Foto: Postimees Naine / Google.ee |
On avaldatud seisukoht, et tänapäeval käib armastus rahakoti kaudu - aga mis armastusest me siin räägime. Kas enda peenrahaks tegemine või selle peenraha kulutamine, on armastuse akt?Kasutades oma paarilise puhul sõna „minu“, ei tähenda et sa omad teda kui objekti, vaid sa kannad vastutust selle paarisuhte ees, mõlemad kannavad võrdväärset vastutust.
On avaldatud seisukoht, et keegi ei saa olla (päriselt)kellegi oma ning üks paarisuhte osapool ei saa keelata teisel leidmast omale seltsiline, kellega mõnusasti aega veeta. Kõik on põhimõtteliselt õige, kuid siin tuleb vaadelda omamise erinevat tähendust, küsida millel rajaneb paarisuhe ning kuhu kaob vastutuse ja pühendumise printsiip?
Mõiste „minu oma“ võib kanda
endas äärmiselt egoistliku tähendust, kuid see võib ka tähendada vastutuse kandmist
ning kangelasliku eneseohverdamise printsiipi. Tänapäeval on need mõisted
peapeale pööratud – vastutuse võtmine ning pühendumine on ristitud egoismiks
kuid loobumine pingutamisest kvaliteetse paarissuhte nimel ning liiderdamine tähendab
tingimata vabadust ning teise inimesega arvestamist, sest pole aus kui
sa teist inimest enda külge seod.
On avaldatud seisukohta,
et inimene võib olla suhtes enam kui ühe paarilisega ning kui see on
põhipaarilisega kokkulepitud, siis polevatki see petmine. Põhimõtteliselt on
see õige, ent siin tasub küsida, mis on selle inimese hinnaks kes mitut
paarilist peab, või kui väärtuslikuks peab see põhipaariline oma
kaaspaarilist?
On selge et inimene, eriti
kui tegu on meesterahvaga ja ta lepib olukorraga et tema paariline peab veel
lisakaaslast, siis pole küsimus niivõrd paarilise kvaliteedis, vaid mehe enda
kvaliteedis, sest mees on traditsiooniliselt perekonna peana ka suurema
vastutuse kandja kui seda on teine osapool. Aga ka mehe kaaslasel lasub
vastutus: tavaliselt on nii et kui sa üritad ütelda et naine on süüdi – siis oled
šovinist – kui sa ütled et naine pole süüdi sest mehel lasub suurem vastutus –
siis oled sa ikkagi šovinist. Tegelikult lasub naisel samaväärne vastutus nagu
mehel, tehes ta ka vastutavaks, kuid mitte ilmtingimata süüdlaseks.
On ka tõsi et paariline
ei pea kaaspaarilist maha lööma, kui teine on teda teisega füüsiliselt petnud –
kuid siin tuleb arvestada, et keha ja hing on paratamatus seoses, tehes kurja
füüsiliselt, teed kurja ka vaimselt, ja vastupidi. Põhimõtteliselt polegi
vaimsel ning füüsilisel maailmal vahet: üks on lihtsalt jäme, teine peen.
Loomulikult on ka olukordi kus inimesed on juba lahku kasvanud ning paarisuhte osapool leiab omale teise – sel juhul ollaksegi juba sisuliselt lahku mindud. Kui aga tegu on püsivalt kolmik-neliksuhtega, siis ei saa seda kuidagi armastuse aktiks nimetada, veel vähem perekonnaks.
On avaldatud seisukoht, et tänapäeval käib armastus rahakoti kaudu - aga mis armastusest me siin räägime. Kas enda peenrahaks tegemine või selle peenraha kulutamine, on armastuse akt?
Kasutades oma paarilise
puhul sõna „minu“, ei tähenda et sa omad teda kui objekti, vaid sa kannad
vastutust selle paarisuhte ees, mõlemad kannavad võrdväärset vastutust. Sama on
ka lastega: sa ei oma neid kui objekte, vaid sa kannad vanemliku vastutust –
sellest loogikast lähtudes, on igasugune abort välistatud, sest kuidas sa saad kedagi
kes pole sinu oma, tappa?
Peaminister Kaja Kallas nimetab
Vabariigi Valitsust sõnaga „minu Valitsus“. Tegelikult pole probleem see et
Kallas kasutab sõna „minu“, vaid see, et ta ei kanna mitte kuidagi peaministri rolli
välja – tema jaoks ongi Valitsus, halvas mõtte, tema oma. See on äärmiselt
ohtlik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar