EKRE pingutus kevadel peatas veeteenuse hinnatõusu

Kes ja kus oma seisukoha avaldas ning millal sündis otsus hinnatõus peatada? Selgub, et opositsiooni kriitikast hoolimata oleks hinnatõus peatatud. Ja see oli vallakoalitsiooni ühine otsus.

Valimisliit Üks Kuusalu Vald, kelle lehte jälgib sotsiaalmeedias üle 200 kasutaja, teatab 2. märtsil järgmist: „Head sõbrad, meie ühine pingutus kandis vilja ning vallavalitsus oli sunnitud oma vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusu kooskõlastamise kehtetuks tunnistama.“ On üheselt mõistetav et postituses pöördutakse lehe jälgijate ehk potentsiaalsete valijate poole ning sõnadega „meie ühine pingutus“ annab postituse tegija mõista, et justkui oleks tema(nemad) vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusule pidurit tõmmanud. Kuidas oli aga tegelikult?

Vallavalitsuse liige Ranno Pool kommenteerib 1. märtsil ÜKV postituse all järgnevalt: „26. veebruaril sai vallavalitsuse liikmetega arutatud variante, mis peataksid antud hinnatõusu. 1. märtsi vallavalitsuse koosolekul suutsime saavutada hinnapoliitikas üksmeele; hind ei tõuse vaid jääb Kuusalu soojuse klientidele samaks.“

Vallavolikogu aseesimees Sulev Valdmaa tegi 1. märtsil sotsiaalmeedia postituse: „26. veebruaril kirjutasin ehmatusega, et MIDAGI TULEB ETTE VÕTTA! Kuusalu Soojus kavatses 01. aprillist 2021 tõsta oma tarbijatel teenuse hinda. Midagi võetigi EKRE toel ette, ning teade osutus plaanitud kuupäevale kohaselt aprillinaljaks. Täna, 01. märtsil toimunud vallavalitsuse istungil maeti see plaan maha. Hinnatõusuks peab olema väga tõsine põhjus, ning ka veendumus, et muid võimalusi ei ole.“

Hea kommunikatsiooniga on võimalik valijad uskuma panna, et just „meie, opositsioon peatas hinnatõusu“ – tõsi, hea kommunikatsiooni abil saab ka koalitsioon rahvale käojaani rääkida - aga just seepärast tulebki sündmuste käiku etapiti vaadata. Kes ja kus oma seisukoha avaldas ning millal sündis otsus hinnatõus peatada? Selgub, et opositsiooni kriitikast hoolimata oleks hinnatõus peatatud. Ja see oli koalitsiooni ühine otsus.

Vald peab tähelepanu pöörama ka "väikestele" probleemidele

„Kord ütles kohalik ettevõtjagi, et Vallale üldiselt meeldib investeerida rohkem keskustesse, sest seal on rohkem valijaid. Vald tehku näiteks teeviitade majandus korda.“

Meie valimisnimekirja esinumber vihjas suvel intervjuus Portaalile, et Vald peab (ranna)teeviitade majanduse korda tegema; turismi jõulisemalt arendama. Ma kindlasti puudutan antud teemat, kui valimistsirkus pihta hakkab: Vald tehku teeviitade majandus korda.  Kord ütles üks kohalik ettevõtjagi, et Vallale üldiselt meeldib investeerida rohkem keskustesse, sest seal on rohkem valijaid; aga see pole kuidagi kooskõlas riigimehelikkusega

Luua eeldused et rajada Kuusalu valda rohkeim kergliiklusteid, on iseenesest mõttekas, aga küsimus on prioriteetides. Ma isiklikult näen lähiaastatel tarviliku korrastada rannad, toetada purjetajaid-väikelaeva omanike ja pereloovat leibkonda.

Foto: FB grupp Pärispea küla ja sõbrad/..

Vallale kuuluva Salmistu sadama slipi ja veeskamise teenus peab olema valla elanikule tasuta

Antud juhul pean mõistlikuks vaid ühte kompromissi kohta, volinik Kristo Palu poolt tehtud ettepanek, et slipi ja veeskamise teenus võiks olla Kuusalu valla elanikule tasuta. Juhin tähelepanu, et Salmistul pole küla sadam, vaid Kuusalu valla sadam ning seepärast kirjutati enampakkumise tingimustesse et sadama teenustest peavad 20 protsenti soodustust saama käik vallaelanikud

Nähes paari päeva eest sotsiaalmeedias jagatud uudist et Salmistu-Valkla rahvas kardab et Vald annab kogukonna huve arvestamata kohaliku sadama võõraste ärimeeste kätesse, tekitas see minus suure küsimuse: et mis ja miks?

Ütlen, et ma pole kunagi praeguse volikogu esimehe, Loksa linnapea Lootsmanni austaja olnud. Meenutus 2005a. mil linnavolikogu otsustas Loksa 1. Keskkooli kaasamata, et antud koolile antakse uus nimi: Koolipere asus protestiallkirju koguma, samuti asuti füüsilisele piketile – mille peale Lootsmanni abikaasa kes oli tollal linna kultuurikeskuse juhataja, kutsus rahumeelsetele meeleavaldajatele politsei. Juhtum, kus kogukond, antud juhul kooli õpilased ning õpetajad olid tõesti kaasamata. Mina olin oma klassis ainuke kes polnud nõus oma allkirja kooli nimemuutuse vastu andma – miks?

Juba tollal kippusin näitama üles julgust vastutuult ujuma, ja ei hoolinud ma siis teistest argumentidest. Aga olgu see näiteks et ma pole mees, kes alati peavooluga kaasa jookseks. Vihjan sellele: nimekiri kus ma kandideerin on hetkel vallakoalitsioonis, ent see ei tähenda et mulle on sisse kodeeritud olla alati kõigega nõus mis Vald otsustab.

Mis puudutab Salmistu sadama küsimust, siis kõigepealt arvan et otsus Salmistu sadamat-selle piirkonda korda tegema hakata oli üldse viga; mingis etapis oli aga antud töö pooleli jätmine viga, tehkem ta siis juba lõpuni valmis!

Teiseks juhin tähelepanu asjaolule, et Salmistul pole küla sadam, vaid Kuusalu valla sadam ning seepärast kirjutati enampakkumise tingimustesse et sadama teenustest peavad 20 protsenti soodustust saama käik vallaelanikud.

Kolmandaks juhin tähelepanu asjaolule, et vallavanem kohtus koos volikogu esimehe ja vallavalitsuse töötajatega Salmistu küla ja Valkla küla esindajatega tänavu 7. aprillil ning pärast seda esitas Salmistu külavanem 21. aprillil sadama arenguvisiooni. Ta kinnitas, et vallavalitsus vastas sellele 21. mail. Vallavanem Kraanvelt kommenteerib: „Salmistu sadama ehitusse on panustanud kõik Kuusalu valla elanikud. Seetõttu on vallavalitsus teinud ettepaneku lisada konkursi tingimustesse, et Kuusalu valla elanikele oleksid kodusadama kaikohad vähemalt 20 alusele pikaajalised, vähemalt kolme kalendrikuu pikkused, sealjuures hooajatasule kehtib 20protsendiline soodustus.

Antud juhul pean mõistlikuks vaid ühte kompromissi kohta, volinik Kristo Palu poolt tehtud ettepanek, et slipi ja veeskamise teenus võiksid olla Kuusalu valla elanikele tasuta. 

Spekulatsioon nagu Vald annab tulevikus Sadama võõrale ärimehele, on põhjendamatu; äkki isegi mõne mitte nii võõra poliitaktivisti meelega käibele lastud hirm, kindal eesmärgil, me ei tea, aga usun et igal teisel korral on meeleavaldajate taga kellegi kuri käsi.. mina seisan selle eest et Sadam jääks Vallale.

Sünnitoetuse korra muutmise asemel tuleb keskenduda ühekordse sünnitoetuse tõstmisele

Mina toetan ühekordse sünnitoetuse kahekordistamist: kohe ja ühekorraga – see on ülimalt väike samm, antud raskes olukorras kus eestlaste demograafiline seis on jätkuvalt kriisis. Samuti olen ma vastu väikekooli(de) sulgemisele, ühe suure kooli tekkimisele või sobingutele laste mugavuste arvelt

Kuusalu vallavalitsuse kodulehelt saab lugeda uudist, et 01. septembrist muutus Kuusalu vallas laste sünnitoetuste maksmise kord: „Toetus makstakse kahes osas - 200 eurot pärast sündi ja 200 eurot pärast lapse 1-aastaseks saamist, kui laps ja vähemalt üks lapsevanem on olnud jätkuvalt aasta jooksul rahvastikuregistri andmetel Kuusalu valla elanikud. Mitmikute sünni puhul makstakse toetust iga lapse eest. Alates 01.09.2021 tuleb sünnitoetuse mõlema osa saamiseks esitada eraldi taotlused.“

Olles suve jooksul kujundanud antud küsimuses oma seisukoha, tekkis mul esimesel hetkel uudise pealkirja nähes reaktsioon, et kas enne KOV-valimisi tehakse populistlik otsus, niivõrd kui palju (valla)kodanike meil üldse sünnib – et tõstetakse ühekordset sünnitoetust. Aga ei! soovitakse et sünnitoetuse taotlemiseks tuleb tulevikus esitada vallale eraldi avaldused.

Mina toetan ühekordse sünnitoetuse kahekordistamist: kohe ja ühekorraga – see on ülimalt väike samm, antud raskes olukorras kus eestlaste demograafiline seis on jätkuvalt kriisis. Selge et „vähem riiki, langetagem makse“ on üldjoontes õige lähenemine, aga selle „vähema riigi“ raames tuleb selgitada välja EV prioriteedid. Omavalitsusel on siin suur roll - kas see on kergliiklustee, raha neelav Salmistu sadam, või inimene. Ja prioriteet ei saa olla antikristlik revolutsiooniline-sotside moodi inimene, keda nt Sotsiaalministeerium aastaid nuumab, vaid inimene küll ka oma kõikide pahedega - aga meie kõigi maksurahade najal elutsev süsteem peab toetama inimese häid külgi; mitte kõrvalekaldeid (või korruptsiooni).

Samuti olen ma vastu väikekooli(de) sulgemisele, ühe suure kooli tekkimisele, sobingutele laste mugavuste arvelt – kui keegi peaks tulevikus lipsu pingutades tooma argumendiks majanduslikud põhjused, siis ikkagi ei toeta. Saan aru et kui väikekoolis õpib vaid üks õpilane – aga sellist kooli meie vallas minu teada pole. 

Kenno Põltsam,

Kandidaat voliniku kohale

Kenno Põltsam: "Maarja Metstak esindab tahes või tahtmata reformierakondliku poliitmaffia grupeeringut"

Läänemaailma poliitikud kes avalikuse ees figureerivad, ei otsusta suurt midagi. Võitlus käib kosmilisel tasandil: hea ja kurja vaheline võitlus - usk vs teine usk, inimese- ja jumalariigi vahel

Mõned minu koondatud mõtteterad sel suvel ..

Kohalik Reformierakonna osakond on tulnud oma valimisprogrammiga välja; ainuke erinevus endise ja praeguse esimehega on see, et praegune esi(naine) seisab tahes või tahtmata ühe poliitmaffia grupeeringu eest - endine esimees ajas enamasti oma isikliku asju.

Inimesed on tüdinud erakondlikest lubadustest: seepärast mina kandidaadina ei luba midagi. Ja võtkem nüüd palun istet .. mina pean oma tegevuses kinni klassikalise Euroopa DOGMADEST. Valimistel tuleb keskenduda rahva moraal-sotsiaalsfäärile: mõiste "majanduskasv" käigu kuu peale - sellega manatakse valijat kapitalismi orjaks.

Et poliitikud ei tohi otsustada kes ja kas võib teha aborti? – Läänemaailma poliitikud kes avalikuse ees figureerivad, ei otsusta suurt midagi. Võitlus käib kosmilisel tasandil: hea ja kurja vaheline võitlus - usk vs teine usk, inimese- ja jumalariigi vahel. Finantsringkondadel on võimalik kehtestada totalitarism, mille kõrval kahvatuvad kõik mineviku türanniad; puudub konkreetne isik keda maha võtta.

Einar Laigna: Lendvaid lennuaparaate millel tuli taga on, on vanad müüdid täis.

"Või valetame ja toome sündmuse või objekti hilisemasse aega ning üritama seletada kuidas miljonid inimesed köitest tonni raskust kivi sikutasid, et seda omale kohale saada – jamps kõik," räägib ajaloofilosoof Einar Laigna Nõõme raadios 2010a.

Kui Baalbeki rõdu, kuulus megaliit mis on 1100 tonni raske, selle on keegi lõiganud täpselt mäest välja, mis vahenditega? Ära lihvinud täpses mõõdus – mis jõuga? Tänapäeval pole me suutelised tegema selliseid ehitusi, ega lõikama mäest välja selliseid kiviblokke. Antud blokid on nagu painaja ja siis me teemegi nagu see kaelkirjaku mees kes esimest korda seda looma kohtas – eitas nähtut, ja lülitame selle oma ajaloost välja. Või valetame ja toome sündmuse või objekti hilisemasse aega ning üritama seletada kuidas miljonid inimesed köitest tonni raskust kivi sikutasid, et seda omale kohale saada – jamps kõik!

Aga mis köitesse puutub siis müüdid räägivad jumalatest kes istuvad raudtroonidel, muidugi taevas ja sealt olevat alla rippunud köisredel – köisredelit tunti, aga see mis üleval oli? Inimesed ei osanud muud öelda kui raudiste – see oli kõik. Me aga ei tea mis selle raudistme all silmas peeti! Lendvaid lennuaparaate millel tuli taga on, on vanad müüdid täis.

http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Einar%20Laigna&file=2010-12-28-laigna.mp3

(Foto on illustratiivne) 

PLAANIS ON AVALDADA MAAILMAVAATELINE „DOKTRIIN 2021“ AUGUSTIS

„Dogmad ehk kivistunud seisukohad on nagu tähed mis näitavad teed.“

Kuna olen varem teatanud et kandideerin sügisestel KOV-valimistel, siis koostan ma selle tarbeks dokumendi tähtsusega kirjatüki, kuhu kanna oma dogmaatilised seisukohad. Kuigi mõiste „dogma“ kannab tänapäeval halba varjundit, ei põlga ma dogmaatilisi seisukohti väljendada – vastupidi – dogmad ehk kivistunud seisukohad on nagu tähed mis näitavad teed.

Doktriin 2021 võiks koosneda siis 1) fundamentaalsetest seisukohtadest – mille juurde pole lisaselgitust vaja 2) riigielu puudutavad küsimused – nii palju kui ma hetkel olen pädev seisukohta võtma, ma oma seisukohta väljendan 3) vallaelu puudutav – nii palju kui ma olen pädev seisukohta võtma, ei soovi end pidada valla poliitilist elu hästi tundvaks inimeseks.

Mõni seisukohta mis puudutab Kuusalu valda, on mul aga olemas:

1. Kõigis hinnatsoonides, mis on kirjas Riigi Teataja/ Maamaksumäära kehtestamine 30.01.2019, alandada maamaksumäära 1%-le aastaks 2023. Tegu pole niisama populismiga, vaid – ühest küljest ei saa keegi omada Maad/ riigi territooriumi, kuid teisest küljest peab olema maamaksumäär maaomaniku, maaperemehe suhtes praegusest solidaarsem.

2. Väljaanne Sõnumitooja on seotud nii või naa kolme valla valitsusega; mis pole halb, sest kohalikku elu kajastav ametlik väljaanne peab olema. Muuta Sõnumitooja peatoimetaja ametikoht rahva poolt valitavaks. Määrata talle kuni 10 aasta pikkune teenistus ja tagasikutsumise võimalus rahva poolt. Praeguse peatoimetaja (mitte võtta isiklikult) suhtes puudub tsiviilkontroll; hetkel on peatoimetaja justkui hallkardinal. Ja mitte alahinnata väljaande tähtsust; tegu on vallavõimu mainekujundajaga.

3. Vähendada volikogu volinike kohtade arvu seniselt 19lt kohalt 17le voliniku kohale.. Senini kohtade arv kujunes välja, kui Loksa vald liideti Kuusalu vallaga 2005a. 1) Vähendab Loksa linnavolikogu oma kohtade arvu 2 voliniku koha võrra 2) Harku vald, kus on registreeritud enam kui 16 tuhat elanikku, on ühel volinikul enam kui 800 elanikku – Kuusalus on vastav näitaja ligi 350. Usun et anda ühele volinikule rohkem elanikke ja sellega rohkem vastutust, on põhjendatud.

 

Kenno Põltsam

Viinistu