Kas Jumal on olemas? Aga tühjus? Viimase kohta oskab inimene ehk kergemini vastust anda; tühjus on see kui midagi ei ole. Nii olevat ka puhtusega, et puhas on siis kui mustus on kõrvaldatud.
Siit ka küsimus, kas me saame rääkida millegi olemisest mitte-olemise vormis? Et tühi on siis kui midagi ei ole - aga mis on see "kui midagi ei ole"? Mis on tühjus, mis puhtus, vaikus või Jumal?
Oletame et sa ütled sõbrale et: "Tühjust pole olemas." Tema näitab sulle tühjust ja ütleb et: "Näe, tühjus!" Sina ütled: "Jah tõesti, tühjus on!" Sõber arvab et sai su paika pandud, sina aga arvad et said talle asja selgeks tehtud. Probleem on selles, materiaalse heaolu sees üles kasvav inimene kaotanud nähtuste tõelise tajumise, ta ajab need segamini või arvab et kaks erinevat asja on üks. Tühjus tõesti on, aga kas ta ka on olemas? Kas nähtuse ilmnemine annab sellele olemise?
Paar aastat tagasi läbisin ma katehheesi ning kiriku kohalik pea püstitas teema, et mõned ütlevad et Jumal on olemas ning teised et Jumalat pole olemas ning siis hakkas rääkima et Jumal ikka on. Kogu lugupidamise juures, hakkas teoloog puterdama, andes mõista et Jumalast saab rääkida olemise vormis ning rääkides Jumalast kui absoluudist alles mõned laused hiljem. Konkreetsem oleks Jumalast rääkides võtta kasutusele näide tühjusest. Nii kui sa räägid tühjusest olemise vormis, räägid sa juba objektist. Nii kui sa räägid Jumalast olemise vormis, räägid sa juba objektist, alluvast, kuningast, prohvetist või pahatihti ebajumalast.
Meie inimesed oleme nii pisikesed ning meie intellekt piiratud, et Tühjus on meie jaoks nähtus-ilmutis, kuhu meie piiratud inimesed saame midagi lisada. Võimalik et miljonite valgusaastate kaugusel ja üleval on keegi kes saab rääkida Tühjusest objekti vormis, kuid meie saame rääkida tühjusest kui nähtusest, me saame seda tajuda ja rääkides Jumalast, me saame selle poole end sirutada. Tarkus on see kui me mõistame et me ei mõista end maailmaruumist väljaspoole. Meie jaoks on see tühjus.
Me saame öelda et tühjus on, aga see mis me sinna juurde paneme, on ka meile olemas. Kuidas me saame võtta midagi mida pole olemas ning panna sinna tühjusesse? Seega tuleb tunnistada, et kuskil on keegi meist kõrgem, kes on meile elu ja teadmised andnud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar