2022a. septembris kiitis Kuuba rahvas heaks nö samasooliste abielu ja lapsendamisõigus. Referendumit vedas sh eest Kuuba President. On teada et üks Fidel Castro lastest on LGBT aktivist. Kuidas sai võimalikuks et kunagi isepäise kommunistliku riigina tuntuks saanud režiim ükskord oma "arengus" niikaugele jõuab? Kas võib öelda et seal kus kommunistid, seal jõutaksegi ükskord selleni - on ju huvitav et kommunism ise soovibki jõuda tagasi aega kus inimesi valitses mõistuse asemel tunded; kui vaadata et säärane "areng" on aset leidnud USA-s mis pole varemalt olnud kommunistlik, tuleb tõdeda, et probleemi juur peitub pigem moraaliõpetuse puuudmises ja agresiivse Revolutsiooni pealetungis; loodus tühja kohta ei salli.
Nii nagu Hispaaniat juhtis kindral Franco, juhtis Kuubat 57 aastat Castro. Et esimene oli katoliiklane ja teine marksismi austaja, oli neil ometi üks tunnusjoon: mõlemad armastasid võimu ja hindasid inimeste headust üle. Ilmselt pidasid mõlemad end Jumalast ülemaks ja uskusid et suudavad inimesi paremini kasvatada kui seda teeks Kirik. Nii ongi juhtunud et sooviti parimat, aga läks nii nagu alati.
F. Castro oli isepäine "kommunist", et ta nägi kommunismis pigem tööriista kui austas selle rajajaid. Kui tuli läheneda Nõukogude Liidule, tuli seda teha, aga ka vastupidi, kui tuli läheneda USA-le, tuli seda teha. Castro oli pigem rahvussotsialist? Ma kasutan seda sõna. Castro oli liider keda ilmselgelt rahvas armastas: ta liikus saarel ringi nagu selle omanik ja ilmselgelt oli ta poliitilises mõttes populist, sest häda korral tegi ta 4 tunniseid päevi suhkruroo põllul. Ta võttis isegi vaevaks enda juhitud režiimi kritiseerida, teades muidugi täpselt, et see tema kohta ei kõiguta.
Kord 60-ndate lõpus kirjutas ta ajalehes: "Võib-olla meie suurim illusioon (idealismo) oli usk, et ühiskond, kes oli äsja väljunud oma varjendist maailma, mis oli aastaid allutatud rangeimale seadusele .. võiks saada ühe hooga ühiskonnaks, kus igaüks käitub eetiliselt ja moraalselt."
Ilmselt on võimatu inimesi vägisi ümberkasvatada. Kuuba inimesed olid aastakümneid peale lahtiütlemist Hispaania võimust, degradeerunud - seega loota et range režiim neid muudaks, on helesinine unistus. Pööre peab toimuma inimeste südames.
Aga me näeme kahepalgelist suhtumist rahvahääletuse puhul: kui revolutsioonilised jõud näevad et ühiskonda saab pöörata, ollakse valmis referendumit korraldama, et saada sobiv tulemus. Kui see tulemus on käes, ei soovi seadust enam keegi ümberpöörata, sest uus religioosne seisund on saavutatud. Pole LGBT muud kui uusreligioon, kuid seevastu erinevalt Kristlusest, puudub sel metafüüsiline-teaduslik alus ning see on juba eos surnud; samas niikaua kui ta elutseb, jõuab see teha kurja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar