EKRE on ainuke poliitiline erakond jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis - poliitilise teesi eellugu

Näitleja Lauri Linamägi, 2025

Kainestavalt ja mõtteid selgemaks löövalt kõlab tõsiasi, et tänases erakonnastunud ühiskonnas saab poliitilist paradigmat muuta vaid erakond.

2023a. jaanuaris kohtusime riigikogu EKRE fraktsiooniruumis: sihtasutuse Terve Rahvas esimees Jaak Valge ja juhatuse liige Paul Puustusmaa olid toona erakonna ja fraktsiooni liikmed. Kogunemisel kus viibis ka keskerakondlane Oodeki Loone ja paar parteitut. Arutlesime millise aktsiooniga 12. märtsil välja tulla ning Loone leidis et me peame pidama gerilja võitlust: valades Riigipea monumendi punase värviga üle ning võttes ka selle eest vastutuse. Mina toetasin antud ettepanekut, kuid kollektiivi enamus mitte. Arendasin gerilja võitluse teemat, öeldes et Riigipea monumendile võiks asetada ENSV lipu, öeldes selle teoga et 1934. aasta riigipööre oli 1940. aasta juunipöörde eelmäng - kuid selle ettepaneku vastu argumenteeris Loone ning kollektiiv oli viimasega päri. 

Ei mäleta kes, ilmselt üks sihtasutuse juhtidest nuputas aktsiooni vormi millega kõik nõus olid: leppisime kokku et kutselise näitleja puudumise tõttu olen mina 12. märtsil riigivanema KT Konstantin Pätsi rollis, lugedes ette riigipöörde õigustamiskõnest intrigeerivamad palad; selle ajalugu meenutava aktiga tuletasime meelde milliste sõnadega võimul olijad rahvalt vabaduse võtta võivad. 12. märtsi aktsiooni väisas Reporter. Valisin Pätsi rollis olemiseks meelega edeva kraega mantli, rõhutades et võim pimestab silma ja teeb tuimaks südame. 
Tasub ka mainida, et SA Terve Rahvas kollektiivi meelest ei sobi avalikku linnaruumi mälestusmärgid, mis on pühendatud inimesele kes on õigustanud kas autoritaarsust või koguni osalenud küüditamises. 2023. aasta kevadel selgus et nõukogude teeneline kirjanik J. Smuul mitte ainult ei õigustanud Stalinit, vaid ka osales küüditamisel. Tallinna Kirjanike Maja seinal ilutseb tänase päevani Smuulile pühendatud bareljeef. 2023. aasta maikuu alguses tuli mul jalutades mõte, et bareljeefile võiks külge riputada punastest nelkidest koosneva keti; mõte mõtteks aga 9. mail kajastas portaal "Objektiiv" uudist, et küüditaja Smuuli bareljeefi esist platsi ehtisid Euroopa päeva puhul punased nelgid. Veidi hiljem kui ka augustikuu alguses asetasin mina bareljeefi esisele platsile punased nelgid. Paar päeva hiljem, 6 august 2023, paigutas kirjanike liidu liige Mait Vaik bareljeefi kõrval asuvasse lipuvardasse punased nelgid ning väljaanne "Postimees" annab edasi mehe sotsiaalmeedias kirjutatud sõnad: "Küüditaja ja stalinisti Smuuli bareljeef ripub Tallinna südalinnas. Märka bareljeefi. 6. augustil 1940 võeti Eesti Riigivolikogu «palvel» NSV Liidu koosseisu."  Just, igaüks väärib seda mille ta on ära teeninud. 

Järgmine aasta kui möödus 90 aastat 12. märtsi riigipöördest, lugesin riigivanema KT Pätsi kõnest valitud lõike juba peast. Tegelikult soovitas Loone mulle juba eelmisel korral tekst peast lugeda, aga kuna ma polnud endas kindel, leidsin vabanduseks, et ilmselt nii tähtsa avalduse luges Konstantin Päts paberilt maha. Tegin oma ettekandest otseülekande Facebooki. 

Viimane koosolek kus ma osalesin, toimus jaanuaris ning me leppisime kokku et 23. aprillil ehk jüripäeval toimub suurem meeleavaldus otsedemokraatia toetuseks. Mina nägin esimest korda koosolekul viibimas EKRE Tartu ringkonna juht Silver Kuusikut. Näis loomulik, et Kuusik on aprillis toimuva meeleavalduse peaorganisaator. Mulle teadmata põhjusel jäi meeleavaldus tegemata; kuigi mina selle kohta pärisin ja kaasabi pakkusin. 

2025. aastal kui minu teed olid SA Terve Rahvas liikmetega lahku läinud, palkasin ma hobinäitleja Pätsi mängima. Ainuke meediakanal kus aktsioon kajastust sai, oli EKRE "Uued uudised": „EKRE on ainuke poliitiline jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis“. Viimane on seisnud oma asutamisest peale selle eest, et taastataks rahvaalgatus- ja hääletamisõigus ning presidendi otsevalimiste kord. Kainestavalt ja mõtteid selgemaks löövalt kõlab tõsiasi, et tänases erakonnastunud ühiskonnas saab poliitilist paradigmat muuta vaid erakond. EI illusioonidele poliitilistest vabaühendustest, EI illusioonidele valimisliitudest.
 

Ilmunud esimest korda 15 september 2025

Toimetatud 30. detsember 2025

Surmanuhtluse taasseadustamine

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sõnastab erakonna üldprogrammis, et raskete isiku- ja inimsusevastaste kuritegude puhul ja riigireetmise eest on surmanuhtlus õigustatud.

Surmanuhtluse põhimõtteline legitiimsus on olnud Kiriku õpetusameti järjepidev õpetus läbi kahe aastatuhande. Seda, et surmanuhtlus võib olla igati seaduspärane vahend retributiivse karistuse tagamiseks, kinnitatakse paljudes Piibli kirjakohtades. Kirik on seisukohal, et Pühakiri ei õpeta midagi, mis on moraalselt väär.

Valgustusajastu aktivistid on teinud korduvalt katseid seaduslik surmamõistmine kaotada, uskudes pimesi, et kurja tegevaid inimesi on võimalik ümber kasvatada. Erinevalt Kirikust mis tunnetab inimese loomust ning tunnistab üleloomulikku kurjust - tahab kaasaegne humanism näidata, et kõikide seaduste vastuvõtmine ja nende muutmine on inimeste endi kätes. Reaalsus on säärane et surmamõistmine on loomuseaduslik baasprintsiip ning meil tuleb vaadata et juriidiline õigus ja moraalne õiglus oleksid kooskõlas. 

Euroopa Liidu jm organisatsioonide liikmena on Eesti Vabariik mõistagi surmanuhtluste vastaste ridades. Viimane seaduslik surmamõistev otsus viidi Eestis täide 1991. aastal ning surmanuhtluse seaduslikkus säilis meie seadusandluses 1998. aastani. Kas meie elu on läinud seepärast humaansemaks? Kas kuritegevust sh raskeid isikuvastaseid vägivallaakte on vähem? Kas riigiaparaat ja tänavad on kuritegevuse vabad?
On väär väita et inimene ei saa lõpetada teise inimese elu, isegi kui see teine on pannud toime raske isikuvastase kuriteo. See on selles suhtes väär, et inimene saab lõpetada teise inimese füüsilise eksistentsi, kuid ta pole viimsepäeva kohtunik. See, et kurja tegeva inimese elu lõpetamine oleks tema hinge saatuse eest otsustamine, on silmakirjalik demagoogia. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sõnastab erakonna üldprogrammis, et raskete isiku- ja inimsusevastaste kuritegude puhul ja riigireetmise eest on surmanuhtlus õigustatud. Heasoovlikus ei tohi kalduda kurjuse kasuks ning seega peab kõrgeim karistuse määr lubama kurjategija füüsilise elu lõpetada. 
 

Ilmunud esimest korda blogis "Kenno Põltsam" 8 november 2023

Toimetatud 29.12.2025

Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad?

Kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid peavad olema kodanike poolt valitavad
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna konservatiivne visioon ütleb, et Riigiprokuratuur tuleb viia ära Justiitsministeeriumi valitsemisalast ja põhiseadusega muuta see analoogiliselt Riigikohtuga sõltumatuks riigiametiks. Korrumpeerimatuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks tuleb muuta kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid kodanike poolt valitavateks. Eesti kohtupidamises tuleb üle minna angloameerika vandekohtusüsteemile.
Juba 2012. aastal oli EKRE juhtidel selge, millised reformid tuleb meie õigussüsteemis läbi viia. Teisisõnu võiks antud protsessi nimetada desovetiseerimiseks. Me peame unustama ära et kohtunikud, prokurörid ja politseiprefektid on täiesti sõltumatud - küll aga peame küsima, kellest või millest nad sõltuda ei tohi, ning kellest ja millest nad sõltuma peaksid?

Ameerika Ühendriikides on täiesti selge, et õigussüsteemi töötajate korrumpeerituse minimaliseerimiseks, tuleb nende ametisse valimine siduda demokraatliku protsessiga; siis saame rääkida valimisest kui valimisest, mitte kui tagatoa määramisest. Politseiprefekt ei tohiks olla ametisse määratud, ning võiks ideaalis olla inimene, kes on oma kogukonnas tuntud: politsei ei peaks olema vaid karistaja, vaid järelvalvaja keda rahvas usaldab.

Miks me ei võiks rakendada neid kombeid oma seadusandluses, mis päriselt meie riigi ja rahvale kasu toovad? Justiitsmaffia tuleb igatahes välja juurida ning lasta valgustama vabaduse ja demokraatia kiir igat õigussüsteemi nurka.

Ilmus esimest korda 8 november 2023

Toimetatud 2025 detsember 

Iga hoole all oleva lapse eest, vanemale üks lisa hääletamise võimalus

Miks ei peaks riik laiendama valijaskonda nõnda et ka laps on nn valija; ainult et olles hoolealune, annab tema eest hääle üks vanematest?

Parlamendi valimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletamise, kohaliku omavalitsuse organi, presidendi valimiste ning kohtunike, prokuröride ja kohaliku politseiprefektide valimise korral, peaks sõltuma kodaniku häältepaljusus Tema bioloogiliste või Tema poolt lapsendatud ja kasvatamise järgus olevate laste arvust. Iga hooleall oleva lapse eest peaks saama valimistel anda ühe korra ühe hääle.

Täpsustav seadus peaks ütlema, et kui lapse hooldusõigus kuulub ühele vanemale, kuulub talle ka lapse eest antav hääl. Kui last kasvatavad vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele kes neist saab lapse eest valimistel hääle anda, näiteks on neil 1, 3, 5 ... paarituarv lapsi, siis otsustab lapse sooline identiteet: poisslapse eest annab hääle isa, tüdruklapse eest annab hääle ema. Viimane võiks olla heatava mida seadusesse ei kirjutata.

Tekib küsimus, kui vanematel on nt 2 poisslast ja isa nõuab et talle kuuluks 2 lisa häält, siis küsige vastu, et kas hääletamise õigus on nii tähtis et naisega tülli minna? On ilmselge et naist austav mees nõustub jagama õiguse võrdselt. Kui suhte seisukohast vaadatuna selline sündmus nagu valimised ajab paari tülli, peavad osapooled otsima tüli probleemi juurt mujalt. 

Tegelik seaduse mõte pole paare tülli ajada vaid sotsiaalne õiglus: kui riik võimaldab inimestel lapsi kasvatada, võtta vastu otsuseid oma laste nimel, siis miks ei peaks riik laiendama valijaskonda nõnda et ka laps on nn valija; ainult et olles hoolealune, annab tema eest hääle üks vanematest? 

Mitte et lastetud kodanikud on vähetähtsad, vaid lastega vanematel on suurem vastutus ja enam võimalus mõjutada ühiskonna arengut. Mõjutamise võimaluse antud seadus ka loob.

Ilmunud esimest korda 8 november 2023

Toimetatud 2025 november 

EKRE jääb EKRE-ks!

 

Tartu linnavolikogu EKRE saadik Malle Pärn ütles hiljuti intervjuus, et tema võib käsi südamel öelda et tema on Martin Helme erakonnas ning tema siit ei lähe. Tema ei lähe kunagi Madison'i-Põlluaasa erakonda. Ja eriti ei astu tema erakonda kus on "avatud juhtimine" jms.

 

Aitäh Malle nende sõnade eest!

Hea meel on kuulata kedagi lausumas neid sõnu, mis endalgi alateadvuses talletatud on.

EI saa ühineda liikumisega mis kaldub väärtusküsimustes vasakule!

EI saa ühineda liikumisega mis on saanud alguse intriigidest koduerakonna vastu!

See tegi paljudele tuska kui inimesed kelle liikmelisusega erakonnas harjunud oled, pöörduvad, aga pöördumine käib allapoole spiraali.

EKRE tõmbas selja sirgu ja lõi õhu puhtaks, seda oli kongressil tunda ja näha.

EKRE jääb EKRE-ks!

 

Ilmunud esmakordselt 20 juuni 2024 

Kuidas mõista Eesti okupeerimist?

Eesti Vabariik pöörati 12. märtsil 1934. aastal riigivanem Pätsi poolt, nii pöörati seda ka 21. juunil 1940. aastal kommunistide poolt - kuid EV "de jure" eksisteeris eksiilvalitsusena edasi, sest EV-ed ei likvideeritud.

Tartu rahulepingus seatud EV maa-ala liideti NL-ga ja siin tegutses pööratud ebaseaduslik riigivõim. Rahvas säilis okupatsiooni tingimustes, hoolimata võimust.
 

Seega kui tahta ühte riiki likvideerida, tuleb teha seda samm sammult, et see ei saaks n-ö välismaale putku pista ja eksiilvalitsusena eksisteerida, samuti tuleb inimeste ajud ära pesta, et nad vastu ei hakkaks; lehvigu pealegi sini-must-valge Pika Hermanni tornis, sel puudub tegelik sisu. 

See on riigi mahamängijate loogika.

Ilmunud esmakordselt 21 juuni 2023

Toimetatud november 2025 

 

Aasta 2023: Olukorrast riigis ja välispoliitiline kliima

2024. aasta eel seisab eesti rahvas silmitsi kurjuse kraatriga mis pole kunagi varem ajaloos olnud nii sügav ja nõnda palju erinevaid eluvaldkondi haarav. Ühiskonna kolme institutsiooni: Perekonda, Traditsiooni ja Eraomandit pole varem säärase innuga lõhkuda tahetud kui seda tehakse tänasel päeval. 
Globalism ei käsitle eestlast iseseisva üksusena vaid kui ühte kõikide teiste seas. Me elame täna postdemokraatlikul ajal. Vähemuste võim suudab massiteabevahendite abil mõjutada hulga alateadvust ning süvariikliku struktuuri abil mudida valimistulemusi. 

Säärase trendi juures on kasvanud võimul olijate nahaalsus ning kultuuritus mis paistab silma parlamendis, kus ainult vormistatakse ette antud otsused. Need kes räägivad parlamentarismi ning demokraatia tähtsusest, ei hooli suveräänsest seadusandlusest ega ka mitte rahva käekäigust.
Uuskommunism on andnud raamistiku, mil viisil inimestelt nende vara kätte saada. Alanud on aeg mil inimestel korjatakse tema eraomand käest ära: oma elamispind, oma maja, oma ettevõte ja oma auto – suurem osa rahvast ei oma täna isegi mitte muusikat, vaid see kuulub teenusepakkujale nagu nt "You Tube".

Isiklike vabadusi tõmmatakse koomale. Katkised perekonnad on kasvatanud inimesi kes otsivad alateadlikult autoriteeti, ning on selle enesele leidnud riikliku režiimi näol. Selleks et nende huvid oleksid kaitstud, on vaja neil rakendada ühiskondliku meelsuskontrolli mida tuntakse vaenukõne seaduse laiendamisena.
2023. aasta lõpul vaatab meile vastu 100 aasta madalaim sündimus, majandus on 6-ndat kvartalit langustrendis, inimeste ostujõud on teist aastat langustrendis ja toidutalongid on uues kuues tagasi.  Energiasõltumatus on tasalülitatud ja valitsuse poolt tekitatud energiakriis on riisunud inimestelt 2 miljardit ning intressi majandus on riisunud inimestelt 1.5 miljardi väärtuses vara. Ega see raha riigieelarvesse laeku; välispankade jaoks on Eesti kolooniamaa. Viimase 1.5 aasta jooksul on Eestisse saabunud sada tuhat ja enam uusslaavlast. Peaminister räägib riigikogu infotunnis pikalt-laialt sellest milliseid auhindu talle välismaal antakse, kuid kodumaal jääb tema toetajaid üha vähemaks. Lõpuks tekib küsimus, et kaua säärane närutamine kestab ning millega lõpeb.

2024. aasta eel on näha et süvariik valmistub Reformierakonda, erakonna Isamaa vastu välja vahetama, lootes et rahval taastub usk oma riiki. Kuid see usk on ajaliselt lühike, sest erakond Isamaa juhtimisel ei muutu tegelikult midagi olulist. Tegu on vaat et süvariigi ajaloolise koduerakonnaga, kes on sama globalistlik ning rahvaalgatuse vaenulik nagu seda on olnud ka Reformierakond. Küsitlusfirmade tulemustest on näha, et Isamaa juurde on liikunud tänase koalitsiooni toetajaskond, millest võib teha järelduse, et Isamaa on tulevikus veel vähem tõsiselt konservatiivne kui ta seda oli varem. 
Kogu selle sünguse keskel on lootust, et vähene osa eestlaskonnast leiab endas eneseväärikuse, mis on riikliku väärikuse alus. Tõeline revolutsioon ja võitlus toimub inimeste südames. Pole mõtet rääkida riigi õigele rajale pööramisest, enne kui ei toimu pööret inimeste südametes. Sestap ongi tähtis et rahval säiliks julgus jääda kindlaks iseendale, isegi ajal mil väline vabadus on piiratud. Meelsusvabaduse säilitamine oma südames on omariikluse alus.
2024. aasta algul peab küsima, kas meil leidub piisavalt palju seda rahvusliku elementi kes juhiks ülejäänud rahva õigele rajale, kes oleks nagu vürts toidus mis oma jõulisusega annab toidule eheda maitse ning ei karda teha radikaalseid otsuseid.

Välispoliitiline kliima

Paralleelselt ähvardab meid teine eksistentsiaalne oht. Kui tänane eurooplane on vana ja väsinud, siis kollane rass on selle eest elu- ja tahtejõuline. Noorte meeste massiline imbumine Euroopasse on ajendatud nende soovist paljuneda ning sooritada tegusid mida nad oma kultuurikeskkonnas ei teeks. Islami juurdumine Euroopas on toonud endaga vägivalla normaliseerimise ning valgete naiste alandamise. Ainult vähesed kelle kätte on koondunud meilt riisutud rikkus, suudavad end selle vägivalla eest kaitsta, ülejäänud on sunnitud võitlema. Humanism soovib meile selgeks teha et islam on inimlik. Jah! Nad tõesti hoolitsevad oma inimeste eest, islami naine on hoitud ning perekond toidetud, nemad on traditsionalistid. Aga see pole enam klassikaline Euroopa.
Täna valmistab Kreml väikeste sammudega Venemaad ette Romanovite dünastia võimule naasemiseks, eesmärgiga, viia pärast Putini režiimi lõppemist ühiskonnas läbi suur renessanss. Venemaa mille vähenevast rahvastikust moodustavad 18% islami taustaga inimesed, teeb vaevalisi pingutusi selleks et vene rahva demograafilist seisu parandada. 

Külma sõja aegne must-valge maailm kus ühel pool oli USA ja teisel pool Nõukogude Liit, on muutunud multipolaarseks, mis tähendab mh ka seda et Ühendriigid ei suuda tagada Eesti sõjalist julgeolekut. USA globalistlik poliitika on viimased 20 aastat ehitanud Ida-Euroopasse sõjalist platsdarmi, mis on omakorda andnud Vene Föderatsioonile põhjust oma sõjamasinat kasvatada. Väljend "Kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks", kannab endas provokatiivset sõnumit. Kas globalistide ühispartei eesmärk on sõjalisi pingeid lõdvendada või neid hoopis kasvatada, eesmärgiga kulutada maksumaksjate miljardeid sõjakorporatsioonide toitmiseks? 

Ameerika Ühendriigid on hetkel sisemiselt lõhki ning nende autoriteet on rahvusvahelises poliitikas kahanenud. Eelmisel sajandil alanud kommunistlik marss institutsioonidesse väljendub kahe suure leeri, globalistide ja rahvuslaste vastasseisus. Demokraadid esindavad vasakäärmuslikku agendat. Vabariiklased on mõõdukad kuid nende koosseisus tüürib konstitutsiooni päästma kartelliväline jõud - Donald Trump ja vabadust armastav ameeriklane. 2020. aastal petsid demokraadid valimised enda kasuks ning võimule aidati  Joe Biden, kelle selja taga on ühe spekulatsiooni kohaselt endise presidendi Barack Obama perekond. President Bideni valitsuse mannetut poliitikat ilmestab see kuidas USA oma väed okupeeritud Afganistanist välja tõi, andes Venemaale mõista et ajani mil Biden president on, ei saa USA-d tõsise vastasena võtta. President Trump oli üle pika aja president, kes ei alustanud ühtegi sõda, kuid president Bideni valitsus andis võimaluse täiemahulise sõja puhkemiseks Ukrainas. Vähe sellest, Ukrainal oli kaks kuud pärast sõja puhkemist hoopis paremad väljavaated rahu sõlmimiseks, ent Inglismaa ning USA agiteerisid Ukrainat sõdima. Globalistlik ühispartei ei huvitu Ukraina inimeste eludest, neile on tähtis mäng inimelude arvelt. 

Tänasel päeval päästab Eesti omariikluse tugeva Ida-Euroopa ehitamine, millega on Ungari rahvas algust teinud. Kuid Ungari üksi ei suuda rahvusriikidel rajanevat Euroopat päästa, vaid selleks on tarvis kogu Ida-Euroopal koonduda. 
Olen veendunud et 2024. aasta presidendi valimised USA-s, on uuskommunismi lõpu algus. Trumpi juhitud USA saavutab rahu Lähis-Idas ning Ukrainas. Globalistliku sõjapartei jõud raugeb ning Venemaa sõjamasin taltub. 

Avaldatud esmakordselt 8 november 2023

Toimetatud november 2025 

 

Hõõruv kivi kingas võib kujuneda ohtlikuks

Kui ikka kivi kingas hakkab hõõruma, tuleb sellest kivist varem lahti saada kui probleem haiguseks kujuneb.

Peale seda kui Seim otsustas et Läti Vabariik ütleb end lahti nn Istanbuli konventsioonist, algas Eestis sama tuline arutelu nagu see oli ÜRO rändepakti ajal - mõlemaid välislepinguid liigutati ametlike kanaleid pidi 2018. aastal. Läti President saatis allkirjastamata: naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni - parlamendile arutamiseks tagasi ning viimane otsustas seejärel jätta konventsioonist lahkumise otsus järgmise koosseisu teha. Konventsiooni allkirjastas 2011. aastal esimese riigina Türgi, kes aga on sellest mõne aasta eest loobunud: riigijuht Erdogan põhjendas otsust sellega, et lepingu kõnepruuk kahjustab traditsioonilisi pereväärtusi ja edendab LGBTQ väärtuseid. 

Sarnastele argumentidele tuginedes on EKRE alustanud allkirjade kogumist, ka Eesti lahkumiseks sellest välislepingust. Petitsioon ütleb, et konventsioon pole kuidagi täitnud oma eesmärki, aidata vähendada naistevastast vägivalda, kuid on avanud uue akna kultuurimarksistlikele ideedele nagu samast soost paaride eriõigused ja sotsiaalne sugu. Nii nagu EKRE andis mõista nn homoabielu seadustamise päevil, et Eesti seadusandlus kaitseb juba praegu eraelu puutumatust - ütleb ka EKRE algatatud petitsioon, et Eestis on ammu enne konventsiooniga liitumist kehtestatud kõik vajalikud seadused pere- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks. "Neid seadusi tuleb täitma hakata!" vihjab naistepeksjatele ja lasteahistajatele keda meie õigussüsteem leebelt karistab. 

EKRE Volikogu esimees ja RK-põhiseaduskomisjoni liige Evelin Poolamets ütleb, et konventsioon ei kaitse naiste õiguseid vaid pigem soodustab vägivalla tekkimist. Lepingu artikkel ütleb et ühiskonnast tuleb välja juurida stereotüüpsed tavadest tingitud soorollid. "Me ei tohiks justkui lubada enam isa ja ema soorolle," tõdeb Poolamets ning toob näiteks, et emadepäeval ei tooda meie riigi ametlikes ja mitteametlikes kanalites esile emasid mitme lapsega, vaid isadepäeval näeme Rahvusringhäälingu vahendusel kahte meest kes on oma lapsed USA-s ostnud - see alandab naisi ja ema väärtust. Vastupidi, konventsioonis on pehmendav moment, kus öeldakse et lapsi ei tohi abielluma sundida . siin tekib küsimus, kas nn vabatahtlikult võib? Eesti seadus ei luba abielu alaealisega ning samuti on keelatud laste ostmine.

Minu arvates on Istanbuli konventsioon sama tarbetu nagu seda on ÜRO rändepakt. Küll aga on see antitees nii islami kui ka kristliku Euroopa voorustele. Kummaline et Türgi sellele üldse allkirja andis, aga see näitabki kui peidetud on nn hõõruv kivi kingas. Kui ikka kivi kingas hakkab hõõruma, tuleb sellest kivist varem lahti saada kui probleem haiguseks kujuneb. 

Toimetatud 2025 november

HUVITAV! 5 küsimust iseendale.

 Ja kindlasti ei saa alahinnata viimase nelja aasta kogemust: piketil kõnelemisest kuni volikogu tööni välja. 

Leidsin, et valija informeerimiseks sobib kõige paremini formaat: intervjuu iseendaga. 

KÜSIMUS 1: Miks sa kandideerid vallavolikokku?

Põline Kuusalu kihelkonna ala on minu sünnikodu, siin on minu juured. Sotsiaalse inimesena soovin ma hoida ja taasluua meie kodukandi kultuuri - kaitsta meie põlise kihelkonna rikkuseid.

KÜSIMUS 2: Kirjutad, et hea vald vajab hoolt, armastust ja edasi arendamist, mitte muutust. Kas sa välistad koostöö kellegagi?

EKRE ei välista enne valimistulemuste selgumist koostööd ühegi nimekirja ega selle kandidaadiga - valija on see kes meile liidu sõlmimiseks võimaluse loob. Ja mina lähtun erakonna seisukohast ja programmist.

Ma pole osalenud vallavalitsuse töös, volikogu liige olin juunist septembrini ning seega saan anda hinnangu teise ringi mehena. Vaatame fakti: kui eelmise volikogu tööperioodil oli keskmine võimukoalitsiooni vanus 1 aasta, siis tänane võimukoalitsioon on püsinud 3 aastat ja 11 kuud. Ma näen, et EKRE Kuusalul mõne nimekirjaga lihtsam kokkuleppele jõuda kui teisega.

Valijale tuleb selgitada, et isegi kui ennustused ütlevad et võidab valimisliit X ning see kutsub omale partneriks erakonna Y - siis need on tühjad sõnad. Valija on see kes otsustab milline saab olema järgmine volikogu koosseis. Mina ütlen et oma hääl tuleb anda EKRE kandidaadile.

KÜSIMUS 3: Kirjutad, et plaanid kasutada poliitilise töö eest saadud hüvitist konservatiivse maailmavaate edendamiseks. Palun mõned täpsustavad märksõnad?

Konservatiivset maailmavaadet on vaja edendada tunduvalt laiemalt kui üksnes poliitika vallas, sest ühiskondlik elu ei piirdu kaugeltki vaid hetkepoliitikaga. Selleks et mõista elu, tänast päeva ja ühiskonna aluseid, tuleb minna sügavutti - selleks on vaja inimesi kes tunnevad oma eriala ning need rahvale teavitustööd teeksid. Märksõnadeks on a) konservatiivne häälekandja b) avalik loeng c) ülevaade mujal Eestis toimuvatest kampaaniatest. 

Ma ei näe põhjust, miks konservatiivse maailmavaate edendamine peaks segama minu tööd avaliku võimu juures. Avaliku võimu teenistuses olemisega kaasneb ka kohustus edendada ühishüve, mida konservatiivsed voorused on.

KÜSIMUS 4: EKRE programm koosneb 13-st lubadusest; kas sellest sinu arvates piisab?

EKRE tunnuslauseks võiks olla: luba vähe, tee rohkem - meid tuntakse ning usaldatakse!  

Näiteks ütleb meie programm, et ka kauged külad on vallale tähtsad: mina luban et Viinistu rahvamaja ümber olev asfaltkate saab korda ning, et seisan kohapealse alghariduse eest Vihasoo külas. Meie programm ütleb et arendame Kuusalu, Kolga ja Vihasoo koole: mina toetan et järgmisena hakatakse renoveerima Kolga kooli.  

KÜSIMUS 5: Mille poolest erineb sinu tänane valimiskampaania nelja aasta tagusest valimiskampaaniast?

Üks mis kohe silma hakkab - neid plakateid mis avalikelt stendidelt pahatahtlikult maha tõmmatakse, võib lugeda ühe käe sõrmedel. Nelja aasta eest panustasin ma sotsiaalmeedia reklaamile, sel korral on mul aga otsesuhtlus valijaga - ma tunnen valijaskonna kasvavat toetust. 

Ja kindlasti ei saa alahinnata viimase nelja aasta kogemust: piketil kõnelemisest kuni volikogu tööni välja. Ma olen juba korduvalt tõestanud, et minu isiklik enesekorrektsioon toimib - täna olen ma targem kui eile, ning kriitika mis minu suunas lendab, teeb mind vaid tugevamaks.

 

 

 

 

 

Seisukohad

Lubadused lähtuvalt isiklikust vaatenurgast:

1. Hoian loodust. Ma ei luba paigalda ühtegi päikese- ega tuuleturbiini Kuusalu valda. Kaevandusalasid pole rohkem meie valda vaja.

2. Noorte perede heaolu ja noorsoo käekäik peab olema valla erilise hoole all.

3. Toetan õpilase õigust keelduda riiklikus õppekavas olevast LGBT temaatikast. Mh kaitsen ma vaktsineerimisvabadust.

4. Põhikooli, huvikooli või gümnaasiumi kiituskirjaga lõpetanud õpilase preemiat ning põhikooli või gümnaasiumi väga heade õpitulemustega lõpetanud õpilase preemiat tuleb tõsta.

 5. Teen koostööd oma erakonnaga; EKRE Kuusalu valimisprogramm on ka minu programm. Olen usaldusväärne koalitsioonipartner. 

6. Luban kasutada poliitilise töö eest saadud hüvitist konservatiivse maailmavaate edendamiseks. 

7. Rahvamajad, haljasalad ja nendega külgnevad teed hoitakse korras.

8. Kodulähedane kool on kaitstud. 

 

 

 

Valimispäev on 19. oktoobril!

 

Olen FB platvormi „Helmed räägivad asjast“ looja ning peremees

Karismaatiliste liidrite ümber koonduvad omakorda elujõudu täis inimesed.

2017. aastal liitusin erakonnaga; viljakal artiklite kirjutamise perioodil 2017-21 toetusin ma suuremas osas, Helmede poolt loodud erakonna üldprogrammile. Aastal 2019 algatasin FB platvormi mis kandis Helmede nime ning aastal 2021 laienes see FB grupiks; vaikselt edenedes, on täna grupi aktiivseteks kasutajateks erakonna tuntud nimed. Olen käinud paljudel rahvakohtumistel ning teinud nii mõnegi videoülekande Facebooki. Olen veendunud et meie erakond on sisemiselt tugevam kui kunagi varem.

Üha suurem osa eesti rahvast tunneb et riigi eesotsas peab olema juht, kelle rahvas on sinna päriselt valinud; meie lapsed võivad hiljem diskuteerida tehtud vigade üle, alles tulevikus saame objektiivse tagasivaate sh võib negatiivseks kujundatud pilt Eesti valeliku peavoolumeedia poolt võtta tulevikus hoopis positiivse kuju. Iga- aastasel erakonna Kongressil on Martin Helme saanud 90+ protsenti delegaatide toetusest. Tehke järgi! 

Ja karismaatiliste liidrite ümber koonduvad omakorda elujõudu täis inimesed; EKRE on pädevaid alljuhte ja häid inimesi täis. 

Katoliku õpetus on universaalne ning läbiv joon üksikisiku ning tsivilisatsiooni vahel

Poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele.

"Poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil."
Kahe valimiste vahel võtsin ma ette nii mõndagi: pidasin avalikke kõnesid, viisin läbi üritusi, petitsioone ja kirjutasin. Oli ka korralduslikke ebaõnnestumisi, mille üle ma uhke pole. Aga oli ka üks isiklik sündmus, mille tähtsust ei saa kuidagi alahinnata: 2023. aasta mais kinnitati mind Rooma-Katoliku Kiriku liikmeks; universaalne loodusseaduslik õpetus inimesest on mulle kõige südamelähedasem. See on diametraalselt erinev kommunistlikust ideoloogiast; vastandamist ei saa ega tohigi alati vältida, aga see muidugi ei asenda allikat mis toidab meie hinge ning kasvatab meis vooruseid. 

Erinevalt totalitaarse riigi praktikast, ei eita katoliiklus ühtegi inimesega kaasas käivat kalduvust sh kalduvust kurjusele; on ju viimase eitamine põhjustanud enesehävituslikku käitumist ning kultuurrahvaste väljasuremist. Kui era-kond viitab et tegu on kellegi eraasjaga, siis katoliku õpetus on universaalne ning läbiv joon üksikisiku ning tsivilisatsiooni vahel; seal kus lõpeb erakond, algab üleloomulikkus. Seepärast tuleb tunnistada et EKRE on vaid erakonna tähist kandev rahvaliikumine ning lühike etapp jumala pikas plaanis, ent selle eest on see ainuke liikumine Eestis kes võimalusel taastab põhiseadusliku korra ning suunab majandust mõjutavad tegurid eesti inimese kasuks tööle.

Katoliku õpetusesest on väljavõrsunud subsidiaarsuse printsiip: poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Mina ütlen, et EKRE Kuusalu seisab selle eest et vabariigi valitsuse poliitiline teerull meie maale ja inimestele liiga ei teeks.

 

Kandideerin volikokku, eesmärgiga hoida põlise kihelkonna rikkust!

Täna on mul toetav erakond selja taga, minuga arvestatakse. Mina tunnen end koduselt kultuurivaldkonnas.

Olen põline Kuusalu kihelkonna randlane. Hariduselt topeltkutsekeskeri. Kümme aastat lahingkogemust toitlustuses on mind veelgi enam sidunud kodupaigaga. Kandideerisin eelmistel valimistel, kuna tundsin et tammsaarelikust töörügamisest jääb väheks, kui tahad hoida ja kaitsta kohaliku kogukonna rikkust. Toona andis valija mulle pääsme 30-klubisse; sellest jäi väheks et asuda täieõiguslikuks volikogu liikmeks, ent ma pean alati meeles et need olid mind usaldavad inimesed ning sellest lähtuvalt sain ma indu poliitika areenil edasi jätkamiseks.  

Hea poliitik on nagu aednik kes loob taimedele soodsad kasvutingimused, laseb neil oma loomupärast elu elada, sekkudes vaid nõnda palju et umbrohi ja kahjurid taimedele liiga ei teeks. Mina tunnen end koduselt kultuurivaldkonnas. Kultuur, see on inimeseks olemise allikas, kui sa selle puhtana hoiad, õitseb ka majandus ning toimib tervishoid. Olen valmis jagama oma ideid ning õppima lähemalt tundma kohaliku kultuurpärandit. 

Igapäevane elukeskkond on mulle südamelähedane. Sõites igapäevaselt autoga, liikudes metsas, sõites rattaga ning sõudes merel kajakiga, võin öelda et orienteerun meie vallas; külade bussipeatustest, elektriliinidest ning teedekorrashoiust on mul ülevaade olemas. Olen valmis inimeste olmemuredega tegelema. Ma ei arva et noorsugu on hukas; noortele tuleb näidata mil moel nad väärtuslikud on.

Ma reisin ilmas ringi, kuid taustal on teadmine et Ida-Harjumaa on minu kodu ja siin saab olema mu viimne puhkepaik. Kandideerin volikokku, eesmärgiga hoida põlise kihelkonna rikkust ning mitte teha takistusi kogukonna loomulikule arengule. Valla juhtimine on meeskonna töö; kui valija on mulle sügisel mandaadi andnud, peab selle õnnestumises tänama kogu valimisnimekirja. 

2025 mai 

Olen piisavalt vana et mitte lasta end juhtida hetkeemotsioonidel, mõtlen tasakaalukalt. Olen visionäär ning mul on aja ja paigaga kohanduv suhtlusstiil. Olen oma elu parimates aastates. mul on ideid ja minus on aaret osaleda Eesti ühe suurima omavalitsuse valitsemises.

2025 juuli 

Tõeline töö algab ilma poolest kõige pimedamal ajal. Mina usun et päike kergitab end ka homme merest ülesse, et talvisele pööripäevale järgneb kukesammu võrra pikem päev ning talvele järgneb kevad; see tähendab et valitsemine ei lõppe valituks saamisega, vaid kestab kuni järgmiste valimisteni; see on kunst mis nõuab süvenemist ning tugevat iseloomu. 

2025 august 

Oma päritolu: nii ema kui ka isa poolsel esiisal oli sõdides püssitoru suunatud ida poole; isa poolne suguvõsa on pärit Lääne-Eestist, ema poolsest suguvõsast oli pärit mitu kalurit ning üks koduloolane. Sealt on pärit ka minu huvi ajaloo vastu. Täna on mul toetav erakond selja taga, minuga arvestatakse ning seepärast võib valija mulle julgelt oma hääle anda. 

2025 august 

Hei noor! Tean et EKRE kõnetab sind. Mina suhtun sinusse eelarvamusteta.

Ma suhtun noortesse persoonipõhiselt ning eelarvamusteta. Järgida oma südametunnistust pole klišee, vaid ajal mil vaieldakse inimmõistuse suuruse ja vajalikkuse üle, on südametunnistuse kaasamine eluliselt hädavajalik.

Postimees kirjutab et noor põlvkond peegeldab muutusi ühiskonnas: äriregistri andmetel on EKRE-s alla 25-aastaseid noori 89 ning neist pooled on erakonda astunud viimase aasta jooksul; EKRE-ga on liitujaid 7 korda enam kui Reformierakonnaga. Kindlasti ei tohi kaasa minna selle hoiakuga et noorte kaasamine erakondlikusse töösse on eesmärk omaette; kuldsel ajal valmistati noort inimest maast madalast riigi asjadega tegelema; täna aga lähevad noored ettevalmistuseta riiki juhtima ning seepärast tuleb uudiseid sellest et ühes või teises erakonnas on nii palju noori, lugeda reservatsiooniga; see on vaid pinnapealne virvendus mis peegeldab muutusi ühiskonnas.

Ma olen töötanud enam kui 10 hooaega koos noortega ja võin öelda et ka tänapäeval leidub töökaid ja andekaid noori. Elu ei alga kauges tulevikus vaid elu toimub täna ja siin; see tähendab et eile tehtud otsused mõjutavad meie noori täna ning nemad mängivad nende kaartidega mida meie nende mängulauale laotame. Ka EKRE nimeline rahvaliikumine mängib nende kaartidega mis neil on: me kanname erakonna tähist, muul moel sa erakonnastunud riigis edukalt poliitikat ei tee.

EKRE on viimased 5 aastat valda kaasjuhtinud; meie võimalused on olnud piiratud mitte niivõrd koalitsioonipartneri tõttu, vaid seepärast et kohalik omavalitsus saab tegutseda KOKS seaduse raames ning üldist maksude alandamist ja elutervet keskkonda saame pakkuda alles siis kui meie erakond riigis võimul on.

EKRE kõnetab noori sest meie üldprogramm on eluterve ning ajaproovile vastupidav. Meil on vaimselt tugevad ja moraalselt õiglased inimesed kohalikes omavalitsustes. Noored tajuvad juba intuitiivselt, millise erakonna juurde tulla. Järgida oma südametunnistust pole klišee, vaid ajal mil vaieldakse inimmõistuse suuruse ja vajalikkuse üle, on südametunnistuse kaasamine eluliselt hädavajalik.

Minu lubadused noortele

1.      Sügise jätk on ilma poolest pime aeg, aga just siis valmistatakse uut koalitsioonilepet. Mina hoolitsen et meie erakonna lubadused noortele saaksid kirja ning neid asutakse täitma.

2.      Ma suhtun noortesse persoonipõhiselt ning eelarvamusteta.

3.      Ma julgustan noori alati unistama suurelt. Punkt lause lõpus pole veel viimsepäeva pitser ning poliitika jätkub kuni järgmiste valimisteni.

 

Kenno Põltsam, EKRE  

 

Registreeritud sõnavõtt Kongressil 5.04.2025: EKRE on ainus poliitiline jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis.

Eesti vajab uut Põhiseaduse Assambleed, põhieesmärgiga taastada need kodanikuõigused mis kehtisid enne 12. märtsi riigipööret.

Head erakonnakaaslased!

12. märtsil toimus aktsioon "Rahvale hääl tagasi", kus minu palgatud näitleja luges ette riigivanema kohusetäitja K. Pätsi poliitilise avalduse. Vähemuses olev eliit kuulutas eesti rahva haigeks, vangistas opositsiooni, likvideeris demokraatia ning muutis Eesti rahvusvahelise üldsuse silmis peenrahaks ja naerualuseks. Seda meenutades, tõmbame paralleele tänase olukorraga: on mitu olemusliku sarnasust kuid me ei tohi ajaloo kordumises näha paratamatust. Ikka ja jälle on meil tegu totaalse riigi ihalejatega, kes kujutavad ette et riik annab ja võtab vabadusi, jagab ja valitseb sõltumata loodusseadustest.

Konservatiivide maailmapilt on tagurpidi pööratud: meie teame et Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ning andis mõned Seadused. Sealt edasi on aga igaüks oma saatuse sepp: vaba inimene saab elada riigita, riik aga vajab toimimiseks vabasid kodanikke, nii üksikisiku kui ka kogukondade tasemel. Riigivõimu teostamiseks on vaja vabasid valimisi, põhiseadusliku korda ning võimude lahusust. Otse valitav riigipea on iseenesest mõistetav, rahvaalgatus- ning hääletamisõigus aga on Eesti demokraatia ajalooline eripära, mis tõestas end 30-ndatel ja mis tooks meid välja ka tänasest kitsikusest.

EKRE esimees on öelnud et ükski poliitik ei tagasta rahvale võimu vaid rahvas peab selle võimu ise võtma, poliitikutele ei tohi jätta võimalustki. Pole mõtet loota vabaühendustele või heajutu vestjatele olukorras, kus ühiskond on erakonnastunud ning enamus erakondi kartellistunud. Eesti vajab uut Põhiseaduse Assambleed, põhieesmärgiga taastada need kodanikuõigused mis kehtisid enne 12. märtsi riigipööret. Lahendus on aga üks: EKRE on ainus poliitiline jõud kes taastab demokraatia Eesti Vabariigis.

Mõtted seoses otsedemokraatia taastamisega

 

Mida ajakirjanikele öelda?

Maailm jaguneb kaheks: on asju mida inimene muuta ei saa ning on asju mida inimene muuta saab.
Inimene on loodud meheks ja naiseks ning me oleme juhitud muudest loomuomastest printsiipidest
- aga meil kõigil on vabadus taasluua kultuuri, vabadus teostada oma kodanikuõiguseid.
Omariiklus on vaba inimese kõrgeim saavutus: inimene saab olla vaba ka ilma riigita, riik aga
mille kodanikud on orjastatud, riigist võõrandatud, pole jätkusuutlik.

Kui mõni poliitik hakkab rääkima et riik otsustab kui palju ta kodanikele vabadusi annab,
siis on see sotsialism. 33 aastat on Eesti Vabariigis domineerinud esindusdemokraatia: tänaseks
on meil riik riigis, riigivõimust võõrandunud ja üha enam riigivõimust võõrandatud rahvas.
Seega, me peame unustama et poliitikud tagastavad rahvale võimu.
Rahvas peab selle võimu võtma. Poliitikutele ei tohi jätta valikutki.

Rahvaalgatamise korras oli 25-tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antakse, muudetaks või tunnistatakse kehtetuks. §31 ütles „sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule.“ Riigikogu võis eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel panduks eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Rahvahääletusest osavõtjate enamusel oli võimalus tunnistada eelnõu vastuvõetuks ning see omandanuks seadusliku jõu. §32 nägi ette et kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse või võtab vastu Riigikogu poolt tagasilükatud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis võetakse ette hiljemalt 75 päeva pärast rahvahääletamist.
Järeldus? Parlamendi saadikud tunnetasid pidevat vastutust ning hirm saada pahameele osaliseks oli kanaliseeritud nõnda, et karta võis eesti kodanike pahameelt, kellelt punase kaardi saamine tähendas et toimuvad erakorralised valimised. Lõppsõna seaduse maksma hakkamisel oli hääleõiguslikul kodanikul. Tänane olukord soosib, et rahvasaadikud annavad oma otsustest aru välisorganisatsioonidele, aga vastutus oma rahva ja riigi ees, seda on vaid vähestel.

Rahva poolt valitud president stabiliseerinuks olukorda et vabariigi valitsused liiga tihti vahetuksid. Me võime vaielda kas Eesti Vabariik peaks olema presidentaalne vabariik nagu nägi ette 1934. aasta põhiseadus, aga eesti rahvas vajab erakondadest sõltumatud riigipead. On tähelepanuväärne et 1992. aastal sai rahvas valida kaks riigipea kandidaati kes läksid valikutena Riigikogu ette; Arnold Rüütel tegi pika puuga Lennart Merile ära ning peale seda kui Riigikogu valis Lennart Meri presidendiks, kaotati see poolik lahendus ära.

Rahvahääletamisele ei kuulunud ega võinud rahvaalgatamise teel otsustamisele tulla eelarve ja laenude tegemine, maksuseadused, sõjakuulutamine ja rahutegemine, kaitseseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamine, samuti ka lepingud võõraste riikidega. Iseasi on küsimus, miks ei või rahvas hääletada eelarve, laenude, maksuseaduste ning lepingute üle mis sõlmitakse võõraste riikidega?

Oleks väga vale arvata et aktsioon Pätsi monumendi juures on tehtud selleks et president Pätsi hurjutada. Vastupidi, võiks lausa öelda et otsedemokraatia taastamine ning vabadussõjalaste rehabiliteerimine, annaks president Pätsile postuumselt andeks - Pätsi toetajad peaksid olema huvitatud, et ülekohus tagantjärele kompenseeritaks.

Suur avalikustamispoliitika sai alguse Donald Trumpi taasvalimisega presidendiks. See avalikustamispoliitika mis sai alguse 1986. aastal, oli nomenklatuuri poolt algatatud ning suunatud; tänane avalikustamispoliitika on vabadust ihkava rahva tellimus. Eesti rahvas seisab valiku ees: kas me laseme suurriikidel ja libapatriootidel meie saatust otsustada, või me algatame uue Põhiseaduse Assamblee, eesmärgiga likvideerida suveräänsuspuue ning taastada demokraatia Eesti Vabariigis.

Selle asemel ei provotseerida Venemaaga sõda, peaksime tahtma pidada oma riiki. 

Põhiseaduse Assamblee taastagu demokraatia Eesti Vabariigis

Lahendus on algatada uus Põhiseaduse Assamblee ning reformida põhiseadust nõnda, et eesti kodanikul oleks õigus rahvaalgatada- ja hääletada ning valida omale riigipea. Ükski poliitik ei tagasta rahvale võimu. Rahvas peab selle võimu võtma. Poliitikutele ei tohi jätta valikutki. Siin peab aga igaüks oma osa kainelt hindama, rahvas peab olema informeeritud ning oskama teha vahet ausal poliitikul ja muidumehel.

Et esimese maailmasõja järel oli monarhistlik valitsemissüsteem moraalses pankrotis, andis see ka põhjust siinsetel läänemere asunikel omariiklus rajada parlamentaarsele demokraatiale. Nõnda sündiski, et 1920a. kehtima hakanud EV põhiseadus mitte ainult ei öelnud, et Eesti on rippumatu vabariik kus riigivõim on rahva käes ning kõik kodanikud on seaduse ees ühetaolised, vaid see oli Euroopas üks ainulaadsemaid. Korraliste parlamendi valimiste vahelisel ajal oli rahval põhiseaduslik õigus rahvahääletada ja rahvaalgatada seaduseelnõusid. Et see polnud pelgalt teooria, näitab see, et 1933. aastal suutis parlamendi väline jõud välja töötada ja muuta rahvahääletuse teel põhiseadust nõnda, et loodi tugev riigipea institutsioon ning rahvas sai hakata ise riigipead valima. Nagu me teame, ajal mil allkirjade kogumise voorus oli juhtimas ülekaalukalt Eesti Vabadussõjalaste Liidu riigipea kandidaat, teostas rahva ebasoosingus olev eliit riigipöörde.

Rahvaalgatamise korras oli 25-tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antakse, muudetaks või tunnistatakse maksvusetuks. §31 ütles „sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule.“ Riigikogu võis eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel panduks eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Rahvahääletusest osavõtjate enamusel oli võimalus tunnistada eelnõu vastuvõetuks ning see omandanuks seadusliku jõu. §32 nägi ette et kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse või võtab vastu Riigikogu poolt tagasilükatud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis võetakse ette hiljemalt 75 päeva pärast rahvahääletamist.
Järeldus? Parlamendi saadikud tunnetasid pidevat vastutust ning hirm saada pahameele osaliseks oli kanaliseeritud nõnda, et karta võis eesti kodanike pahameelt, kellelt punase kaardi saamine tähendas et toimuvad erakorralised valimised. Lõppsõna seaduse maksma hakkamisel oli hääleõiguslikul kodanikul. Tänane olukord soosib, et rahvasaadikud annavad oma otsustest aru välisorganisatsioonidele, aga vastutus oma rahva ja riigi ees, seda on vaid vähestel.

Täna on kodanikel õigus pöörduda riigikogu poole, isegi keskkond nimega Rahvaalgatus.ee on loodud, kuid sisuliselt on tegu palvekirja kirjutamisega - Kodanik kes peaks saama otsustada, on paluja ning mõisahärra siis otsustab. W. Chuchill on öelnud, et demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud - aga ma ütleksin et demokraatiat on palju nimetada valitsemisvormiks; Demokraatia valitsemisvormina on lihtsalt deklaratsioon ning pikapeale jõuavad võimu juurde need kes on suutnud enamuse rahvast ära lollitada. Aga demokraatia riigivõimu teostamise vahendina, kindlasti kohustab ja aga ka lubab igal kodanikul riigielus kaasa rääkida. Esindusdemokraatia põhineb riiklikul väärikusel, väärikuse ja vastutustunde puudumine tüürib riigi vähemuste valitsuseni. Otsedemokraatia on justkui vahend jõudmaks riikliku väärikuse juurde - ja praegu on meie rahval otsedemokraatiat hädasti vaja. Otsedemokraatia rakendamine riigivõimu teostamise vahendina on selle sajandi suurim väljakutse eesti kodanikkonnale.

On ühed kes ütlevad et meid juhib mingi kõrgem jõud ning siis on need kes ütlevad et igaüks on oma saatuse sepp. Aga ehk ei peakski neid suhtumise teineteisele vastandama, sest Jumal lõi küll inimese meheks ja naiseks ning andis miinimum 10 suurt seadust, ent jättis inimesele vabaduse. Me peame mõistma et riik pole mõni iseseisev olend kes meie üle meie valitseb, riik ei saa võtta inimeselt õigust ega saa ka anda inimesele õigust - kui selline olukord tekib, siis on see sotsialism.

Donald Trumpi taasvalimisega USA presidendiks kaasnes tektooniline nihe geopoliitikas. Selle üheks tagajärjeks on süvariigi hävimine ning korruptsiooni avalikustamine. Suur avalikustamispoliitika on käima lükatud, kuid seekord ei tule initsiatiiv nomenklatuuri poolt vaid normaalsuse järele januneva rahva poolt. Me peame mõistma et iseenesest ei muutu asjad Eesti kasuks, ükski teine riik ei taasta Eesti demokraatiat, ükski teine rahvas ei päästa Eesti omariiklust. Kõige rahumeelsem ent hädatarvilik lahendus on algatada uus Põhiseaduse Assamblee ning reformida põhiseadust nõnda, et eesti kodanikul oleks õigus rahvaalgatada- ja hääletada ning valida omale riigipea. Ükski poliitik ei tagasta rahvale võimu. Rahvas peab selle võimu võtma. Poliitikutele ei tohi jätta valikutki. Siin peab aga igaüks oma osa kainelt hindama, rahvas peab olema informeeritud ning oskama teha vahet ausal poliitikul ja muidumehel.

Kuna Eesti demokraatia on erakonnastunud, siis pole mõtet korraldada mängu justkui mõni kodanikuühendus suudab muuta seda erakonnastunud monoliiti. Ainuke tõeline eestimeelne poliitiline jõud kes meie vabaduse päästab - on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.