Eestlaste seas on levinud moesõnaks karma: sellega siis tõdetakse, et kõik tehtud halb mida inimene teeb, tuleb talle endile tagasi. Teisalt võib selle sõna kasutaja käest kuulda arvamust, et absoluutset tõde ei eksisteeri ning kõik on suhteline - on ka teadatuntud fakt, et füüsik Einstein püüdis alguses tõestada et kõik on suhteline, kuid hiljem pidi ta sellest teooeriast loobuma, sest sel puudus teaduslik alus.
Niisiis on termin kõik on suhteline ideoloogiline, ajupesu mis külvab segadust, rääkides endile eriaegadel vastu: nt koledused mis 20. sajandil tehti, sobivad nüüd nö demokraatlike riikide argipäeva - kõik olevat ju suhteline!
On loogiline et inimene tunnistamaks karma olemasolu, tunnistab siiski, et eksisteerib absoluutne tõde, jumalik õiglus. Aga nimetagem seda kuidas tahes, mõte jääb samaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar