Statistika ja kokkuvõte valitsevast tasakaalust KOV-ide revisjonikomisjonides

Foto: Google.ee

Üldine trend on selline et omavalitsus mida juhib kas Reformierakond või Keskerakond, kontrollib revisjonikomisjoni, ning omavalitsus kuhu on kaasatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, jätab revisjonikomisjoni enamuse opositsioonile. Samuti on neid omavalitsusi enam, mille opositsiooni kuulub EKRE ning mis kontrollib samal ajal revisjonikomisjoni.

2023. aasta sügisel valiti Loksa linnavolikogu istungil uus revisjonikomisjoni esimees, kelleks sai taas valitsuskoalitsiooni esindaja. Sellest ajendatult, tegin 2023. aasta detsembril uurimuse, milles küsisin järgmist: 1) kui palju on Eestis omavalitsusi kus revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal? 2) kui palju on Eestis omavalitsusi kus revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal ning samal ajal kuulub koalitsiooni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond? 3) Kui palju on Eestis omavalitsusi kus revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal ning samal ajal kuulub opositsiooni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond?

Revisjonikomisjon täidab omavalitsuses enesekontrolli funktsiooni. Selle tõhus toimimine aitab tagada, et kohaliku omavalitsuse tegevus lähtub kohalike elanike huvidest ja eesmärkidest ning et omavalitsus täidab oma ülesandeid hästi.

Revisjonikomisjoni peamine eesmärk on anda avalikkusele kindlus, et maksumaksja raha kasutatakse vastutustundlikult ja kohaliku avaliku võimu eesmärgid täidetakse kõige paremal viisil.

Revisjonikomisjon on poliitilise kontrolli tööriist valitsejatele, mille eesmärk on tasakaalustada võimu, võimestada opositsiooni valitsejate vigade või varjamise märkamise suhtes, ning selle kaudu muuta valitsemist läbipaistvamaks ja anda valijatele kindlus ja usaldustunnet, et valitsejad teevad õigeid asju õigesti.

Revisjonikomisjoni puhul on heaks tavaks see, et see oleks nn opositsiooni juhitav. See tähendab, et revisjonikomisjoni esimees oleks opositsiooni esindaja ja komisjoni koosseis koosneks valdavalt opositsiooni kuuluvatest volikogu liikmetest. Vastasel korral ei täida see tõhusalt oma moodustamise eesmärke. Koalitsiooni poolt juhituna ei pruugita suhtuda volikogu ja valitsuse vastuvõetud otsustesse kriitiliselt.

Uurimuse võib võtta kokku tõdemusega: 79-st omavalitsuste Revisjonikomisjonidest on mehitatud nõnda et 41-s komisjonis valitseb opositsiooni ülekaal ning 8-s komisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal, ent komisjoni esimees on opositsiooni poole pealt. Omavalitsusi mille koalitsiooni on kaasatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eestis 20, neist 5-s omavalitsuse revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. Omavalitsuste volikogusid kus Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on oma esindus kuid neid pole kaasatud koalitsiooni, on Eestis 43: nendes 26-s revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal ning 17-s revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal.

Eraldi märkimist väärib Rae vald, mis on Eestis ainuke omavalitsus kus revisjonikomisjoni tööplaani kinnitab volikogu - sisuliselt kontrollib Reformierakonna ainuvõim Komisjoni. Vormsi valda ja Narva-Jõesuu linna juhib üksinda valimisliit, kuid sealset revisjonikomisjoni kontrollib vaid koalitsioon. Näiteks Sillamäe, Loksa ja Maardu linna juhib üksinda Keskerakond, kuid revisjonikomisjoni kontrollib koalitsioon. Jõelähtme vald mis eristub oma naabervalla Kuusalu poolest seetõttu et seda juhib nn lillakoalitsioon, kontrollib revisjonikomisjoni. 

Üldine trend on selline et omavalitsus mida juhib kas Reformierakond või Keskerakond, kontrollib revisjonikomisjoni, ning omavalitsus kuhu on kaasatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, jätab revisjonikomisjoni enamuse opositsioonile. Samuti on neid omavalitsusi enam, mille opositsiooni kuulub EKRE ning mis kontrollib samal ajal revisjonikomisjoni.

 

1. Koostasin iga maakonna kohta eraldi statistika, jagades vastused neljaks: A. Revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. B. Revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal. C. Revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal, kuid komisjoni esimees on opositsioonist. D. Revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal, kuid komisjoni esimees on koalitsioonist.

#Erandid on omavalitsused kus valitseb täielik koalitsiooni ülekaal, nt vormsi vald või Narva-Jõesuu linn ning omavalitsused kus valitseb täielik opositsiooni ülekaal, nt Hiiumaa või Alutaguse vald.

X - komisjonis on kohad jaotunud võrdselt, kuid esimees on opositsioonist.

Y - komisjonis valitseb opositsiooni enamus, kuid tööplaani kinnitab volikogu.

2. Koostasin iga maakonna kohta statistika, lähtudes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna osalemisest kohalikus volikogus, jagades vastused neljaks: Õ. EKRE on koalitsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. Ä. EKRE on opositsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal. Ö. EKRE on koalitsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb opositsiooni ülekaal. Ü. EKRE on opositsioonis ning revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal. 

P - EKRE-l puudub selles omavalitsuses oma osakond 

T - komisjonis on kohad jaotunud võrdselt, EKRE on opositsioonis.

K - komisjoni tööplaani kinnitab volikogu, EKRE on opositsioonis.

Eestis on 79 omavalitsust, mis jagunevad 15-ks linnaks ja 64-ks vallaks.

(konkreetselt)

 

Harjumaal on 16 omavalitsust, mis jagunevad 4-ks linnaks ja 12-ks vallaks. 

A - 4 (Loksa, Jõelähtme, Maardu, Lääne-Harju)

B - 7 (Kuusalu, Raasiku, Kose, Viimsi, Kiili, Saku, Harku)

C - 3 (Tallinn, Saue, Keila)

X -1 (Anija)

Y - 1 (Rae)

- - 

Ä - 5 (Kose, Viimsi, Kiili, Saku, Harku)

Ö - 2 (Kuusalu, Raasiku)

Ü - 6 (Lääne-Harju, Keila, Saue, Tallinn, Maardu, Jõelähtme)

P - 1 (Loksa)

T - 1 (Anija)

K - 1 (Rae)

 

Raplamaal on 4 omavalitsust, mis jagunevad 4-ks vallaks

B - 3 (Kohila, Rapla vald, Kehtna)

X - 1 (Märjamaa)

- -

Ä - 1 (Kehtna)

Ö - 2 (Rapla vald, Kohila)

T - 1 (Märjamaa)

 

Läänemaal on 3 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 2-ks vallaks

A - 1 (Vormsi)

B - 1 (Haapsalu)

C - 1 (Lääne-Nigula)

- -

Õ - 1 (Lääne-Nigula)

Ä - 1 (Haapsalu)

P - 1 (Vormsi)

 

Hiiumaal on 1 omavalitsus

B - 1 (Hiiumaa vald)

- -

Ä - 1 (Hiiumaa)

 

Pärnumaal on 7 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 6-ks vallaks

A - 1 (Põhja-Pärnumaa)

B - 5 (Lääneranna, Pärnu, Tori, Häädemeeste, Kihnu)

D - 1 (Saarde)

- -

Õ - 1 (Põhja-Pärnumaa)

Ä - 5 (Lääneranna, Pärnu linn, Tori, Saarde, Häädemeeste)

P - 1 (Kihnu)

 

Saaremaal on 3 omavalitsust, mis jaguneb 3-ks vallaks

A - 2 Saaremaa, Muhu

B - 1 (Ruhnu)

- -

Ü - 2 (Saaremaa, Muhu)

P - 1 (Ruhnu)

 

Järvamaal on 3 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 2-ks vallaks

B - 2 (Türi vald, Järva)

D - 1 (Paide)

- -

Ä - 2 (Paide, Järva)

Ö - 1 (Türi vald)

 

Viljandimaal on 4 omavalitsust, mis jagunevad 1-ks linnaks ja 3-ks vallaks

A - 2 (Viljandi vald, Põhja-Sakala)

B - 1 (Mulgi)

X - 1 (Viljandi)

- -

Õ - 1 (Põhja-Sakala)

Ä - 1 (Mulgi)

Ü - 1 (Viljandi vald)

T - 1 (Viljandi)

 

Tartumaal on 8 omavalitsust mis jagunevad 1-ks linnaks ja 7-ks vallaks

A - 2 (Tartu, Peipsiääre)

B - 4 (Kambja, Luunja, nõu, Tartu vald)

C - 2 (Elva, Kastre)

- -

Ä - 3 (Kambja, Luunja, Tartu vald)

Ö - 1 (Nõo)

Ü - 4 (Tartu, Elva, Kastre, Peipsiääre)

 

Jõgevamaal on 3 omavalitsust

B - 1 (Põltsamaa)

C - 1 (Jõgeva vald)

D - 1 (Mustvee)

- -

Ö - 1 (Mustvee, Põltsamaa)

Ü - 1 (Jõgeva vald)

 

Võrumaal on 5 omavalitsust mis jagunevad 1-ks linnaks ja 4-ks vallaks

A - 1 (Setomaa)

B - 4 (Antsla, Rõuge, Võru, Võru vald))

- -

Ä - 2 (Võru, Võru vald)

Ö - 2 (Antsla, Rõuge)

Ü - 1 (Setomaa)

 

Põlvamaal on 3 omavalitsust

B - 2 (Põlva, Räpina)

C - 1 (Kanepi)

- -

Ö - 2 (Põlva, Räpina)

Ü - 1 (Kanepi)

 

Valgamaal on 3 omavalitsust

A - 1 (Tõrva)

B - 2 (Otepää, Valga)

- -

Ä - 1 (Otepää)

Ö - 1 (Valga)

Ü - 1 (Tõrva)

Lääne-Virumaal on 8 omavalitsust mis jagunevad 1-ks linnaks ja 7-ks vallaks

A - 2 (Rakvere vald, Vinni)

B - 4 (Rakvere, Haljala, Kadrina, Väike-Maarja)

D - 1 (Viru-Nigula)

- -

Õ - 2 (Tapa vald, Vinni)

Ä - 4 (Rakvere, Kadrina, Viru-Nigula, Väike-Maarja)

Ö - 2 (Haljala, Rakvere vald)

Ida-Virumaal on 8 omavalitsust mis jagunevad 4-linnaks ja 4-ks vallaks

A - 4 (Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve, Lüganuse, Sillamäe)

B - 3 (Alutaguse, Toila, Jõhvi)

D - 1 (Narva)

- -

Ö 1 (Jõhvi)

P - 7 (Narva, Narva-Jõesuu, Kohtla-Järve, Lüganuse, Sillamäe, Alutaguse, Toila)