"Seadusandja on riigisaladuse seadusega kaitsepolitseile andnud ülisuure võimu, võrreldes 1994. aastal vastu võetud seadusega, on 1. jaanuaril 1998 kehtima hakanud riigisaladuse seadus tunduvalt karmim nn riigisaladuste paljastajate suhtes. Kui maailma superriigis USAs muutub salajane teave automaatselt avalikuks 25 aasta pärast, siis arengumaade hulka kuuluvas Eestis võib saladuste pikkuseks olla 50 aastat ja ka siis kustutab saladuste teavet valdav asutus."
"Riigisaladuse seaduse järgi tuleb salastatud teabele juurdepääsu loa saamiseks läbida totaalne kontroll, mida teostab mõni salapolitsei ametnik (kaitsejõududes peastaap). Ankeetandmed, mida kaitsepolitsei vajab, et kaitsta riigi julgeolekut, annavad silmad ette isegi KGBle, sellele "organile" omasele paranoiliku salastatusega."
"Uus seadus annab (sala)politseile kaitsmiseks mõeldud seaduse, mis annab õiguse kasutada kohtunikke, prokuröre, parlamendisaadikuid ja parlamendi nimetatavaid kõrgeid ametiisikuid salajasel jälitustegevusel."
"Uus seadus annab ainuvõimu otsustamiseks kes kodanikest saab juurdepääsu riigisaladustele ning kes mitte. Asi on läinud nõnda karmiks, et madalama tasemega riigisaladuste, "salajane" ja "konfidentsiaalne" (riigisaladused jaotuvad kolme kategooriasse: täiseti salajane, salajane ja konfidentsiaalne) pääsevad isegi valitsuse liikmed ligi alles siis, kui neil on "põhjendatud teadmisvajadus". "Vajaduse aga otsustab KAPO" kirjutab Aivar Jarne (Postimees 25.10.97)"
"Asjaolu, et salapolitsei tegeleb ka kohtueelse uurimisega, on demokraatlikes õigusriikides täiesti võõras praktika"
"Eesti Kaitsepolitsei on saavutanud nii suur võimu kui oli KGB-l selle hiigelaegadel juudist pealiku J. Andropovi juhtimise ajal"
§ 7. Riigisaladuse tähtaeg
(1) Teave tunnistatakse riigisaladuseks tähtajaks, mida nõuab riigi julgeolek, kuid mitte kauemaks kui 50 aastaks, luure- ja vastuluure allikate ja konfidentsiaalsete allikate puhul 75 aastaks.
https://www.riigiteataja.ee/akt/74232
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar