AGRESSIOONISÜMBOLITE SEADUS ANDIS PÖÖBLILE SUVAÕIGUST JUURDE

Meenutus: Lihula ausamba 

Agressioonisümbolite seadus, kui inimene vähegi lugeda oskab, ei keela ju ühtegi sümbolit konkreetselt ära - vaid annab politseile suvaõiguse otsustada, kes ja millal süüdi on. Martin Helme on ütelnud raadiosaates, et tema küll tahaks teada kes nt Putinit toetab - las mõni kremlimeelne kõnnib georgilint rinnas, näeme kohe ära kellega tegu!

Olin vaenukuriteo mõiste laiendamise kritiseerimisega nii ametis, et ei hoolinud näha agressiooniseadust ennast:

 § 151_1. Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine

(1) Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Igatahes on tegu pehmelt üteldes halva seadusloomega, mis pole kuidagi kooskõlas õigusriigi põhimõttega. Analoogselt „vaenukuriteo seadusega“, saab seda kasutada ükskõik kelle vastu: see annab jõustruktuuridel suvavõimu juurde. Teiseks teeb Reformierakond seda sama mida 2007a. – kasutab vene kaarti selleks et enda populaarsust sellega tõsta, või vähemalt teha usutavaks valimisküsitlusi. Olgu märgitud, et siinsele kirjutajale pole enam küsitlusfirmad saatnud küsitlust, mis küsiks poliitilist eelistust – üle poole aasta pole ma saanud ütelda, millist erakonda toetan.

Kas peavoolumeedia on kordki analüüsinud, küsinud kriitilisi küsimusi, vihjanud et agressioonisümbolite seadus annab politseile suvaõigust juurde? Käib pööbli populariseerimine, võltsrahvusluse mängimine ning sõjahüsteeria õhutamine. Ilmekaks näiteks on Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri kommentaar, et eesti rahvuslipu avalik eksponeerimine võib olla provotseeriv. Sellest avaldusest piisab, et mõista Valitsuse prioriteete. Minu kui rahvuslase jaoks on säärane kahepalgelisus pehmelt üteldes häiriv: reformierakondlik valitsus lasi viiendal kolonnil 2007a. järel puhtalt pääseda, meenutagem pronksimässu võtmetegelaste süüdistamist vale paragrahvi alusel, millest on rääkinud nii Tiit Madisson kui ka Urmas Reinsalu - muidugi ei saanud neid ju süüdi mõista - ning nomenklatuur jätkab sama rada aastal 2022. 

Agressioonisümbolite seadus, kui inimene vähegi lugeda oskab, ei keela ju ühtegi sümbolit konkreetselt ära - vaid annab politseile suvaõiguse otsustada, kes ja millal süüdi on. Martin Helme on ütelnud raadiosaates, et tema küll tahaks teada kes nt Putinit toetab - las mõni kremlimeelne kõnnib georgilint rinnas, näeme kohe ära kellega tegu!

 

Algatusest Loksa linnale: alati pole sulle ette antud tee kõige õigem

24. aprill oli kuupäev mil ma pidanuks esitama Loksa linnale seaduseelnõu, mis näeks ette et linnavolikogu istungid muutuksid videosilla vahendusel otsejälgitavaks. Eelnevalt sai kogutud vajalik arv linnakodanike allkirju vastava algatuse toetamiseks ning need edastatud linnale.

Algatuse esindajana ma aga linnale vastu ei tulnud ega omaltpoolt vastavat eelnõud ei esitanud, kuigi eelnõu kirjutamisega sai juba algust tehtud. Kui nüüd härra Linnapea keerutab vuntsi ja arvab et sellega on valge lipp heisatud, siis ta eksib: on temagi elus keerutanud, nüüd vaadaku kuidas teised keerutavad.

EKRE esimees Martin Helme tuletab aegajalt meelde et poliitika on väga dünaamiline, EKRE on dünaamiline erakond ning siinkohal tuleb tõmmata eraldusmärk mõistele dünaamiline ning äraandmine. Tegelikult me näeme oma igapäevases elus neid olukordi, kus otsetee või see tee mis sulle ette antakse, pole tingimata kõige õigem. Seega ootama ja vaatame mis järgmiseks: kindlasti ei satu idee, „linnavolikogu istungid otseülekandesse“, prügihunti.

https://kennopoltsam.blogspot.com/2022/04/teist-varianti-kui-loksa-linnale-eelnou.html

https://kennopoltsam.blogspot.com/2022/04/kollektiivsetest-poordumistest-uks-on.html

 28. aprillil algusega kell 17.30 toimub linnavolikogu istung. 26. aprilli seisuga pole algatuse algatajat istungile kutsutud.

 

 

 

 

KANNATUSI EI SAA IGAHINNA EEST VÄLTIDA, VAID NEED TULEB ÄRA KANDA

Võib-olla me ise ei mõtlegi sellele, ent eestlasel on kombeks paluda endale ja soovida teistele „kannatust“ – mida siis soovitakse, kas raskust või jõudu see raskus ära kanda? Ehk on see eestlase viis ütelda et „ära virise, vaid kannata sest kannatuse kandmine teeb sind mehiseks, kannatuse kandmine selgitab mis puust sa oled“.

Veel enne 2020a. algust levis keskealiste ja vanemate seas arusaamine, et tänapäeva noorsugu on memmekate klass, lumehelbekeste põlvkond kes iga teise raskuse ees pea norgu laseb. Läks üürike aeg, kui oli loodud propaganda narratiiv mis ütles: „Püsi kodus ja väldi kontakti teiste inimestega“, „Haigena püsi kodus“, üks variant kuulutas kodus istumise kangelasteoks ning peaminister Kallas manitses peaministrile ebaväärikal viisil mittevaktsineerituid kodunt välja minema ning mitte kellegagi kohtuma.

Avalikesse kohtadesse ilmusid käte desinfitseerimisautomaadid, COVIDi eest hoiatavad sildid, varsti tuli näokatmise kohustus ning peaminister Ratase allkiri nõusolekule, et Eesti võtab kasutusele vaktsiinipassid. Kallase valitsuse ajal korraldati apartheid: vaktsineerimistunnistus, vaktsineerimisega seotud propaganda mille tõttu väga paljud kannatasid ja olid valiku ees et kas alistuda või kaotada töö ning Valitsuse käsk kanda avalikes siseruumides maski. See kõik aga paneb küsima et millised on meie ühiskonna väärtused ning kas valitsuse korraldustele tuleb ikka alati alluda?

Mitte vaid Kallase valitsus, vaid terve ühiskond on teinud noorsoole karuteene. See sama noorsugu kelle hulgast vähemalt üks küsinud on et kuidas saiakoti avama peab – arvab nüüd et mähet kantakse näo ees, suvalise solgi enesele sisse süstimine päästab maailma ning valitsuse poliitikale peab alati kuuletuma. Ma ei taha üldistada ja ütelda et noorsugu on hukas, pigem on viimased aastad mind vastupidises veennud ning pannud küsima et kuidas inimesed kelle noorus möödus ajal mil punaajakirjanik Mart Kadastik rahvuslasi varjunime alla hurjutas või komparteilane Siim Kallas vuntsi muheledes tütar Kajat kantseldas – ikka niivõrd ükskõiksed ning ebaõiglusega leplikud on.

Me oleme COVIDi hirmus mitte vaid noorsoost, vaid tervest ühiskonnast teinud lumehelbekese.

Laias laastus võttes, kardab see ühiskond ühte laboris valmis treitud viirust enam kui kerget kannatust taluda või raskelt põdemise puhul, enesele ausalt otsa vaadata. Nii nagu tänavale sattumine on siiski natukenegi inimese enda süü, on seda ka raskelt haigeks jäämine. Inimene ei peaks kartma kukkuda, ta ei peaks kartma sattuda tänavale või haigestuda, ta ei peaks kartma endaga tõtt vaadata ja küsida kriitilisi küsimusi – sest kui nende kannatuste vältimiseks on oht sattuda millegi orjusetaolise meelevalda, millegi mis kärbib sinu väärikust või röövib sinult hinge – siis tuleb igal juhul valida kannatuste kandmine. Kuid olgem nüüd ausad: korraldus et varem kohustuslik kaitsemask on alates 3. aprillist soovituslik, tõestan ilmekalt et inimestel oli suurem hirm minna vastuollu valitsuse poliitikaga kui et kardeti viirusesse haigestumist.

Inimene ei peaks kannatusi iga hinna eest vältima, vaid ta peab paluma kõige vägevamalt et ta annaks talle jõudu, et kõik talle osaks saavad kannatused ära kanda. Võib-olla me ise ei mõtlegi sellele, ent eestlasel on kombeks paluda endale ja soovida teistele „kannatust“ – mida siis soovitakse, kas raskust või jõudu see raskus ära kanda? Ehk on see eestlase viis ütelda et „ära virise, vaid kannata sest kannatuse kandmine teeb sind mehiseks, kannatuse kandmine selgitab mis puust sa oled“. Mõtlemise koht!

Meenub pime ja kõle detsembrikuu õhtu sõduribaaskursuse lõpuajal: oli külm ning libe. Kandsin enda seljas raskust mis ületas minu kehakaalu ning juba viiendal kilomeetril soovisin alla anda. Kuid peale meieisapalve lugemist saavutasin enda üle võidu ning samm sammult jõudsin järgmine päev 55km rännaku tehtud. See oli seni ajani minu elu raskeim füüsiline kannatus, mille ma ära kannatasin, sest mul oli kannatust. Ütleme selle välja: mul oli usk.

 

 

KENNO PÕLTSAM AJAKIRJANDUSES: TÄHTSAMAD HETKED

Foto: Ken Mürk ERR

Mind on kordi ajakirjanduses mainitud ning kannan siia viited hetkedele, mida ise oluliseks pean. On selge et kõiki Twitteri säutse või FB kommentaare pole ma ise enda kohta lugenud. Ajavahemikus 2019 – 2022.

TV3 saade Duubel: kriitiline artikkel rasestumisvastaste vahendite teemal Tartu Postimehes - 2019 september 

https://play.tv3.ee/series/_,serial-2700639/_,episode-2702331

Kenno Põltsam toetub oma artiklis katoliku kiriku õpetusele - 2019 september

https://objektiiv.ee/kenno-poltsam-toetub-oma-artiklis-katoliku-kiriku-opetusele/

Rasestumisvastestest vahenditest ja seksuaalrevolutsioonist - 2019 september

https://objektiiv.ee/markus-jarvi-rasestumisvastastest-vahenditest-ja-seksuaalrevolutsioonist/

 

AVALIKUD SÕNAVÕTUD / LEHELE ANTUD INTERVJUUD

 

SAPTK pikett Stenbocki maja ees: minu esimene avalik sõnavõtt kõnepuldist - 2022 veeburar

https://www.facebook.com/objektiiv/videos/653579622358214

Kuusalu valimisdebatt - 2021 oktoober

https://www.youtube.com/watch?v=4BhXG4T5NW0

Kuusalu valla valimisdebatt - 2021 oktoober

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumitooja20211013.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 

Milliste erakondadega või valimisliitudega võiks Teie valimisnimekiri teha koostööd ja moodustada võimuliidu - 2021 oktoober

https://dea.digar.ee/?a=d&d=sonumitooja20211006.2.16&srpos=7&e=-------et-25-sonumitooja-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Kenno+P%c3%b5ltsam------------ 

 

 

HELME-VASTASE PETITSIOONILE ALLAKIRJUATNUD ON HULK, KES LASKNUD END HAARATA OMA MADALAST INSTINKTIST

COVIDi ajal taas kuulsaks saanud foto

„Hulka koostavate üksikute vaimline väärtus ei tähenda säärase nähtuse juures midagi. Mõistus on siin väärtusetu. Sellest hetkest peale, mil nad koostavad hulka, muutuvad harimatu inimene ja teadlane ühtemoodu arutlusvõimetuks,“ kirjutab Gustave Le Bon raamatus „Hulkade psühholoogia“, eesti keeles ilmunud 1936.

Samaaegselt on keskkonnas Rahvaalgatus.ee avatud 2 petitsiooni: üks algatus taotleb et rahvasaadik Mart Helme riigikogust lahkuks, teine algatus taotleb üldise käibemaksumäära langetamist. Kui esimene on kogunud 4 päevaga 14 700 toetusallkirja, siis esimene algatus on kogunud ühe päevaga 17 toetusallkirja.

Ma näen, et esiteks tuleb eraldada esimese ja teise petitsiooni toetajad selles suhtes, et need kes toetavad petitsiooni mis taotleb Helme lahkumist riigikogust – käituvad täpselt nii nagu käitub üks psühholoogiline hulk:

„Hulka koostavate üksikute vaimline väärtus ei tähenda säärase nähtuse juures midagi. Mõistus on siin väärtusetu. Sellest hetkest peale, mil nad koostavad hulka, muutuvad harimatu inimene ja teadlane ühtemoodu arutlusvõimetuks

Hulkadel pole iialgi olnud janu õiguse järele. Silmnähtavusele, mis neile ei meeldi, nad pööravad selja, eelistades kummarduda eksimuste ees, kui eksimus neid veetleb. Kes oskab neile illusioone anda, saab hõlpsasti nende isandaks; kes püüab neid illusioonidest vabastada, on ikka nende ohver.”

Hiljuti jagas Varro Vooglaid FB-s 1895a. ilmunud Gustave Le Bon teosest „Hulkade psühholoogia“ katkendeid, pannes sellega ka tahes või tahtmata mulle südamele, et teadlik inimene võiks antud teose hoolega läbi lugeda, mida Vooglaid kui erudeeritud inimene kindlasti teinud on, ma usun.

Kas need kes allkirjastavad Mart Helme vastast petitsiooni, tõesti usuvad et suudavad rahva poolt valitud saadiku parlamendist minema kihutada? See hulk on haaratud millegi sellese kütkeisse, milles EKRE-t pidevalt süüdistatakse – et meie mängime inimeste madalate instinktidele vms. Aga taas nähtub, et teine osa rahvast on suuteline käituma palju enam hulgana kui seda teeb nn EKRE inimene.

Teine küsimus on, et mis kasu nendest petitsioonidest üldse on? Rahvasaadik Jaak Valge ja Sihtasutuse Terve Rahvas juhatuse esimees Kaido Väljaots rääkisid Objektiivis Rahvaalgatusõiguse taastamisest: keskkonda Rahvaalgatus.ee suhtes toodi paralleel ajast, kui talurahvas kirjutas Tsaarile palvekirju – ning valitseja otsustas kas ta üldse võtab palve edasimenetlemiseks või mitte. Enamasti jäid need riiulile seisma.

Mina kes olen agar Rahvaalgatus.ee petitsioonide koostaja olnud – näen et eesti ühiskond vajab Rahvaalgatusõiguse taastamist rohkem kui kunagi varem, sest petitsioonide kirjutamine küll väljendab rahva tahet – ja petitsioon on Riigikogu Komisjonile kohustuslik menetlemiseks, ent tegu pole siiski kaugelt põhiseadusliku rahvaalgatuseõigusega.

Antud teemat võiks lahata põhjalikult, ent vaatame asja hetkel selles kontekstis, et üks petitsioon taotleb rahvasaadiku tagasikutsumist ning teine taotleb üldise käibemaksumäära langetamist – kumb nendest on asjakohasem Riigikogule esitada, lootuses et ä k k i siiski parlament võtab inimeste palve kuulda? Loomulikult petitsioon mis taotleb käibemaksumäära langetamist. Kas me näeme et rahvas peab oluliseks käituda meelevaldselt?

Suuremas osas on nende kahe idee toetajad erinevad – inimesed kes pooldavad käibemaksumäära langetamist, käituvad ratsionaalsemalt kui need kes allkirjastavad Helme tagasikutsumise petitsiooni – nad küsivad et mis mõtet on antud petitsiooni allkirjastada, kui see valitsuskoalitsioon nagunii antud idee prügikasti viskab. Hulgana käituvad inimesed aga loodavad et ä k k i läheb Helme tagasikutsumine läbi, kuigi võiks ju eeldada et käibemaksu langetamine on hetkel olulisem kui oma pimeda viha väljaelamine!

Võtame sellest petitsioonide pudrust ja rägast välja ühe olulise mõtte: ükskõik mis külje pealt sa olukorda vaagid, näed et nn EKRE inimesed on ratsionaalselt mõtlevad üksikisikud, kaalukad ning mitte alludes hulga mentaalsusele. Seepärast on ka EKRE oma toetust ning liikmeskonda aastast aastasse vaikselt, ent edukalt kasvatanud – tegu on mõtlevate inimestega, kellega tuleb rääkida silmast silma, kes küsivad kriitilisi küsimusi ning kes ei lase end mõjutada erinevatest propaganda narratiividest.

Kas on mõtet üldse petitsioone allkirjastada? Ma pole kunagi oma algatatud petitsioone ületähtsustanud, leian et tegu on oma meelsuse näitamise ning toetava tegevusega, ajal mil me tänaval pole.

Näiteks jätkualgatuse, mis taotleb uut euroreferendumit, olen ma pannud ootele ning plaanin selle esitada Riigikogule alles järgmise aasta kevadel, kui eeldatavasti on Põhiseaduskomisjonis uuenenud koosseis ning lootust et algatust edasi menetletakse, palju suurem. Meediateenuste seaduse teemaline petitsioon oli selles suhtes edukas, et see toetas natukenegi erakonda – ja nõnda võib ütelda et asi läks korda.

Eesti ühiskond vajab Rahvaalgatusõigust!

Teist varianti kui Loksa linnale eelnõu esitada, petitsiooni edasiseks menetlemiseks näha pole

11. aprillil laekus mulle Loksa linnalt kiri, et algatus mis taotleb et volikogu istungid hakkaksid toimima videosilla vahendusel, on võetud menetlemiseks ning mul kui algatuse esindajal tuleb esitada hiljemalt 24. aprillil linnale vastava sisuline eelnõu.

Kohalikul tasandil reguleerib kollektiivse pöördumise tegemist ja menetlemist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §32. Nimetatud paragrahvi lõige 2 kohustab algatajaid esitama algatust linnavalitsusele vastava eelnõuna. Paragrahvi lõike 3 kohaselt on algatuse esitajate esindajal õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus / linnavalitsuses. Selleks, et viia esitatud algatuse osas läbi KOKS § 32 sätestatud menetlus, tuleb mul esitada hiljemalt 25.04.2022 Loksa Linnavalitsusele algatuse „Loksa linnavolikogu istung otseülekandesse“ osas KOKS § 32 lõike 2 kohane eelnõu.“

Olles varemalt kaitsnud kahte petitsiooni Riigikogu komisjonis, on mulle kohaliku elu puudutava algatuse kaitsmine uus kogemus, rääkimata siis ettelükatavast eelnõu koostamise soovist. Kuna mul või erakonnal puudub Loksa linnavolikogus esindatus, kuid kuna linnakodanik on andnud oma soovist petitsiooni allkirjastades teada – tuleb mul vastava sisuline eelnõu koostada ning algatust linnaesinduse ette kaitsma minna.

Muidugi kutsun ma üles demokraatlikult valitud opositsioonisaadikuid antud algatust toetama: Loksa linnavolikogu istungid videosillavahendusel otsejälgitvaks.

Olen Loksalt pärit, seal kooli lõpetanud ning oman linnaga turismialaseid suhteid: Loksa asub keset Kuusalu valda.

Kollektiivsetest pöördumistest: üks Loksa linnas, teine teel Riigikogusse

Täna edastasin Loksa linnale kollektiivse pöördumise, mis soovib et linnavolikogu istungid hakkaksid olema videosilla kaudu otsejälgitavad: seadusekorras on omavalitsusel pöördumise menetlemiseks aega 3 kuud sh suhelda pöördumise algatajaga. Pöördumisele lasin koguda 40 allkirja ehk usun et kui pöördumine olnuks kauem aktiivne, laekunuks sellele veel allkirju. Olgu märgitud, et pöördumise tekst oli loetav vaid riigikeeles - kohalikus Loksa sotsiaalmeedia grupis tõstatasid mitmed vene keelt kõnelevad inimesed küsimuse, et mida antud algatus sisaldab ehk olen veendunud, et algatus saanuks enam hääli kui see oleks arvestanud Loksa linna kakskeelsusega.

Tänan neid kes antud pöördumist sotsiaalmeedias ja oma sõnas jagasid. Annan algatuse käekäigust teada ning kui see võimalik on, ma ei näe miks ei peaks olema, siis teen üleskutse kutsuda rahvas linnavalitsuse ette rahumeelselt kogunema: näitame kui oluline see meile on, et linnavolikogu istungid toimuksid tulevikus läbipaistvalt.

Samuti on aktiivne, varem algatatud pöördumine, millega soovitakse Loksa linna lapsevanemad vabastada lasteaia kohatasu kohustusest, muuta ühekordse lastetoetuse väljamaksmise korda ning toetust tõsta; antud pöördumisele on laekunud loodetust vähem allkirju.

Täna aktiviseerisin ka kollektiivse pöördumise, mis ütleb et Valitsuse plaan kehtestada ühiskonnas meelsuskontroll, seadusega millega muudetakse väärteona karistatavaks keelatud sümbolite häiriv kasutamine, tuleb visata prügikasti, seda ei tohi läbi lasta - täpsemalt üteldes, seaduseelnõu ise on mõistlik ent selles sisalduv sõna- ja meelsusvabaduse mahasurumine pole aktsepteeritav. Kuna täna on esmaspäev, on sellele laekunud hetkel vähe allkirju, kuid täna-homme õhtu, laekub algatusele sadu allkirju. 

Kindlasti ei soovi ma algatust ületähtsustada, see on väiketegu võrreldes teavitustöö ja meeleavaldustega; kuid samas näitab see mingitki meelsust ning toetab EKRE fraktsiooni, kes teeb parlamendis endast kõik oleneva, et meelsuskontrolli klausel antud eelnõust kaoks. Varemalt on minu sulest ilmunud mitu artiklit, mis räägivad vaenukõne ohust. 

https://kennopoltsam.blogspot.com/2020/10/opositsioon-on-oht-sonavabadusele.html