KAS ME OLEME PIISAVALT SOLIDAARSED?

Foto: 

Elektrienergia on vara, mida riik ei tohi müüja, vaid seda saab maksustada; neil on suur vahe. Riik peab oleme suuteline tootma ise elektrit, milleks Eesti ju ka suuteline on, ärme seda unusta ning selle tarbimiselt korjatav maks peab olema solidaarne ka miinimum sissetulekuga inimesele. 

9. jaanuaril oli eetris raadiosaade, milles EKRE esimees Martin Helme tegi elektriteenuse tarbijatele üleskutse, jätta riigifirmale Eesti Energia möödunud kui ka paari järgmise kuu arved tasumata, eesmärgiga tekitata riigile hinnašokk: „Kui üks inimene jätab arve maksmata, siis see EE ei hirmuta, kui tuhat inimest või enam inimest jätab arve maksmata, siis see paneb energia varustaja juba mõtlema; teisiti me Valitsusele aru pähe ei pane“ kommenteerib Martin selgituses TV3-le.

Minu arvates oli tehtud üleskutse läbi mõtlemata ja vaatepunkt sellele on tõdemus, et eesti rahvas pole piisavalt homogeenne rahvas ning kui mitte arvestada vahepealset vabadussõjalaste populaarsust 1933-34, siis on Vabariigi ajal elanud eestlane olnud alati rahvana subpassionaarne, kelle tõsisemaks tunnuseks on tõrjuv hoiak oma juhi suhtes.

Vabadusvõitleja T. Madisson ütles oma hilisemas elus, et kui nõukogude võim osanuks 1980-ndatel toota teksasid ja värvilisi nätse; kui majandusolukord poleks olnud säärane nagu ta tollal oli – siis oleks laulva revolutsiooni nime all toimunud vabaduse püüd väga tõenäoliselt olemata olnud. Kas me tõesti usume, et tuhanded eestlased riskivad elektriarvete maksmise jätmisega, selleks et Valitsust mõjutada?

Hispaanias või Kreekas tuleks rahvas säärase üleskutsega kaasa, tänase Valitsuse vastu oleks üles tõstetud mitte lihtsalt rahumeelne meeleavaldus, vaid tõsisemad aktsioonid nagu nt see mis Helme välja pakub, aga suuremas mahus. Küll aga on eestlane mõõdukas põhjamaalane ning sellelt on raske oodata, et ta valitsuse poliitika vastu nii tõsiseid samme ette võtab, kui arvate maksmine või oma äri pankroti laskmine: isegi siis, kui on teada et ega Eesti Energia tema kodu kohe elektrist ilma jäta. Kohvikupidaja Elvis Brauer ja paar teist ettevõtjat küll oma äriga riskivad, kuid kus on ülejäänud mass?

Mina näen et Riik deklareeris ammusel ajal Eesti Energia ettevõtteks ning siis loodi suhtumine et riik ei saa ettevõtlust reguleerida. Aga miks me arvame et elektrienergia on asi mida riik oma elanikele müüma peab?

Vähemalt elektrienergia on vara, mida riik ei tohi müüja, vaid seda saab maksustada; neil on suur vahe. Riik peab oleme suuteline tootma ise elektrit, milleks Eesti ju ka suuteline on, ärme seda unusta ning selle tarbimiselt korjatav maks peab olema solidaarne ka miinimum sissetulekuga inimesele. See on poliitiline otsus, prioriteedi küsimus antud valdkonnas. 

Ilmunud paberväljaandes Wõrumaa Teataja: 18. jaanuar  

Ilmunud paber- ja veebiväljaandes Lõuna-Eesti Postimees: 19. jaanuar

 ERR, Eesti Päevaleht ja Õhtuleht jätsid loo avaldamata