“ERAKOND” PEAB POLIITMAASTIKULT KADUMA

Hekel on Parlament erakondade poolt okupeeritud ning Presidendi institutsioon nende puhver; rahvas ei saa ise teostada võimu. Kui anda rahvale võimalus ise võimu teostada, valida erakondadest sõltumatu President ning valida Riigikokku saadikud kellel on lisaks kambavaimule ka väljakujunenud avalik isiksus, muutub poliitilise ühenduse olemus: erakonnast parteiks. See kõik on tarvilik: paraneb Parlamendi ja Presidendi maine ning poliitik saab tunda end osana kodanikuühiskonnast mis on siiski suurem kui osa kellegi era projektist.

Paljud meist on mõtelnud et mitu parteid Riigikogus on? Vastus on “mitte ühtegi”, aga ometi räägitakse huljalt poliitilistest parteides. Sõna “partei” tuleb ladina keelsest sõnast “pars” mis tähendab osa tervikust, osa ühiskonnast, kuid “erakond” tähendab pigemini mõne tugeva või nutika isiksuse, perekonna era asja. Miks tögada perekond Helmeid, kui teiselpool unustuse jõge saab sisuliselt rääkida perekond Kallaste erakonnast. Mina näen et teoloogilisest vaatenurgast on erakonna puhul tegu poliitilise maffiaga, mõne erakonna seisukohad kattuvad enam Kiriku seisukohtadega kui mõne teise, ent nt poliitilist katuseraha võtavad kõik erakonnad vastu. Helme süüdistus eelmise kümnendi alguses justkui oleks Reform, Kesk, Sotsid ja praegune Isamaa kartellierakonnad, peab paika; liberaalsesse kartelli on tänaseks sisenenud Eesti200, Rohelised ja Parempoolsed, ent olemuselt on need sama puu viljad. Tahes või tahtmata osaleb EKREgi samas poliitilises mängus, olgugi et ülejäänud erakonnad tahavad teda valitsusest eemale hoida.

Erakonna seaduse kohaselt on erakond MTÜ ning Riigikogu valimiste seadus sätestab et valimistest tohi osa võtta a) erakond b) üksikkandidaat; õigus kandideerida valimisliidul, lõpetati 90-ndate lõpus. Ma ei pea end valimisliitude fänniks, minu arvates pole vahet kas lubada valimisliidul kandideerida või mitte: mõlemad kooslused on võimelised näiliseks taassünniks. Muutuma peab erakond kui selline: see peab tegutsema tõelise kodanikuühendusena ning tõestame end osana ühiskonnast.

Paraku on kõiksugu lähiaja intriigid nagu homoküsimus, COVID või majandustemaatika varjutanud probleemid mis seonduvad RK-valimiste ja demokraatia toimimisega; kuigi kaudselt on need intriigid kehva süsteemi tulemus. Saanuks ju lahendada kooseluseaduse ja abielu määratlemise põhiseaduses, referendum korras, nõnda nagu me võiksime näha hoopis teistsugust parlamendi koosseisu ning presidentuuri. Tänast poliitikat kujundab suuresti erakondade huvid kui rahva tahe. Kuidas saavutada et erakonnad kasvavad ümber parteideks ja milleks see tarvilik?

Tuleb muuta RK-valimissüsteemi: kaotada valimiskünnis, kautsjon ning häälte ülekandmine; terve Eesti on üks valimisringkond ning Riigikokku osutuvad 51 enam hääli saanud kandidaati. Kandidaatidele tuleb juurutada suhtumist et nad finantseerivad ise oma valimiskampaaniat nt valijate annetustest, mitte ei looda pelgalt partei rahakotile.

Riigikogu tuleb kärpida 51-le saadikule: sisse tuleb viia saadiku seotus mandaadiga ja tema tagasikutsumise kord. Kõik fraktsioonid saavad võrdse summa toetuse riigieelarvest; summa peab jääma mõistlikuks. Samuti tuleb taastada Rahvaalgatusõigus ning Presidendi otsevalimiste kord.

Hekel on Parlament erakondade poolt okupeeritud ning Presidendi institutsioon nende puhver; rahvas ei saa ise teostada võimu. Kui anda rahvale võimalus ise võimu teostada, valida erakondadest sõltumatu President ning valida Riigikokku saadikud kellel on lisaks kambavaimule ka väljakujunenud avalik isiksus, muutub poliitilise ühenduse olemus: erakonnast parteiks. See kõik on tarvilik: paraneb Parlamendi ja Presidendi maine ning poliitik saab tunda end osana ühiskonnast; osa ühiskonnast on siiski suurem kui osa kellegi era projektist.

Seda aga saavuta kui rahvas ei koondu ühe poliitilise ühenduse selja taha. Kas mitte pole 51% Riigikogu kohtadest saav erakond juba arvestatav osa ühiskonnast?

Saadetud väljaandele Wõrumaa Teataja, Sakala, Lõuna-Eesti Postimees, Pärnu Postimees ja Lõunaeestlane

Ilmus väljaandes Wõrumaa Teataja paberväljaandes, 2022 detsember