EUROOPA ASUB EITUSE VIIMASEL ASTMEL

Üks eitus kutsub välja järgmise, nii nagu üks sügavik kutsub teist. Teispool seda eitust, mis on sügavik ise, pole midagi muud kui pimedus, kombatav pimedus

(Juan Donoso Cortes)

Aastal 1850 pidas Hispaania katoliiklik poliitik, diplomaat J. D. Cortes Hispaania parlamendis Cortésis kõne Euroopa üldisest olukorrast, mis hoiatab Euroopat revolutsiooniliste tendentside jätkumise eest. Tollal oli möödas 61 aastat Prantsuse revolutsioonist ja 2 aastat ajast mil ilmus Kommunistliku partei manifest: marksismi 50 halli varjundit levisid üha rohkem massidesse.

Et ma ei hakka Cortesi pikka kõnet ümber jutustama, toon välja kuulsa riigimehe kõnest selle, mida Cortes nimetas tsivilisatsiooni kaheks perioodiks: jaatuseks ja eituseks. Ja just selle teise perioodi viimasel astmel ka Euroopa 170 aastat hiljem ongi.

Cortesi kõne avaldati 12.11.2016a. Katoliku õpetuse andmebaasis ja selle on tõlkinud eesti keelde isa Ivo Õunapuu. https://katolikuopetus.ee/kone-euroopa-uldisest-olukorrast/

Kõne Euroopa üldisest olukorrast 1850a. Hispaania parlamendis

Mu härrad! Tsivilisatsioonil on kaks perioodi. Esimest perioodi tahan ma nimetada jaatavaks, sest sel ajastul põhineb tsivilisatsioon jaatavatel väidetel. Ma kirjeldaksin seda ka arengu perioodina, sest need põhimõtted, millel ta põhineb, vastavad tõele. 

Ning lõpuks nimetaksin ma seda perioodi ka katoliiklikuks, sest katoliiklus hõlmab oma terviklikkuses kõik need tõed ja jaatavad väited. Kuid tsivilisatsioonil on ka teine periood, mida ma tahan nimetada eitavaks, sest see põhineb ainuüksi eitustel. Ma kirjeldaksin seda kui allakäigu ja mandumise perioodi, sest kõik need eitused pole midagi muud kui eksitused. Ning lõpuks nimetaksin ma seda ka revolutsiooniliseks perioodiks, sest need eksitused sünnitavad oma mandumises lõpuks revolutsioone, mis riigid täielikult pea peale pööravad.

Millised on siis nüüd need selle jaatamise, arengu ja katoliiklikkusega iseloomustatava tsivilisatsiooni kolm väidet? Need on järgmised. Esmalt religioossesse valdkonda puudutav, mis seisneb isikulise Jumala olemasolu jaatamises. (Lärm ja naer vasakpoolsete pinkidel. Enamuse pahameel, kes kutsub lärmajaid korrale. Eesistuja nõuab saalis vaikust.)

Ma selgitasin, et on kolm jaatust. Esimene jaatus on, et on isikuline Jumal ja see Jumal on kõikjal kohalolev. Teine jaatus: see isikuline Jumal, kes on kõikjal kohalolev, valitseb nii Taevas kui ka maa peal. Kolmas jaatus: See isikuline Jumal, kes valitseb nii Taevas kui maa peal, juhib absoluutselt kõiki jumalikke ja inimlikke asju.

Nüüd, mu härrad, seal kus jaatatakse neid kolme religioossesse valdkonda puutuvat väidet, leiate te poliitilises valdkonnas kolm eelmistele vastavat jaatust: esiteks on olemas kuningas, kes oma ametnike kaudu on kõikjal kohalolev (esindatud); teiseks, see kuningas, kes on kõikjal kohalolev, valitseb oma alamate üle; kolmandaks, see kuningas, kes valitseb oma alamate üle, ka juhib neid. Sel viisil pole poliitiline jaatus ei midagi muud kui tuletis religioossest jaatusest. Poliitilised institutsioonid, milles need kolm jaatust avalduvad, on absoluutsed monarhiad ja konstitutsioonilised monarhiad sellistena, nagu neid mõistavad kõikide maade mõõdukad parteid. 

Pole ju ühtegi mõõdukat, kes oleks kunagi eitanud kuningavõimu olemasolu põhjendatust ja tema valitsemis- ja juhtimisõigust. Seepärast kuulub konstitutsioonilisele monarhiale samasugune õigus kui absoluutsele monarhiale esindada neid kolme jaatust, mis on ainult kolme religioosse jaatuse kajaks.

Need kolm jaatust hõlmavad tsivilisatsiooni selle perioodi, mida ma kirjeldasin jaatuse, arengu ja katoliikluse perioodina. Astume nüüd, mu härrad, teise perioodi, mida ma nimetasin eituse või revolutsiooni perioodiks. Sel teisel ajastul vastavad kolmele kõigepealt mainitud jaatusele kolm eitust.

Esimene eitus, või nagu ma seda õigemini tahaksin määratleda, eituse esimene aste religioosses valdkonnas: väidetakse, on üksainus Jumal ja see Jumal valitseb kõikide asjade üle, kuid Ta on niivõrd üle kõigi asjade, et Ta ei saa tegeleda kõigi inimlike asjade ja toimetuste juhtimisega. See on esimene eitus, eituse esimene aste sellel tsivilisatsiooni eitaval perioodil. Mis vastab nüüd sellele Jumaliku Ettehoolduse eitamisele poliitilises valdkonnas? Deistile, kes eitab Jumalikku Ettehooldust, vastab poliitilises valdkonnas progressiivne partei, mis kuulutab: kuningas on olemas, kuningas valitseb, kuid ta ei juhi kõiki asju. Järelikult kuulub konstitutsiooniline monarhia progressiivse partei käsitluse kohaselt eitava tsivilisatsiooni esimesele astmele. 

Teine eitus: kõigepealt eitas deist Jumalikku Ettehooldust. Konstitutsioonilise monarhia pooldaja progressiivse partei käsitluse kohaselt eitas kuninga õigust juhtimisele. Seejärel astub religioosses valdkonnas esile panteist ja väidab, et on olemas küll üks Jumal, kuid sel Jumalal pole mingit isikulist eksistentsi, see Jumal ei ole isikuline ja kuna ta pole isikuline, ei valitse ega juhi ta midagi. Jumal on kõik, mida me näeme, Jumal on kõik mis elab, kõik mis liigub ja erilisel viisil on Jumal inimkond. Seda väidab panteist. Panteist ei eita Jumala olemasolu kui niisugust, küll aga eitab ta Jumala isikulist olemust ega taha Talle omaseks tunnistada valitsemist ja ettehooldust. Kohe astub esile vabariiklane ja kuulutab: Võim on olemas, kuid võim pole mingi isik, ta ei valitse ega juhi. Võim on kõik mis elab, kõik mis on olemas ja kõik mis liigub. Sest ajast valitseb mass ja pole mingit muud valitsemise vahendit kui üleüldine hääleõigus ning muud riigivormi kui vabariik. Nii vastab panteismile religioosses valdkonnas vabariik poliitilises valdkonnas.

Sellele järgneb veel üks ja viimane eitus. See kujutab endast eituste vallas viimset piiri. Deisti ja panteisti järel tuleb ateist ja väidab: Jumal ei valitse ega juhi, ei mingi isik ega mass pole Jumal. Pole üldse mingit Jumalat. Ning nii jõuab Proudhon välja väiteni, et pole vaja mingit valitsust. (Naer ja kiiduavaldused.) Üks eitus kutsub välja järgmise, nii nagu üks sügavik kutsub teist. Teispool seda eitust, mis on sügavik ise, pole midagi muud kui pimedus, kombatav pimedus.

Ning nüüd, mu härrad, küsin ma teilt: Kas te teate, milline on Euroopa olukord? Terve Euroopa astub eituse teisele astmele ja hakkab lähenema eituse kolmandale astmele, mis on viimane. Ärge seda unustage!