VÄLJAANDELE KESKNÄDAL: Võimu kandjast võimu teostajaks

Rahvaalgatuse- ja hääletuse taastamine annab rahvale seadusliku vahendi koonduda ja teostada võimu RK-valimiste vahelisel ajal; selleks näiteks on meil Šveits kus mh võeti vastu kooseluseaduse laadne seadus, ehk liberaalidel pole arust arvata et Rahvaalgatusõigus pelgalt konservatiivide kasuks töötab. Siinkohal tuleb meenutada et “äärmuslasest” vapside juht A. Sirk nägi ja tõendas et eestlased justnimelt demokraatiat armastav rahvas on. 1934a. kevadel pooleli demokraatiat arendav project, mis andnuks EV-le otse valitud riigipea. Erakonna poliitikast sõltumatu Presidendi institutsioon tasakaalustab suhet rahva ja süvastruktuuride vahel.

Valimistest valimistesse on käinud Rahvaalgatus- ja hääletusõiguse ning Presidendi otsevalimise teema tondina ringi, korrutades leierkastina sama laulu. Otsedemokraatiat edendas enne EKRE tulekut Keskerakond, mitteparteilistest persoonidest on sellest kaitsekõnesid kirjutanud nt ajaloolane Jaak Valge, kes on üks Sihtasutuse Terve Rahvas asutajatest. Tegelikult ei omagi tähtsust kes ja milline erakond taasiseseisvunud Eestis esimesena häält tegi, vaid fakt et 1934a. riigipöörde tulemus võeti rahvalt põhiseaduslik õigus olla võimu teostaja ning 1938a. Rahvakogu poolt vastu võetud põhiseadus millel rajaneb 1992a. referendumil vastu võetud põhiseadus, enam otsedemokraatia mehhanisme ette ei näinud.

Uusajal on saanud demokraatiast kui võimu teostamise vahendist omaette ideoloogia: liberaaldemokraatia, riigiaparaadi kinnistudes saab rääkida demokratuurist. Puusliku staatust nautiv süsteem võtab põhiseaduse paragrahvi mis ütleb et rahvas on kõrgeima võimu kandja, seda sõnasõnalt: rahvas kannabki võimu oma kukil kuid vaevalt põhiseaduse koostajad seda silmas pidasid. Levinum demagoogia on rääkida et EV on põhiseaduse kohaselt esindusdemokraatlik: esiteks see päris nii pole ning teiseks, pole põhiseadus asi mille Jumal Moosesele Siioni mäel andis. Ülemaks eestlasele kui rahvusele on omariiklus sh mineviku praktika ning minevikus on eestlasel olnud põhiseaduslikuks õiguseks lisaks RK-valimistele ka rahvaalgatus- ja hääletusõigus ning presidendi otsevalimiste õigus. Selle maha salgamine on pahatahtlik. Milleks on otsedemokraatia tarvilik?

Hetkel on tasakaal paigast ära: poliitilisel maastikul domineerib erakondade poolt ära valitud saadikute ja poliitikate vahel valimine – kõik mis jääb väljaspoole eurodirektiivide rakendamist eesti seadusruumis, on erakondade või süvariigi poolt dirigeeritud. Rahvale on jäetud palvekirjade kirjutamine parlamendile, seda petitsioonide näol. Parlament mille maine on rahva seas madal, kuid mida rahvas valimistel valib, sest muud võimalust tal pole. Parlamendi maine on kusagil seal, mille kohta Hitler, kes sai iroonilisel kombel hiljem Riigikanstlerina Riigipäevalt piiramatud volitused 4-aastaks, kirjutab oma raamatus et sada lolli ei anna ju veel kokku ühte tarka. Näeme, et despoot saab endale võimu dirigeeritud mitte referendumi teel, vaid pigem annab selle talle kitsas kuid mõjukas ringkond.

President pole EV-s muud kui parlamendi võimupuhver, ringkäendus. Mis autoriteeti omab president rahva seas? On demagoogia väita et President on erakondade ülene, sest kui ta on mitme erakonna poolt määratud - siis just seda ta ongi!

Rahvaalgatuse- ja hääletuse taastamine annab rahvale seadusliku vahendi koonduda ja teostada võimu RK-valimiste vahelisel ajal; selleks näiteks on meil Šveits kus mh võeti vastu kooseluseaduse laadne seadus, ehk liberaalidel pole alust arvata et Rahvaalgatusõigus pelgalt konservatiivide kasuks töötab. Siinkohal tuleb meenutada et “äärmuslasest” vapside juht A. Sirk nägi ja tõendas et eestlased justnimelt demokraatiat armastav rahvas on.

1934a. kevadel pooleli demokraatiat arendav project, mis andnuks EV-le otse valitud riigipea. Erakonna poliitikast sõltumatu Presidendi institutsioon tasakaalustab suhet rahva ja süvastruktuuride vahel. Siinkohal võib täitsa kehtida moto “vähem on rohkem” ehk Presidendile ei pea enam võimu dirigeerima nagu demagoogid väidavad, ent otse valitud President ja otsedemokraatia annab võimaluse lõhestatud rahval ühte sulanduda ning kasvatada usaldust parlamendi, poliitikute ja riigi kui sellise vastu.