägema kuidas sõda võtab kõige väärtuslikumad aastad.“

Tõenäoliselt tuletas Kubizek Hitlerile meelde koos veedetuid aastaid (1904 Linz – 1908 Viin), mil viimane torkas sõbrale silma oma arhitektuurilise andega. Ta lõi paberil detailseid projekte sotsiaalmajadest, teatritest, sildadest jms. Hitlerit oli tollal veendunud patsifist ning tundliku empaatiavõimega, elades kaaskodanike õnnetut saatust enda peal raskelt üle, kuid põlastades monarhilist valitsemissüsteemi ja degenereeruvat inimmassi. Juba Kubizek'iga koos veedetud ajal käis ta kuulamas parlamendi istungeid, mõistes et suuri ehitusplaane saab viia ellu vaid poliitilise otsusena. Ta teadnud vastata et ühel päeval lahendab kõik probleemid Reich, tähistamaks riiki mis ulatub etnilistest piiridest väljaspoole. 25 aastat hiljem, 1938. aastal kui Hitler tähistas kodulinnas Linz Austria annekteerimist, seisid noorpõlvesõbrad teatri rõdul ja vaatasid vana raudsilda Doonau jõe kohal. Kubizek väidab raamatus et joonised mille Adolf Linzi kaarsillast 1905. aastal tegi, läksid tal kaduma, ent Hitler jäi kantsleri ametis ennekõike arhitektiks, alustades kodulinna ümberehitamist Linzi kaarsillast. Kui palju Hitleri projekteeritud hooneid või teid tänane eurooplane kasutab, palju sõjas hävis, ei oska mina seda täpselt öelda.

Täna on arusaam et natsid soovisid kõigest hingest s õ d i d a, kuid siin on loogikaviga. Pigem on vastupidi, agressorriik soovib kõige vähem sõdida, ta soovib oma plaanid teoks teha nõnda et sõdima ei peaks. Meenutagem Vene-Ukraina täiemahulise sõja algust: Kreml tõesti uskus et nädalapäevade pärast korraldab ta Kiievis paraadi; sellest annab tunnistust ka fakt, et vene oligarhid broneerisid Kiievi restoranides lauad. Nüüd on hakatud Euroopa peavoolumeedia tasemel rääkima et 2022. aasta märtsis nägi Ukraina president vaeva et Moskvaga vaherahu sõlmida; Ukrainal oli vaherahu sõlmimiseks parem positsioon kui täna. Vaherahu vastu oli aga USA ja Inglismaa, lubades Ukrainale vajamineva sõjalise abi.

1944. aasta suvel korraldati Hitlerile viimane tõsine atentaat. Väidetavalt osutas kantsleri sõrm Peipsi järvele, kui laua all olevas portfellis plahvatas pomm. Vandenõulaste sooviks oli võtta üle Saksmaa poliitiline ja sõjaline juhtimine ning sõlmida vaherahu lääneriikidega. Meenutagem et 1939. aasta MRP sõlmimine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel oli Saksamaale oluline selleks, et vältida sõdimist kahel rindel korraga. Ida-Euroopa oma mõjusväärideks jagamine oli Saksamaale oluline, selleks et tungida itta. Nõukogude Liidule esitleti seda teisiti, kuid viimane oli sellest meeleldi huvitatud ning 1. septembril alustasid kaks suurriiki sissetungi Poolasse. Täna on tulnud välja, et Hitler ja sõjaline juhtkond oli tugevalt häiritud asjaolust, et kahe päeva pärast kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Tekib uut moodi mõtlemine kas Poola oli lääneriikidele tähtsam kui Austria või Tšehhoslovakkia, miks neil oli tarvis kuulutada Saksamaale sõda? Lääne-Euroopa vaatepunktist vaadatuna, ei ohustanud Saksmaa ju neid. Eestile tuldi baasidelepingut pähe määrima argumendiga, et Saksamaa eestvedamisel on alustatud Euroopas sõda – see argument olnuks olemata kui Saksamaa lihtsalt annekteerinuks pool Poolat. Kellel oli tarvis et Euroopas algaks täiemahuline sõda?

1944. aastaks oli olukord sootuks teine: Nõukogude Liit oli Stalini julmal juhtimisel ning lääneriikide sõjalise abi tulemusel pööranud sõjaõnne enda kasuks, samuti oli sõda lääneriikidega sundinud Saksa Reich'i olukorda, kus peeti sõda ka 1941. aastal sõtta astunud USA vastu. Mis toimus Hitleri peas, nõnda võib ka küsida et mis toimub Putini peas? Igatahes ei paistnud et Hitler sooviks sõlmida vaherahu ning talle korraldati atentaat. Kuid pomm mis portfellis plahvatas, polnud nõnda tugev et antiikset tammepuust lauda täielikult purustada ning kantslerile surmavaid vigastusi põhjustada. Vandenõulased, uskudes et kantsler on surnud, teavitasid avalikust tema surmast. Täna on faktiliselt ära tõestatud, et nii Stalin kui ka liitlasvägede juhid polnud uudise üle õnnelikud – džinn oli ju pudelist välja valatud ning käis võidujooks Saksmaa peale.

Võimalik et Hitler võis diktaatorile omaselt muutuda julgeks, uskudes et võib võtta riigi riigi järel, kuid ei tohi alahinnata globaalse pangaeliidi huvi teenida sõja pidamise pealt endale kasumit. See eliit oli olemas I ilmasõja päevil ning varemaltki. Mida ma pole Hitleri iseloomu käsitlemise juures hilisem elus enam kuulnud, on teooria et ta vaevles bipolaarse isikuhäire käes, seda mainis meie klassile põhikooli aegne ajalooõpetaja. See häire kimbutavat ka Stalinit: juht põgenes 1941. aasta suvel Saksamaa välkrünnaku tõttu oma suvilasse ning vaevles 2 nädalat depressiooni käes – sellest ka Saksamaa sõjaline edu. Hiljem pöördus sõjaõnn, sest külmalt kalkuleerivad pangandustegelased hakkasid sõja kulgu omale meelepäraselt suunama.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et sõja eest vastutab agressor, kuid sõjast lõikavad kasu need kellele on peamiseks eesmärgiks teenida kasumit: alustades röövvägistajatest armees ning lõpetades pangaeliidiga. Meenutagem kasvõi Slava Ukraina eesvedaja, E200 poliitiku Lehtme palavat soovi sõjast kasu lõigata – kui Putinit kannustab soov taastada Nõukogude Liit, siis Lehtme kasutab kannatajate valu enda rikastamiseks. Seda annab võrrelda olukorraga, kui sa näed et auto ajab jalakäia alla ning juht põgeneb sündmuskohalt: sa helistad küll politseisse kuid teed surijal rahakoti tühjaks. Kas õnnetus oli tahtlik või mis ajendas juhti teist alla ajama, kas juht on mõrvar või kannataja?

Pole ehk jäledamat tegelast kui see, kes õnnetusest või rahvusvahelisest sõjast kasu lõikab. Ukaina kaitsevõime suurimad nõrgestajad on olnud lääneriigid, kes on andnud neile suuri lubadusi ja võtnud ära neilt võitlusvõimelisi mehi sh Eesti. 2022. aasta märtsis tulnuks lääneriikidel vaadata ausalt otsa rohepöörde poolt põhjustatud kahjule, vaadata enda sõltuvust Venemaast ning vaadata tudisevat President Bidenit ja minna vaherahu sõlmimise teed. Tänastes tingimustes on sõja pidamine Venemaaga enesetapp, see ei teeni rahvusriikide huve; globalistid lõikavad sellest hoopis kasu.