Francisco Paulino Hermengildo Teodulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo, sündis 4 detsembril 1892. aastal Galicias. Tema sünnilinn Ferrol Loode-Hispaanias on tuntud kui üks parimaid sadamalinnu.
Sõdurina
Franco mõlemad vanaisad olid kindralid ning esivanemad olid teeninud mereväes. Ta lõpetas 1910. aastal sõjaakadeemia nooremleitnandina. 1912. aastal saadeti ta leitnandiks edutatuna Marokosse. Ohtlik teenistus pakkus kahte varianti - kas oled surnud või edutatakse sind kindraliks. Mees võitles ennastsalgavalt, juhtis teisi ning sai 22. eluaastal edutatud kapteniks. 1916. aastal sai ta surmavalt haavata, kuid jäi imekombel ellu. 24-aastaselt sai temast Hispaania noorim major. 3. veebruaril 1926 sai temast noorim brigaadikindral Euroopa ajaloos, ta oli 33-aastane. Samal aastal sünnitas tema naine neile esimese lapse, tütar Maria. Elukommetelt oli ta karske, täitis usukombeid ning harrastas ratsutamist.
Sotsialistlik vabariik
1931. aastal sai Hispaania KOV-valimistel üldvõidu monarhia likvideerida lubanud sotsialistide ja vabariiklaste koalitsioon. Peagi paljastasid võitjad oma olemuse: algas kiriku represseerimine ja eraomandi likvideerimine ehk rikkuse ümberjagamine. 1933. aastal võitis parlamendi valimised paremtsentristlik partei, kuid sellest hoolimata andis riigi president valitsuse moodustamise sotsialistidele. Franco teenis põhiseadusliku korda sõjaväelasena edasi, olles ülimalt kriitiline, öeldes et barbarid lõhuvad tsivilisatsiooni.
Kannatuste karikas saab täis
1936. aasta veebruaris saadeti Franco asumisele Kanaari saartele. Hispaanias valmistas riigipööret ette teine brigaadikindral Emilio Mola y Vidal. Mäss pidi algama 17. juulil kuid kuna vabariiklased said mässust teada 17. juulil, algas aktsioon viivitamatult. Franco avaldas 18. juulil poliitilise manifesti, sotsid aga alustasid 19. juulil aktsiooni, mida nad ristisid vasakpoolsetele iseloomuliku valega "üldstreik" - tegelikult toimus pööbli massiline relvastamine ning riik paiskus kaosesse. Hiljem nimetasid vasakpoolsed seda revolutsiooniks. Rahvuslikud mässajad vabastasid nädala ajaga kolmandiku Hispaania territooriumist, kuid vältida ei suudetud verevalamist. Alanud oli kodusõda mis vältas kolm aastat. Kindral Senjuro kukkus teel Hispaaniasse lennukiga alla, sõjaväe juhtimine jagunes Mola ja Franco vahel, esimene põhja ja teine lõuna rindel.
Hispaania kommunist Dolores Ibárruri kasutas seda loosungit Hispaania kodusõja ajal Madridi piiramisel, kui ta 18. juulil 1936 pidas oma kuulsa kõne "No Pasarán", millest sai pärast seda rahvusvaheliselt tuntud antifašistlik loosung. Kindral Francisco Franco vastuloosung oli "Hemos pasado" ("Me pääsesime läbi"), mida ta ütles pärast Madridi vallutamist.
El caudillo de España
Franco oli kuulutatud 1936. aastal riigipeaks ning kandis ametliku tiitlit " El caudillo de España - eesti keeles Hispaania juht), ning samuti pälvis ta sõjalise auastme "generalissimus".
Franco Hispaania oli autoritaarne, rahvuslik ning katoliiklik, kuid tal puudus fašistidele iseloomulik soov riiki ja rahvast ümber kujundada. 1947. aastal kuulutati Hispaania taas kuningriigiks, kuid nimetus Hispaania Riik hakkas kandma kuningiigi nime alles 1975. aastal.
Franco suri 20. novembril 1975. aastal. Tema ainuke laps Maria del Carmen Franco y Polo sai pärast isa surma kuningalt krahvinna tiitli ning jäi elu lõpuni (2017) frankistide kultusfiguuriks.
15. juunil 1977 toimusid esimesed parlamendi valimised pärast 1936. aastat. Frankistliku peaministri Carlos Arias Navarro võimult kõrvaldamist kuulutati kuningaks Juan Carlos I. Peaministriks sai Adolfo Suares. Sellega oli Franco diktatuur lõppenud.
Hispaania II-s ilmasõjas
Hispaania osalus II-s ilmasõjas piirdus "sinise deviisi", tingimuseks et nad saadetakse idarindele, vältimaks konflikti lääneriikidega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar