Riigikogu 1920-ndatel |
Minu siiras õnnitlus esimehele tagasivalimise puhul.
1992.
aasta põhiseadus kehtestas korra mille järgi vabariigi valitsus ja
president on tugevas mõjusuhtes parlamendiga. Parlament määrab
presidendi ja on algallikaks valitsusele, viimane saab aga enamuse abil
suruda riigikogus läbi oma tahte. Nüüd mil antud koosseisu legitiimsus
on tugeva kahtluse all, näeme meie parlamentaarse demokraatia nõrkust.
EKRE
on seisnud alati presidendi otsevalimise ja rahaalgatus- ning
hääletusõiguse taastamise eest. Ma paindun olema presidendi küsimuses
mõnevõrra radikaalsem ja ütlen, et presidendi institutsioonile tuleb
anda täitevvõimu volitus: vabariigi valitsus säilitades küll peaministri
koha, viiakse ühes riigisekretariaadiga vabariigi presidendi alluvusse.
Esiteks, tuletagem meelde et
põhiseadusmuudatus mis 1933a. läbiviidi, justnimelt säärase korra maksma
pani; ei midagi uut. Toona oli üheks argumendiks see, et rahva poolt
valitud ja täitevvõimu esindav riigipea stabiliseerib olukorra kus
rahvas rahvahääletusõiguse raames liiga tihti parlamenti laiali võib
saata; rahvaalgatus- ja hääletusõigus jäi tagavara variandiks.
Tegelikult me ei tea kuidas säärane riigikord oleks toimima hakanud,
sest Pätsi-Laidoneri-Rei riigipööre likvideeris demokraatia - mitte
rahva jaoks olev autoriteet ei tasalülitanud ühiskonda, vaid võimuklikk
kes mõistis et nad kaotavad võimu. Ka täna on nõnda, et võimurid ei
soovi rahva poolt valitud presidenti, sest see ajab nende plaanid
kardinaalselt segamini.
Teiseks, usun et otsevalitud riigipeal
lasub üksikisiku tasandil suur vastutus. Täna näeme kuidas võimuklikk
peidab end mõiste "riik" taha valitseb erakondade ülemvõim. EKRE on
enamat kui erakond, see on partei ehk osa ühiskonnast, rahvaliikumine.
Daamid ja härrad!
Me võime vaielda detailide üle, ent julgustan meil võtta suund poolpresidentaalse demokraatia kehtestamiseks Eesti Vabariigis.
Jäägu kõlama tänasest õhtust deviis: Kord riigis majja!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar