Pidamata jäänud sõnavõtt: presidentaalse riigikorra tähtsusest

Riigikogu 1920-ndatel

Ajanappuse tõttu jäi Pärnus toimunud kongressil kuulamata minu sõnavõtt.  Kõlagu see kirjapildis järgnevalt:

Minu siiras õnnitlus esimehele tagasivalimise puhul.

1992. aasta põhiseadus kehtestas korra mille järgi vabariigi valitsus ja president on tugevas mõjusuhtes parlamendiga. Parlament määrab presidendi ja on algallikaks valitsusele, viimane saab aga enamuse abil suruda riigikogus läbi oma tahte. Nüüd mil antud koosseisu legitiimsus on tugeva kahtluse all, näeme meie parlamentaarse demokraatia nõrkust.

EKRE on seisnud alati presidendi otsevalimise ja rahaalgatus- ning hääletusõiguse taastamise eest. Ma paindun olema presidendi küsimuses mõnevõrra radikaalsem ja ütlen, et presidendi institutsioonile tuleb anda täitevvõimu volitus: vabariigi valitsus säilitades küll peaministri koha, viiakse ühes riigisekretariaadiga vabariigi presidendi alluvusse.

Esiteks, tuletagem meelde et põhiseadusmuudatus mis 1933a. läbiviidi, justnimelt säärase korra maksma pani; ei midagi uut. Toona oli üheks argumendiks see, et rahva poolt valitud ja täitevvõimu esindav riigipea stabiliseerib olukorra kus rahvas rahvahääletusõiguse raames liiga tihti parlamenti laiali võib saata; rahvaalgatus- ja hääletusõigus jäi tagavara variandiks. Tegelikult me ei tea kuidas säärane riigikord oleks toimima hakanud, sest Pätsi-Laidoneri-Rei riigipööre likvideeris demokraatia - mitte rahva jaoks olev autoriteet ei tasalülitanud ühiskonda, vaid võimuklikk kes mõistis et nad kaotavad võimu. Ka täna on nõnda, et võimurid ei soovi rahva poolt valitud presidenti, sest see ajab nende plaanid kardinaalselt segamini.

Teiseks, usun et otsevalitud riigipeal lasub üksikisiku tasandil suur vastutus. Täna näeme kuidas võimuklikk peidab end mõiste "riik" taha valitseb erakondade ülemvõim. EKRE on enamat kui erakond, see on partei ehk osa ühiskonnast, rahvaliikumine.

Daamid ja härrad!

Me võime vaielda detailide üle, ent julgustan meil võtta suund poolpresidentaalse demokraatia kehtestamiseks Eesti Vabariigis.

Jäägu kõlama tänasest õhtust deviis: Kord riigis majja!

Ühispilt Martiniga Raplas. 2023 veebruar