Mina näen siin printsipiaalset õigust ka suitsetajatel käia talle mõeldud toitlustusasutuses ning laua taga suitsu teha – kogu oma „ilus“ – miks me teda peaksime diskrimineerima?
Ma pole suitsetaja: oma suitsetamise eksperimendi lõpetasin ma 13-aastaselt, pärast 2 kuu pikkust suitsetamise perioodi. Ja vaadates tänaseid hindu suitsupakile, on see ahastusse panev millise sõltuvuse küüsis väga paljud on.
Pärast seda kui Eesti liideti Euroopa Liiduga, või juba varemgi selle tõttu et riigiisad määrasid Eestile sellise suuna – keelati toitlustusasutuste kinnises ruumis suitsetamine ära; laua taga sigareti tõmbamine pole enam nö OK ning selle tegevuse läbiviimiseks peab olema eraldi ruum või reeglina saab suitsetamist teostada õue alal.
Ma pole seadusega tuttav, aga minu arusaamakohaselt võib luua baari mis mõeldud just suitsetajatele; suitsetajate baar. Kui ma antud ideest oma tuttavale rääkisin, siis ta nimetas seda diskrimineerimiseks nende suhtes, kes on mittesuitsetajad – tuttav oli suitsetaja, mina mitte. Mul, kes ma olen mittesuitsetaja, tekkis kohe suitsetajast tuttavale vastuväide: need on suitsetajad, tahavad ju ka „vabalt siseruumis istuda ning suitsetada“ ja neil peab olema selleks õigus.
Kuidas me saame mitte diskrimineerida ühte, aga diskrimineerida teist?
Kõik on juhuslik: see et universum tekkis, on juhus, see et inimene tekkis, on juhus, see et aeg-ajalt tekivad revolutsioonid, on kõik juhuslik ning Tõde pole ja me elame ju helgel 21. sajandil mil kõik muudkui iseenesest areneb ning inimesed saavutavad põlvkonna pärast võrdsuse. Loodan et lugeja mõistab, et tegu on minupoolse sarkasmiga.
Suitsetamine on tegevus mis pole tugevalt ideoloogiline ega ühiskonda lõhestav tegevus, kuid selle viimine „humaansele tasemele“ ehk anname suitsetajatele õigused oma tegevust rahulikult teha, ilma et kõrvalt vaataja näeb selle kahjulikkust, on minu hinnangul selle tegevuse ilustamine. Me viisime suitsetajad oma silma alt minema, selleks et mitte näha nende tegevust, kuid nad teevad seda ikka. Õnneks on siiski näha et suitsetamisest loobumine on kasvutrendis ja üha rohke jätavad selle tegevuse maha.
Mis aga puutub nö suitsetajatele mõeldud baare, siis mina näen siin printsipiaalset õigust ka suitsetajatel käia talle mõeldud toitlustusasutuses ning laua taga suitsu teha – kogu oma „ilus“ – miks me teda peaksime diskrimineerima?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar