Iseseisvuse taastamine 20.08.1991 |
Preambula sõnastuse
tagasi muutmine ei muuda eesmärki ennast, vastupidi, see vaid kindlustab
eesmärgi. Samuti ei tohiks me karta muuta tagasi põhiseaduse esimest
paragrahvi, mis ütleks et Eesti on rippumatu vabariik kus riigivõim on rahva
käes.
Kui küsida mis
vahe on rahvuskonservatiividel ja liberaalidel, siis esimesed muudaksid või
täiendaksid põhiseadust või selle preambula sõnastust kuid ei loovuta põhiseaduse preambulas
sätestatud eesmärki, siis liberaalid a) teevad mõnest põhiseaduse paragrahvist hereesia b)
tühistavad kasvõi preambulas seatud eesmärgi, tehes sh näo et Eesti on kaitstud paremini kui
kunagi varem.
Liberaalidel on
põhiseadust nii kaua tarvis kui on vaja õigustada a) mitte anda rahvale õigust otse
president valida b) kui on tarvis kaitsta demokraatia sildi all vähemusi. Näeme
mismoodi 1938 ja 1992a. põhiseaduse vigade abil, on loobutud põhiseaduse
preambulas seatud eesmärgist: eesti rahva elus püsimine tema etnilisel asumaal
ning omariikluse arendamine!
Küsigem, miks on riigivanem
Pätsu vaikiva ajastu järgses põhiseaduse preambula lause sees kirjas „Eesti
rahvas“ nõnda et „Eesti“ kirjutatakse suure tähega, mis tähendab et siin on
silmas peetud kõiki alaliselt elavaid inimesi. Kas „Eesti“ toonitamine hoidis
ära 1940a. riigipöörde?
Kui 1920 ja 1934a. põhiseaduse §1.
ütleb et Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on
rahva käes, siis 1938a. põhiseadus mida mh ei võetud vastu rahvahääletuse
teel, annab edasi §1. nõnda, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik,
kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Need sõnastused omavad eri
tähendust sh on 1992a. põhiseaduse esimeses paragrahvis lisatud et Eesti on
lisaks sõltumatusele ka demokraatlik. Võiks ju ütelda et enam patriootlikumaks
minna ei saa, kuid kriitikuna tuleb tõdeda, et muudatustega on lahjendatud
põhiseaduses sätestatud eesmärki – suveräänsus on küsimärgi all ja demokraatiat
ennast on 3 korda vähem kui seda nägi ette vabadussõjalaste koostatud
põhiseadus.
Rahvuskonservatiividena
oleme kohustatud kaitsma preambulas seatud eesmärki ja rekonstrueerima
põhiseaduse. Preambula sõnastuse tagasi muutmine ei muuda eesmärki ennast,
vastupidi, see vaid kindlustab eesmärgi. Samuti ei tohiks me karta muuta tagasi
põhiseaduse esimest paragrahvi, mis ütleks et Eesti on rippumatu vabariik kus riigivõim
on rahva käes.
Põhiseadusliku
korra taastamisest pole valimisprogrammis juttu, kuid igaüks peaks mõistma et
see on tegelikult valimiste põhiküsimus – kas me taastame 1934a. või 1992a.
aasta põhiseaduse, on teisejärguline küsimus – põhiküsimus on selles kas preambulas
seatud eesmärk peale 5. märtsi veel aktualiseerub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar