Poliitilise töö tegemine sh kohalikul tasandil jätkub ning võime vaid spekuleerida,
et linnavõim ülbusest mõne vea teeb, millega Õiguskantsleri või
justiitssüsteemi poole pöörduda, ning siis juba asja pärast. Suurim karistus
Linnapeale on tema enda käitumine ning sellest tulenev kuulsus. Ilmuvas raamatus
„Doktriin – poliitilises perifeerias“ on antud intsident kenasti väljatoodud;
demokraatia peatüki sees.
23. mail pöördusin Loksa linnaesinduse poole, nõudes et linnapea võtaks
vastutuse oma nahaalse ning ebaväärika käitumise eest. 19. mail toimus volikogu
istung, sündmuse keskmeks oli aprillis loodud algatus, mis soovib muuta
volikogu istungid videosilla vahendusel otsejälgitavaks.
„Kui istung oli lõppenuks kuulutatud, asusite ruumist
lahkumise teele ning peale opositsioonisaadiku(te) manitsemist, osutasite käega
minu suunas kes ma toolil sirge seljaga istusin ning laususite: „Näe, siin veel
üks Nublu“ .. Seejärel Käsutasite mind meelevaldselt Kuusalu valda, eesmärgiga
näidata, et mul kui vallakodanikul pole Loksa poliitikasse asja .. Annan Teile
võimaluse minu ees avalikult vabandada, valik aja ning koha osas on Teil
olemas. Küll aga ei saa ma lubada, et reageerimiseta jätmise puhul, ei anna ma
asjale ametliku käiku.“ https://kennopoltsam.blogspot.com/2022/05/enesekehtestamine-nouan-loksa-linnapeal.html
7. juuliks, mitte et ma poleks ammu mõistnud pöördumise ignoreerimist, pole
linnaesindus minu kirjale vastanud ning Linnapea pole volikogu istungil ega ka
mitte väljaandes Loksa elu, vabandusega esinenud. Nõnda talitades, näitab
linnapea et tal on suva inimestest, kes temaga samasse seltskonda ei kuulu,
samuti on tal suva avalikust arvamusest, sest intsident leidis laialdast
kajastust sotsiaalmeedias kui ka tänaval.
Mis on aga see „ametlik käik“ millega linnapead hoiatan? Teoloogias
räägitakse aja mõistest nõnda: tuhat aastat võib olla üks päev ja üks päev võib
olla tuhat aastat. Ei saa ju eeldada, et ma tingimata homme ja midagi säärast
ette võtan, mida ametliku käigu all tavaliselt silmas peetakse. Antud
juhul pole mõeldav ei politsei ega ka mitte õiguskantsleri poole pöördumine.
Miks?
Olgugi et volikogu päevakorrapunkti menetleti koalitsiooni poolt
kiiresti, pilkeid pildudes ning Linnapea oli algatuse suhtes üleolev, tõrjudes
loogilised argumendid kõrvale – ei saa me rääkida menetlustoimingu rikkumisest.
Kui volikogu istung oli kuulutatud lõppenuks, kasutas Linnapea minu puhul
üleolevat tooni, mõnitades mind opositsiooni ja mõningate koalitsiooni
saadikute kuulmisväljas – ometi pole Linnapea mind ennem ega ka mitte hiljem
avalikult (ajalehes) laimanud või mõnitanud.
Politseile avalduse tegemise variant oleks naiivne ning teisalt ka
ebamehelik. Esiteks saab Linnapea alati ütelda et tuli minuga peale istungi lõppenukskuulutamist
vestlema, laua taha saamise teema oli kalambuur ning esitatud küsimuse
vormis – mul puudub millest kinni võtta. Teisalt teame varasemalt mil moel
kõiksugu liberaalid on kasutanud justiitssüsteemi (nt. tänaseks advokatuurist
väljaheidetud R. Sarv) selleks et konservatiivide suhtes poliitilist kiusu
ajada, antud trend on Ameerikast meile jõudnud – ja mulle on vastumeelne minna müts
peos selle sama süsteemi juurde õigust taga nõudma, seda enam et intsident jäi
leebeks. See kõik on poliitilise kultuuri või kultuurituse küsimus.
Tuletagem meelde et Kuusalu mailaada korraldaja püüdis takistada EKRE seadusliku
poliitilist tegevust 1. mail ning ainuüksi liiklusrikkumise pärast tulnuks
laadakorraldaja vastutusele võtta – politsei aga leidis mulle saadetud
vastuskirjas, et menetluse alustamiseks pole põhjust.
Näeme, et intsident leidis laialdast kajastust ning kui tarvis, saab seda
alati avalikult meelde tuletada. Teisalt ei tasu detailidesse takerduda ning
uskuge, mul on peale Loksa linna ka suurimaid projekte käsil. Kuid poliitilise töö
tegemine sh kohalikul tasandil jätkub ning võime vaid spekuleerida, et linnavõim
ülbusest mõne vea teeb, millega Õiguskantsleri või justiitssüsteemi poole
pöörduda, ning siis juba asja pärast. Suurim karistus Linnapeale on tema enda
käitumine ning sellest tulenev kuulsus.
Ilmuvas raamatus „Doktriin – poliitilises perifeerias“ on antud intsident
kenasti väljatoodud; demokraatia peatüki sees.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar