PÕHISEADUSKOMISJONI SELGITUS, MIKS RAHVALT POLE TARVIS KÜSIDA KAS EESTI PEAB JÄTKAMA EUROOPA LIIDU LIIKMENA

  „Euroopa Liidu eelarvest Eestile suunatud toetused on märkimisväärsed, siis leidis komisjon, et ei ole põhjust algatada rahvahääletust Euroopa Liitu kuulumise osas,“ leiab parlamendi põhiseaduskomisjon, eesotsas reformierakondlane.

 Esitasin kollektiivses pöördumises Riigikogule ettepaneku algatada õiguslikult siduv rahvahääletus, millega küsitaks rahvalt nõu, kas Eesti Vabariik peaks jätkama Euroopa Liidu liikmena. Riigikogu juhatus võttis minu esitatud kollektiivse pöördumise menetlusse käesoleva aasta  4. mail ning edastas selle edasiseks menetlemiseks põhiseaduskomisjonile. 

Vastuses (15. juuni), mille allkirjastaja on põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (REF), põhjendab dokument miks antud algatus oma lõpu leiab:

"Käesoleva aasta märtsis-aprillis Euroopa Parlamendi tellitud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on Euroopa Liidu usaldusväärsus Eesti elanike hulgas viimase seitsme aasta kõrgeim – Euroopa Liitu usaldab 60 % Eesti elanikest. Muuhulgas leiavad Eesti kodanikud, et Euroopa

Liidu tuleviku esmane prioriteet peaks olema vaktsiinide ohutuse ja kiire juurdepääsu tagamine kõigile Euroopa Liidu kodanikele. Euroopa Liidu rolli vaktsiinide hankimises pole põhjust alahinnata. Samuti ootavad inimesed rohkem investeeringuid majandusse, et tagada õiglane kriisist taastumine liikmesriikides. Ka ühine strateegia sarnaste kriisidega toimetulekuks tulevikus on Eesti kodanike silmis tähtis.

Rahandusministeeriumi andmetel maksis Eesti perioodil 2014-2020 Euroopa Liitu 

1,6 miljardit eurot ning sai toetuseid Euroopa Liidu eelarvest 6,2 miljardit eurot. Perioodil 2021-2027 on need numbrid vastavalt 2,45 miljardit ja 8,1-8,4 miljardit. Seega saab Eesti jätkuvalt iga sisse makstud euro eest üle 3 euro tagasi.   

Kuivõrd eeltoodud andmetest nähtub, et Eesti elanikud toetavad Euroopa Liitu kuulumist ning Euroopa Liidu eelarvest Eestile suunatud toetused on märkimisväärsed, siis leidis komisjon, et ei ole põhjust algatada rahvahääletust Euroopa Liitu kuulumise osas.  

Põhiseaduskomisjon ei nõustunud pöördumises toodud ettepanekuga ning otsustas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152¹³ punkti 5 alusel esitatud ettepaneku tagasi lükata."