Riigikogu avaistungil pidas
vabariigi president kõne, milles ta tegi ettepaneku suunata valdav osa EL
vahenditest järgmisel perioodil Tallinnast minema kus jõukuse tase on 135% EL
keskmisest elujärjest - ülejäänud Eesti väärivat eeliskohtlemist, sest ilma
Tallinnata on Eestil jõukuse tase vaid 55% EL keskmisest SKP-st inimese kohta.
Pärin Kuusalu vallavolikogu
aseesimees Sulev Valdmaalt, mis tema sellest arvab..
KÜSIMUS: Kas Teie
arvates võiks valdav osa EL vahenditest suunata Tallinnast mööda, ehk rohkem EL
vahendeid teistesse omavalitsustesse?
VASTUS: Tänase Eesti piirkondade jõukuse väidetav erisus on
ju taasiseseisvumise kõikide aastate jooksul toimunud suunatud ja ka suunamata
protsesside objektiivne tulemus. Kuhu ja kuidas nüüd Euroopa Liidu vahendeid
suunata, et pealinna ja muu Eesti jõukuse erinevused väheneksid, see eeldab
toimunu asjatundlikku analüüsi ja adekvaatset hinnangut hetkeolukorrale. Raha
ja mistahes muud vahendid ei ela ju ise oma elu. Neid on mõtet kuhugi suunata
siis, kui seal on eeldused nende tulemuslikuks kasutamiseks. Teisisõnu - tuleb
olla kindel, et ei külvataks nö sohu või kõrbe.
Teistes omavalitsustes peavad
olema inimesed, kes rikkusi kasutaksid, ja need rikkused peaksid olema
sealsetele inimestele ja tervele Eestile tõesti ka vajalikud. Nii suur rikkuste
vahe - 55% ja 135% - eeldab aga mingit tasandamist kindlasti. Mida aga
tasandada saab? Võibolla on paarikümne aasta jooksul midagi pöördumatult
muutunud? Arvan näiteks, et tööhõive võimalused on maal objektiivsetel
põhjustel pöördumatult vähenenud. Maaelanike jätkuv asumine linnadesse on
külades ja asulates kujunenud tingimustest põhjustatud paratamatu protsess.
Miks ei võiks siis hõredamini asustatud maapiirkondades nähagi praeguse ajastu
väärtust Eesti jaoks? Et hõredasti asustatud aladel elavate inimeste
elukvaliteet oleks kõrge, vot sellesse tuleks investeerida küll! Kõigepealt on
aga tarvis aru saada, mis see on, mida maal oleks täna-homme otstarbekas EL
vahendite abil arendada ja toetada.
KÜSIMUS: Mis on
see ohtlik koht kohalikule omavalitsusele...kes tellib muusika?
VASTUS: See muusika tellimine on üldinimlik vaatepunkt. Kui
kohaliku omavalitsuse otsustajad, keda tavatsetakse koalitsiooniks nimetada,
midagi otsustavad ja millelegi vahendeid eraldavad, siis on seda alati võimalik
käsitleda nn omade toetamisena või siis järgmiste valimiste edu nimel
tegutsemisena. Tegelikkuses see seda ju mingil määral paratamatult ka on.
Poliitikutel oleks vast rumalus kandideerida ja pürgida võimule, et sinna
saades nö pühkida ise kõigest suu puhtaks ja hakata ellu viima ainult kellegi
teise prioriteete. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on siiski arendada oma valda
või linna kõikide inimeste huvides. Head omavalitsusjuhid nii ka toimivad.
KÜSIMUS: Kas
Kuusalu vald on pädev oma rahaasjade üle otsustama, või peaks seda tegema EL?
VASTUS: Kuusalu vald peab olema pädev oma rahaasjade üle ise
otsustama. Kaugelt ja kõrgelt, olgu siis Tallinnast Toompealt või Brüsselist,
ei saa seda teha. Küll kujundavad aga Eesti Vabariik ja Euroopa Liit
seadusruumi kohapealseks tegutsemiseks, ning mõjutavad valla eelarves olevaid
vahendeid. Kuidas ühtsete reeglite raames ja meie kasutada olevate vahenditega
siin konkreetselt ümber käiakse, seda otsustab valdavas enamuses küsimustes
küll Kuusalu vald. Kuidas meie vallas on seni rahaasjadega talitatud, seda võib
hinnata mitmeti. Kindlasti on neid, kellele kõik meeldib, ja neid, kellele
paljud asjad ei meeldi. Valla tuleviku ja elujõulisuse seisukohast pean
mõistlikuks arvata, et edaspidi peab Kuusalu valla rahadega ikka paremini ja
paremini ümber käima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar