reede, 17. oktoober 2025

HUVITAV! 5 küsimust iseendale.

 Ja kindlasti ei saa alahinnata viimase nelja aasta kogemust: piketil kõnelemisest kuni volikogu tööni välja. 

Leidsin, et valija informeerimiseks sobib kõige paremini formaat: intervjuu iseendaga. 

KÜSIMUS 1: Miks sa kandideerid vallavolikokku?

Põline Kuusalu kihelkonna ala on minu sünnikodu, siin on minu juured. Sotsiaalse inimesena soovin ma hoida ja taasluua meie kodukandi kultuuri - kaitsta meie põlise kihelkonna rikkuseid.

KÜSIMUS 2: Kirjutad, et hea vald vajab hoolt, armastust ja edasi arendamist, mitte muutust. Kas sa välistad koostöö kellegagi?

EKRE ei välista enne valimistulemuste selgumist koostööd ühegi nimekirja ega selle kandidaadiga - valija on see kes meile liidu sõlmimiseks võimaluse loob. Ja mina lähtun erakonna seisukohast ja programmist.

Ma pole osalenud vallavalitsuse töös, volikogu liige olin juunist septembrini ning seega saan anda hinnangu teise ringi mehena. Vaatame fakti: kui eelmise volikogu tööperioodil oli keskmine võimukoalitsiooni vanus 1 aasta, siis tänane võimukoalitsioon on püsinud 3 aastat ja 11 kuud. Ma näen, et EKRE Kuusalul mõne nimekirjaga lihtsam kokkuleppele jõuda kui teisega.

Valijale tuleb selgitada, et isegi kui ennustused ütlevad et võidab valimisliit X ning see kutsub omale partneriks erakonna Y - siis need on tühjad sõnad. Valija on see kes otsustab milline saab olema järgmine volikogu koosseis. Mina ütlen et oma hääl tuleb anda EKRE kandidaadile.

KÜSIMUS 3: Kirjutad, et plaanid kasutada poliitilise töö eest saadud hüvitist konservatiivse maailmavaate edendamiseks. Palun mõned täpsustavad märksõnad?

Konservatiivset maailmavaadet on vaja edendada tunduvalt laiemalt kui üksnes poliitika vallas, sest ühiskondlik elu ei piirdu kaugeltki vaid hetkepoliitikaga. Selleks et mõista elu, tänast päeva ja ühiskonna aluseid, tuleb minna sügavutti - selleks on vaja inimesi kes tunnevad oma eriala ning need rahvale teavitustööd teeksid. Märksõnadeks on a) konservatiivne häälekandja b) avalik loeng c) ülevaade mujal Eestis toimuvatest kampaaniatest. 

Ma ei näe põhjust, miks konservatiivse maailmavaate edendamine peaks segama minu tööd avaliku võimu juures. Avaliku võimu teenistuses olemisega kaasneb ka kohustus edendada ühishüve, mida konservatiivsed voorused on.

KÜSIMUS 4: EKRE programm koosneb 13-st lubadusest; kas sellest sinu arvates piisab?

EKRE tunnuslauseks võiks olla: luba vähe, tee rohkem - meid tuntakse ning usaldatakse!  

Näiteks ütleb meie programm, et ka kauged külad on vallale tähtsad: mina luban et Viinistu rahvamaja ümber olev asfaltkate saab korda ning, et seisan kohapealse alghariduse eest Vihasoo külas. Meie programm ütleb et arendame Kuusalu, Kolga ja Vihasoo koole: mina toetan et järgmisena hakatakse renoveerima Kolga kooli.  

KÜSIMUS 5: Mille poolest erineb sinu tänane valimiskampaania nelja aasta tagusest valimiskampaaniast?

Üks mis kohe silma hakkab - neid plakateid mis avalikelt stendidelt pahatahtlikult maha tõmmatakse, võib lugeda ühe käe sõrmedel. Nelja aasta eest panustasin ma sotsiaalmeedia reklaamile, sel korral on mul aga otsesuhtlus valijaga - ma tunnen valijaskonna kasvavat toetust. 

Ja kindlasti ei saa alahinnata viimase nelja aasta kogemust: piketil kõnelemisest kuni volikogu tööni välja. Ma olen juba korduvalt tõestanud, et minu isiklik enesekorrektsioon toimib - täna olen ma targem kui eile, ning kriitika mis minu suunas lendab, teeb mind vaid tugevamaks.

 

 

 

 

 

esmaspäev, 22. september 2025

Seisukohad

Lubadused lähtuvalt isiklikust vaatenurgast:

1. Hoian loodust. Ma ei luba paigalda ühtegi päikese- ega tuuleturbiini Kuusalu valda. Kaevandusalasid pole rohkem meie valda vaja.

2. Noorte perede heaolu ja noorsoo käekäik peab olema valla erilise hoole all.

3. Toetan õpilase õigust keelduda riiklikus õppekavas olevast LGBT temaatikast. Mh kaitsen ma vaktsineerimisvabadust.

4. Põhikooli, huvikooli või gümnaasiumi kiituskirjaga lõpetanud õpilase preemiat ning põhikooli või gümnaasiumi väga heade õpitulemustega lõpetanud õpilase preemiat tuleb tõsta.

 5. Teen koostööd oma erakonnaga; EKRE Kuusalu valimisprogramm on ka minu programm. Olen usaldusväärne koalitsioonipartner. 

6. Luban kasutada poliitilise töö eest saadud hüvitist konservatiivse maailmavaate edendamiseks. 

7. Rahvamajad, haljasalad ja nendega külgnevad teed hoitakse korras.

8. Kodulähedane kool on kaitstud. 



 

 

 

Valimispäev on 19. oktoobril!


 

Olen FB platvormi „Helmed räägivad asjast“ looja ning peremees

Karismaatiliste liidrite ümber koonduvad omakorda elujõudu täis inimesed.

2017. aastal liitusin erakonnaga; viljakal artiklite kirjutamise perioodil 2017-21 toetusin ma suuremas osas, Helmede poolt loodud erakonna üldprogrammile. Aastal 2019 algatasin FB platvormi mis kandis Helmede nime ning aastal 2021 laienes see FB grupiks; vaikselt edenedes, on täna grupi aktiivseteks kasutajateks erakonna tuntud nimed. Olen käinud paljudel rahvakohtumistel ning teinud nii mõnegi videoülekande Facebooki. Olen veendunud et meie erakond on sisemiselt tugevam kui kunagi varem.

Üha suurem osa eesti rahvast tunneb et riigi eesotsas peab olema juht, kelle rahvas on sinna päriselt valinud; meie lapsed võivad hiljem diskuteerida tehtud vigade üle, alles tulevikus saame objektiivse tagasivaate sh võib negatiivseks kujundatud pilt Eesti valeliku peavoolumeedia poolt võtta tulevikus hoopis positiivse kuju. Iga- aastasel erakonna Kongressil on Martin Helme saanud 90+ protsenti delegaatide toetusest. Tehke järgi! 

Ja karismaatiliste liidrite ümber koonduvad omakorda elujõudu täis inimesed; EKRE on pädevaid alljuhte ja häid inimesi täis. 





laupäev, 20. september 2025

Katoliku õpetus on universaalne ning läbiv joon üksikisiku ning tsivilisatsiooni vahel

Poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele.

"Poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil."
Kahe valimiste vahel võtsin ma ette nii mõndagi: pidasin avalikke kõnesid, viisin läbi üritusi, petitsioone ja kirjutasin. Oli ka korralduslikke ebaõnnestumisi, mille üle ma uhke pole. Aga oli ka üks isiklik sündmus, mille tähtsust ei saa kuidagi alahinnata: 2023. aasta mais kinnitati mind Rooma-Katoliku Kiriku liikmeks; universaalne loodusseaduslik õpetus inimesest on mulle kõige südamelähedasem. See on diametraalselt erinev kommunistlikust ideoloogiast; vastandamist ei saa ega tohigi alati vältida, aga see muidugi ei asenda allikat mis toidab meie hinge ning kasvatab meis vooruseid. 


Erinevalt totalitaarse riigi praktikast, ei eita katoliiklus ühtegi inimesega kaasas käivat kalduvust sh kalduvust kurjusele; on ju viimase eitamine põhjustanud enesehävituslikku käitumist ning kultuurrahvaste väljasuremist. Kui era-kond viitab et tegu on kellegi eraasjaga, siis katoliku õpetus on universaalne ning läbiv joon üksikisiku ning tsivilisatsiooni vahel; seal kus lõpeb erakond, algab üleloomulikkus. Seepärast tuleb tunnistada et EKRE on vaid erakonna tähist kandev rahvaliikumine ning lühike etapp jumala pikas plaanis, ent selle eest on see ainuke liikumine Eestis kes võimalusel taastab põhiseadusliku korra ning suunab majandust mõjutavad tegurid eesti inimese kasuks tööle.


Katoliku õpetusesest on väljavõrsunud subsidiaarsuse printsiip: poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Mina ütlen, et EKRE Kuusalu seisab selle eest et vabariigi valitsuse poliitiline teerull meie maale ja inimestele liiga ei teeks.

 

kolmapäev, 10. september 2025

Kandideerin volikokku, eesmärgiga hoida põlise kihelkonna rikkust!


Täna on mul toetav erakond selja taga, minuga arvestatakse. Mina tunnen end koduselt kultuurivaldkonnas.

Olen põline Kuusalu kihelkonna randlane. Hariduselt topeltkutsekeskeri. Kümme aastat lahingkogemust toitlustuses on mind veelgi enam sidunud kodupaigaga. Kandideerisin eelmistel valimistel, kuna tundsin et tammsaarelikust töörügamisest jääb väheks, kui tahad hoida ja kaitsta kohaliku kogukonna rikkust. Toona andis valija mulle pääsme 30-klubisse; sellest jäi väheks et asuda täieõiguslikuks volikogu liikmeks, ent ma pean alati meeles et need olid mind usaldavad inimesed ning sellest lähtuvalt sain ma indu poliitika areenil edasi jätkamiseks.  

Hea poliitik on nagu aednik kes loob taimedele soodsad kasvutingimused, laseb neil oma loomupärast elu elada, sekkudes vaid nõnda palju et umbrohi ja kahjurid taimedele liiga ei teeks. Mina tunnen end koduselt kultuurivaldkonnas. Kultuur, see on inimeseks olemise allikas, kui sa selle puhtana hoiad, õitseb ka majandus ning toimib tervishoid. Olen valmis jagama oma ideid ning õppima lähemalt tundma kohaliku kultuurpärandit. 

Igapäevane elukeskkond on mulle südamelähedane. Sõites igapäevaselt autoga, liikudes metsas, sõites rattaga ning sõudes merel kajakiga, võin öelda et orienteerun meie vallas; külade bussipeatustest, elektriliinidest ning teedekorrashoiust on mul ülevaade olemas. Olen valmis inimeste olmemuredega tegelema. Ma ei arva et noorsugu on hukas; noortele tuleb näidata mil moel nad väärtuslikud on.

Ma reisin ilmas ringi, kuid taustal on teadmine et Ida-Harjumaa on minu kodu ja siin saab olema mu viimne puhkepaik. Kandideerin volikokku, eesmärgiga hoida põlise kihelkonna rikkust ning mitte teha takistusi kogukonna loomulikule arengule. Valla juhtimine on meeskonna töö; kui valija on mulle sügisel mandaadi andnud, peab selle õnnestumises tänama kogu valimisnimekirja. 

2025 mai 

Olen piisavalt vana et mitte lasta end juhtida hetkeemotsioonidel, mõtlen tasakaalukalt. Olen visionäär ning mul on aja ja paigaga kohanduv suhtlusstiil. Olen oma elu parimates aastates. mul on ideid ja minus on aaret osaleda Eesti ühe suurima omavalitsuse valitsemises.

2025 juuli 

Tõeline töö algab ilma poolest kõige pimedamal ajal. Mina usun et päike kergitab end ka homme merest ülesse, et talvisele pööripäevale järgneb kukesammu võrra pikem päev ning talvele järgneb kevad; see tähendab et valitsemine ei lõppe valituks saamisega, vaid kestab kuni järgmiste valimisteni; see on kunst mis nõuab süvenemist ning tugevat iseloomu. 

2025 august 

Oma päritolu: nii ema kui ka isa poolsel esiisal oli sõdides püssitoru suunatud ida poole; isa poolne suguvõsa on pärit Lääne-Eestist, ema poolsest suguvõsast oli pärit mitu kalurit ning üks koduloolane. Sealt on pärit ka minu huvi ajaloo vastu. Täna on mul toetav erakond selja taga, minuga arvestatakse ning seepärast võib valija mulle julgelt oma hääle anda. 

2025 august 

Hei noor! Tean et EKRE kõnetab sind. Mina suhtun sinusse eelarvamusteta.

Ma suhtun noortesse persoonipõhiselt ning eelarvamusteta. Järgida oma südametunnistust pole klišee, vaid ajal mil vaieldakse inimmõistuse suuruse ja vajalikkuse üle, on südametunnistuse kaasamine eluliselt hädavajalik.

Postimees kirjutab et noor põlvkond peegeldab muutusi ühiskonnas: äriregistri andmetel on EKRE-s alla 25-aastaseid noori 89 ning neist pooled on erakonda astunud viimase aasta jooksul; EKRE-ga on liitujaid 7 korda enam kui Reformierakonnaga. Kindlasti ei tohi kaasa minna selle hoiakuga et noorte kaasamine erakondlikusse töösse on eesmärk omaette; kuldsel ajal valmistati noort inimest maast madalast riigi asjadega tegelema; täna aga lähevad noored ettevalmistuseta riiki juhtima ning seepärast tuleb uudiseid sellest et ühes või teises erakonnas on nii palju noori, lugeda reservatsiooniga; see on vaid pinnapealne virvendus mis peegeldab muutusi ühiskonnas.

Ma olen töötanud enam kui 10 hooaega koos noortega ja võin öelda et ka tänapäeval leidub töökaid ja andekaid noori. Elu ei alga kauges tulevikus vaid elu toimub täna ja siin; see tähendab et eile tehtud otsused mõjutavad meie noori täna ning nemad mängivad nende kaartidega mida meie nende mängulauale laotame. Ka EKRE nimeline rahvaliikumine mängib nende kaartidega mis neil on: me kanname erakonna tähist, muul moel sa erakonnastunud riigis edukalt poliitikat ei tee.

EKRE on viimased 5 aastat valda kaasjuhtinud; meie võimalused on olnud piiratud mitte niivõrd koalitsioonipartneri tõttu, vaid seepärast et kohalik omavalitsus saab tegutseda KOKS seaduse raames ning üldist maksude alandamist ja elutervet keskkonda saame pakkuda alles siis kui meie erakond riigis võimul on.

EKRE kõnetab noori sest meie üldprogramm on eluterve ning ajaproovile vastupidav. Meil on vaimselt tugevad ja moraalselt õiglased inimesed kohalikes omavalitsustes. Noored tajuvad juba intuitiivselt, millise erakonna juurde tulla. Järgida oma südametunnistust pole klišee, vaid ajal mil vaieldakse inimmõistuse suuruse ja vajalikkuse üle, on südametunnistuse kaasamine eluliselt hädavajalik.

Minu lubadused noortele

1.      Sügise jätk on ilma poolest pime aeg, aga just siis valmistatakse uut koalitsioonilepet. Mina hoolitsen et meie erakonna lubadused noortele saaksid kirja ning neid asutakse täitma.

2.      Ma suhtun noortesse persoonipõhiselt ning eelarvamusteta.

3.      Ma julgustan noori alati unistama suurelt. Punkt lause lõpus pole veel viimsepäeva pitser ning poliitika jätkub kuni järgmiste valimisteni.

 

Kenno Põltsam, EKRE  



 

kolmapäev, 2. aprill 2025

Registreeritud sõnavõtt Kongressil 5.04.2025: EKRE on ainus poliitiline jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis.

Eesti vajab uut Põhiseaduse Assambleed, põhieesmärgiga taastada need kodanikuõigused mis kehtisid enne 12. märtsi riigipööret.

Head erakonnakaaslased!

12. märtsil toimus aktsioon "Rahvale hääl tagasi", kus minu palgatud näitleja luges ette riigivanema kohusetäitja K. Pätsi poliitilise avalduse. Vähemuses olev eliit kuulutas eesti rahva haigeks, vangistas opositsiooni, likvideeris demokraatia ning muutis Eesti rahvusvahelise üldsuse silmis peenrahaks ja naerualuseks. Seda meenutades, tõmbame paralleele tänase olukorraga: on mitu olemusliku sarnasust kuid me ei tohi ajaloo kordumises näha paratamatust. Ikka ja jälle on meil tegu totaalse riigi ihalejatega, kes kujutavad ette et riik annab ja võtab vabadusi, jagab ja valitseb sõltumata loodusseadustest.

Konservatiivide maailmapilt on tagurpidi pööratud: meie teame et Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ning andis mõned Seadused. Sealt edasi on aga igaüks oma saatuse sepp: vaba inimene saab elada riigita, riik aga vajab toimimiseks vabasid kodanikke, nii üksikisiku kui ka kogukondade tasemel. Riigivõimu teostamiseks on vaja vabasid valimisi, põhiseadusliku korda ning võimude lahusust. Otse valitav riigipea on iseenesest mõistetav, rahvaalgatus- ning hääletamisõigus aga on Eesti demokraatia ajalooline eripära, mis tõestas end 30-ndatel ja mis tooks meid välja ka tänasest kitsikusest.

EKRE esimees on öelnud et ükski poliitik ei tagasta rahvale võimu vaid rahvas peab selle võimu ise võtma, poliitikutele ei tohi jätta võimalustki. Pole mõtet loota vabaühendustele või heajutu vestjatele olukorras, kus ühiskond on erakonnastunud ning enamus erakondi kartellistunud. Eesti vajab uut Põhiseaduse Assambleed, põhieesmärgiga taastada need kodanikuõigused mis kehtisid enne 12. märtsi riigipööret. Lahendus on aga üks: EKRE on ainus poliitiline jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis.



teisipäev, 11. märts 2025

Mõtted seoses otsedemokraatia taastamisega

 

Mida ajakirjanikele öelda?

Maailm jaguneb kaheks: on asju mida inimene muuta ei saa ning on asju mida inimene muuta saab.
Inimene on loodud meheks ja naiseks ning me oleme juhitud muudest loomuomastest printsiipidest
- aga meil kõigil on vabadus taasluua kultuuri, vabadus teostada oma kodanikuõiguseid.
Omariiklus on vaba inimese kõrgeim saavutus: inimene saab olla vaba ka ilma riigita, riik aga
mille kodanikud on orjastatud, riigist võõrandatud, pole jätkusuutlik.

Kui mõni poliitik hakkab rääkima et riik otsustab kui palju ta kodanikele vabadusi annab,
siis on see sotsialism. 33 aastat on Eesti Vabariigis domineerinud esindusdemokraatia: tänaseks
on meil riik riigis, riigivõimust võõrandunud ja üha enam riigivõimust võõrandatud rahvas.
Seega, me peame unustama et poliitikud tagastavad rahvale võimu.
Rahvas peab selle võimu võtma. Poliitikutele ei tohi jätta valikutki.

Rahvaalgatamise korras oli 25-tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antakse, muudetaks või tunnistatakse kehtetuks. §31 ütles „sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule.“ Riigikogu võis eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel panduks eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Rahvahääletusest osavõtjate enamusel oli võimalus tunnistada eelnõu vastuvõetuks ning see omandanuks seadusliku jõu. §32 nägi ette et kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse või võtab vastu Riigikogu poolt tagasilükatud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis võetakse ette hiljemalt 75 päeva pärast rahvahääletamist.
Järeldus? Parlamendi saadikud tunnetasid pidevat vastutust ning hirm saada pahameele osaliseks oli kanaliseeritud nõnda, et karta võis eesti kodanike pahameelt, kellelt punase kaardi saamine tähendas et toimuvad erakorralised valimised. Lõppsõna seaduse maksma hakkamisel oli hääleõiguslikul kodanikul. Tänane olukord soosib, et rahvasaadikud annavad oma otsustest aru välisorganisatsioonidele, aga vastutus oma rahva ja riigi ees, seda on vaid vähestel.

Rahva poolt valitud president stabiliseerinuks olukorda et vabariigi valitsused liiga tihti vahetuksid. Me võime vaielda kas Eesti Vabariik peaks olema presidentaalne vabariik nagu nägi ette 1934. aasta põhiseadus, aga eesti rahvas vajab erakondadest sõltumatud riigipead. On tähelepanuväärne et 1992. aastal sai rahvas valida kaks riigipea kandidaati kes läksid valikutena Riigikogu ette; Arnold Rüütel tegi pika puuga Lennart Merile ära ning peale seda kui Riigikogu valis Lennart Meri presidendiks, kaotati see poolik lahendus ära.

Rahvahääletamisele ei kuulunud ega võinud rahvaalgatamise teel otsustamisele tulla eelarve ja laenude tegemine, maksuseadused, sõjakuulutamine ja rahutegemine, kaitseseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamine, samuti ka lepingud võõraste riikidega. Iseasi on küsimus, miks ei või rahvas hääletada eelarve, laenude, maksuseaduste ning lepingute üle mis sõlmitakse võõraste riikidega?

Oleks väga vale arvata et aktsioon Pätsi monumendi juures on tehtud selleks et president Pätsi hurjutada. Vastupidi, võiks lausa öelda et otsedemokraatia taastamine ning vabadussõjalaste rehabiliteerimine, annaks president Pätsile postuumselt andeks - Pätsi toetajad peaksid olema huvitatud, et ülekohus tagantjärele kompenseeritaks.

Suur avalikustamispoliitika sai alguse Donald Trumpi taasvalimisega presidendiks. See avalikustamispoliitika mis sai alguse 1986. aastal, oli nomenklatuuri poolt algatatud ning suunatud; tänane avalikustamispoliitika on vabadust ihkava rahva tellimus. Eesti rahvas seisab valiku ees: kas me laseme suurriikidel ja libapatriootidel meie saatust otsustada, või me algatame uue Põhiseaduse Assamblee, eesmärgiga likvideerida suveräänsuspuue ning taastada demokraatia Eesti Vabariigis.

Selle asemel ei provotseerida Venemaaga sõda, peaksime tahtma pidada oma riiki. 

Põhiseaduse Assamblee taastagu demokraatia Eesti Vabariigis

Lahendus on algatada uus Põhiseaduse Assamblee ning reformida põhiseadust nõnda, et eesti kodanikul oleks õigus rahvaalgatada- ja hääletada ning valida omale riigipea. Ükski poliitik ei tagasta rahvale võimu. Rahvas peab selle võimu võtma. Poliitikutele ei tohi jätta valikutki. Siin peab aga igaüks oma osa kainelt hindama, rahvas peab olema informeeritud ning oskama teha vahet ausal poliitikul ja muidumehel.

Et esimese maailmasõja järel oli monarhistlik valitsemissüsteem moraalses pankrotis, andis see ka põhjust siinsetel läänemere asunikel omariiklus rajada parlamentaarsele demokraatiale. Nõnda sündiski, et 1920a. kehtima hakanud EV põhiseadus mitte ainult ei öelnud, et Eesti on rippumatu vabariik kus riigivõim on rahva käes ning kõik kodanikud on seaduse ees ühetaolised, vaid see oli Euroopas üks ainulaadsemaid. Korraliste parlamendi valimiste vahelisel ajal oli rahval põhiseaduslik õigus rahvahääletada ja rahvaalgatada seaduseelnõusid. Et see polnud pelgalt teooria, näitab see, et 1933. aastal suutis parlamendi väline jõud välja töötada ja muuta rahvahääletuse teel põhiseadust nõnda, et loodi tugev riigipea institutsioon ning rahvas sai hakata ise riigipead valima. Nagu me teame, ajal mil allkirjade kogumise voorus oli juhtimas ülekaalukalt Eesti Vabadussõjalaste Liidu riigipea kandidaat, teostas rahva ebasoosingus olev eliit riigipöörde.

Rahvaalgatamise korras oli 25-tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antakse, muudetaks või tunnistatakse maksvusetuks. §31 ütles „sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule.“ Riigikogu võis eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel panduks eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Rahvahääletusest osavõtjate enamusel oli võimalus tunnistada eelnõu vastuvõetuks ning see omandanuks seadusliku jõu. §32 nägi ette et kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse või võtab vastu Riigikogu poolt tagasilükatud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis võetakse ette hiljemalt 75 päeva pärast rahvahääletamist.
Järeldus? Parlamendi saadikud tunnetasid pidevat vastutust ning hirm saada pahameele osaliseks oli kanaliseeritud nõnda, et karta võis eesti kodanike pahameelt, kellelt punase kaardi saamine tähendas et toimuvad erakorralised valimised. Lõppsõna seaduse maksma hakkamisel oli hääleõiguslikul kodanikul. Tänane olukord soosib, et rahvasaadikud annavad oma otsustest aru välisorganisatsioonidele, aga vastutus oma rahva ja riigi ees, seda on vaid vähestel.

Täna on kodanikel õigus pöörduda riigikogu poole, isegi keskkond nimega Rahvaalgatus.ee on loodud, kuid sisuliselt on tegu palvekirja kirjutamisega - Kodanik kes peaks saama otsustada, on paluja ning mõisahärra siis otsustab. W. Chuchill on öelnud, et demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud - aga ma ütleksin et demokraatiat on palju nimetada valitsemisvormiks; Demokraatia valitsemisvormina on lihtsalt deklaratsioon ning pikapeale jõuavad võimu juurde need kes on suutnud enamuse rahvast ära lollitada. Aga demokraatia riigivõimu teostamise vahendina, kindlasti kohustab ja aga ka lubab igal kodanikul riigielus kaasa rääkida. Esindusdemokraatia põhineb riiklikul väärikusel, väärikuse ja vastutustunde puudumine tüürib riigi vähemuste valitsuseni. Otsedemokraatia on justkui vahend jõudmaks riikliku väärikuse juurde - ja praegu on meie rahval otsedemokraatiat hädasti vaja. Otsedemokraatia rakendamine riigivõimu teostamise vahendina on selle sajandi suurim väljakutse eesti kodanikkonnale.

On ühed kes ütlevad et meid juhib mingi kõrgem jõud ning siis on need kes ütlevad et igaüks on oma saatuse sepp. Aga ehk ei peakski neid suhtumise teineteisele vastandama, sest Jumal lõi küll inimese meheks ja naiseks ning andis miinimum 10 suurt seadust, ent jättis inimesele vabaduse. Me peame mõistma et riik pole mõni iseseisev olend kes meie üle meie valitseb, riik ei saa võtta inimeselt õigust ega saa ka anda inimesele õigust - kui selline olukord tekib, siis on see sotsialism.

Donald Trumpi taasvalimisega USA presidendiks kaasnes tektooniline nihe geopoliitikas. Selle üheks tagajärjeks on süvariigi hävimine ning korruptsiooni avalikustamine. Suur avalikustamispoliitika on käima lükatud, kuid seekord ei tule initsiatiiv nomenklatuuri poolt vaid normaalsuse järele januneva rahva poolt. Me peame mõistma et iseenesest ei muutu asjad Eesti kasuks, ükski teine riik ei taasta Eesti demokraatiat, ükski teine rahvas ei päästa Eesti omariiklust. Kõige rahumeelsem ent hädatarvilik lahendus on algatada uus Põhiseaduse Assamblee ning reformida põhiseadust nõnda, et eesti kodanikul oleks õigus rahvaalgatada- ja hääletada ning valida omale riigipea. Ükski poliitik ei tagasta rahvale võimu. Rahvas peab selle võimu võtma. Poliitikutele ei tohi jätta valikutki. Siin peab aga igaüks oma osa kainelt hindama, rahvas peab olema informeeritud ning oskama teha vahet ausal poliitikul ja muidumehel.

Kuna Eesti demokraatia on erakonnastunud, siis pole mõtet korraldada mängu justkui mõni kodanikuühendus suudab muuta seda erakonnastunud monoliiti. Ainuke tõeline eestimeelne poliitiline jõud kes meie vabaduse päästab - on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.
 

neljapäev, 2. jaanuar 2025

Lameda Maa teooria - kellele see kasulik on?

Prantsuse ja hilisemad revolutsioonid on aidanud levida õpetusel et Jumalat pole ning kogu tegevus maailmaruumis on inimtekkeline. Sisuliselt pole tegu millegi muuga kui lameda Maa teooriaga. Viimane lihtsalt sobitud suurepäraselt selle õpetusega, et Jumalat pole. Jumala eitajad on suurimad lamemaallased ja lamemaallased on Jumala eitajad ning nad täiendavad teineteist.

Teooria et Maa on tegelikult lame mitte ümmargune nagu meile koolis õpetati, on aastatuhandeid vana teooria ning väidetavalt olla selline ettekujutus eksisteerinud Hiinas. Miks ma ütlen et väidetavalt on see, et tänapäeval levib eksiarvamus nagu oleks säärane õpetus olnud keskaja Euroopa ametlik agenda - see aetakse segamini keskaegse Euroopa ettekujutusega sellest et Maa olevat universumi keskpunkt. Viimasel teoorial olid omad põhjused nagu näiteks sellel et tänapäeval arvavad väga paljud et just nemad isiklikult on universumi keskpunktid. 

Tegelikult ei uskunud peale 3. sajandit eKr enam ükski haritlane et Maa on lame. Kui me hakkame juba arutlema selle üle et meid ümbritsev hiiglaslik maailmaruum on kellegi teiste poolt konstrueeritud ning me oleme justkui Maal elavad katsejänesed mõnele võõrale tsivilisatsioonile - siis tuleks küsida et miks ei võiks planeet Maa olla ümmargune? Miks me arvame et Maa on üks hädine lapik, miks ei võiks Maa olla ümmargune? Olen veendunud et kui eksisteeriks ametlik tõde et Maa on lame, siis tulevad välja inimesed kes väidavad et Maa on ümmargune. 

Keskaegne Euroopa elas 3D ruumis. See tähendab et inimene ei tajunud mitte ainult Maa pikkust ja laiust, vaid ka kõrgust. Jumala tunnetamine ei haaranud sind vaid siis kui sulle terendas uppumise surm, vaid inimese eksistents oli igapäevases osaluses Jumalaga, ka kõige lihtsamatel hetkedel. Kehtis ruumiline vaatlusväli, tunti päikesesüsteemi ning esivanemate lugusid mida hiljem valgustusajastul müütideks tembeldati. Prantsuse ja hilisemad revolutsioonid on aidanud levida õpetusel et Jumalat pole ja kogu tegevus maailmaruumis on j u h u s l i k. Sisuliselt pole tegu millegi muuga kui lameda Maa teooriaga. Viimane lihtsalt sobitud suurepäraselt selle õpetusega, et Jumalat pole. Tuleb küsida, kellel on huvi levitada lameda Maa teooriat ja kas sellega ei taheta lüüa kolm kärbest ühe hoobiga - esiteks naeruvääristada vandenõuteoreetikuid, teiseks luua kontrollitud vandenõuteoreetikute rühm ehk kontrollitud opositsioon ning kolmandaks, aidata kesta narratiivil et Jumalat pole olemas. Jumala eitajad on suurimad lamemaallased ja lamemaallased on Jumala eitajad, ning nad täiendavad teineteist.

Mitte kõik vandenõuteooriad ei teeni tõde, mõned on mõeldud meie teadlikuks eksitamiseks ja võimalik et mõni isegi näiliselt vaenlase poolt tekitatud. 20. sajandi algul levis arvamus et antisemitism ehk rahvakeeli juudiviha on juudimõtlejate poolt levitatud ja hiljem ka rahastatud, sest mis saab olla kasulikum kui see et sa oled ohver - maailm tunneb sulle kaasa ja sa saad oma tahtmise. Kuidas õnnestus Iisreali riik luua, on omaette teema.

Maailm ei saa eksisteerida vaid vandenõuteooriate levitamisel, vaid vaja on tegeleda reaalpoliitikaga. Kahelda on vaja, see on inimlik, kuid sa ei tohi laste end teelt kõrvale juhtida.

Kenno Põltsam,

Lahemaallane

Ida-Harjumaa