Kandidaadi valimistejärgne aruanne: Omad järeldused tuleb mul teha

Omad õppetunnid tuleb teha: mis peab järgmine kord olema paremini, mida teha pole mõtet. Samas pole õige kui üllas idee jääb ühe kandidaadi kogenematuse tõttu tegemata.

Tänan kõiki toetajaid kes mulle oma hääle andsid. Valija toetus on mulle inspiratsiooniks jätkamaks poliitilist tööd erakonnas kui ka volikogu asendusliikmena, kui antud vajadus peaks järgneva 4 aasta jooksul tekkima.

Minu kampaania sisuks olid silmatorkavad valmisplakatit: kolme partii peale kokku 120 tükki, 5 erinevat sõnumit ja 27 küla. Reklaamflaiereid ega (oma nimega) pastakaid ma välja ei andnud, kuigi viimaseid ikka mõni tuttav küsis. Samuti ei kasutanud ma tasulist sotsiaalmeedia reklaami.

Tegin sel korral silmas-silma kampaaniat oma tutvusringkonnas, mis pole kuigi suur. Minu FB lehel said kajastatud videoklipid EKRE valimislubadustest: tõde on see et minu nimelisel FB lehel on vaid mõni üksik jälgija Kuusalu vallast; ülejäänud jälgijad on Tallinnast või mujalt Eestist. Samuti said minu kommentaarid kajastatud blogis ja FB lehel Üks Kuusalu kihelkond. Minu pilt valimisnumbriga oli ühel plakatil koos esinumbriga: Kuusalu alevikus.

Müstiline on, et minu reklaamplakateid nii paljudes kohtades ja nii suurel hulgal maha võeti. See näitab minu arvates a) kultuuritust b) hirmu minu tagasihoidliku kandidatuuri ees C) hirmu selle ees, et EKRE oma näoga rahvapoole hoiakuga teebki vallajuhtimise juures seda mida nad lubavad ja hoiduvad sellest, mida teha ei tohi.

Ühest küljest saavad konkurendid ütelda et: „Kenno kampaania oli avalike plakatite tõttu aktiivne, ehk agressiivnegi – aga vaadake, Teda ikkagi volikokku ei valitud.“ Samas seda haledam on nende plakati maha võtjate hirm, mida nad tundsid: kartes et „Kenno Põltsam saab äkki 50-60 häält“. Kindlasti arvas plakati maha võtja et Kenno Põltsamil saavad plakatid otsa – aga ei saanud! Veel viimane õhtu seadsin reklaami Kasispea küla stendile ja Tammispea bussipeatusesse. Kahju ainult et ma ei näinud kunagi seda „rõõmsat“ nägu, kes taas plakatit uuesti silmitses.

Ja lõpuks ma ei reklaaminud ju iseend, vaid EKRE Kuusalu valimisplatvormi, mille põhilubadus(soov) on ka peale valimisjärgset aega - vabastada lapsevanemad lasteaia kohatasu kohustusest. Kas meie nimekiri kaasatakse vallajuhtimisse? Seda näitab järgnev nädal.

Omad õppetunnid tuleb teha: mis peab järgmine kord olema paremini, mida teha praktiline pole. Pole õige kui üllas idee jääb ühe kandidaadi kogenematuse tõttu tegemata.

 

Kirjutamise hiilgeaeg on jäänud minevikku, kuid võimalik on renesans

Tuleb tunnistada et artiklite kirjutamise hiilgeaeg jääb kahe aasta tagusesse aega: on sentimentaalseid hetki nagu too sama Rändelepe kajastamine – kuid nendesse ei saa liiga kinni jääda. Tuleb vaadata mis uut toimumas on, seda ikka vasturevolutsioonilises võtmes.

Ajal 2017 jaanuar kuni 2021 mai olen lasknud avaldada 54 artiklit, mis on ilmunud 5 erinevas portaalis: kõige rohkem on avaldatud minu kirjutisi portaalis uued uudised (25), neile järgneb portaal Objektiiv (15). Olen kirjutanud sotsiaalsetel teemadel, nagu Seadusliku seksuaalsuhte liiga madal vanusepiir või kritiseerinud teravalt rasestumist reguleerivaid meetodeid: abort ja kontratseptiivid. 2019a. septembris Tartu Postimehes ilmunud artikkel tõi mulle kutse kanal2 Õhtu saatesse, kuhu ma keeldusin tollal minemast – portaal Objektiiv, lähtus minu artiklist raadiosaates, nädalakommentaaris kui ka ühes artiklis: „Kenno Põltsam toetub oma artiklis katoliku kiriku õpetusele“ – autor Oto Tuul. Samuti tõstatati teema ka TV3 saates Duubel.

Paberväljaannetes on ilmunud 4.5 aasta jooksul 38 artiklit, enamus nendest ka internetis. Kõige rohkem on artikleid ilmunud Wõrumaa Teatajas, kummalisel kombel on selle aja jooksul ilmunud kodukoha väljaandes Sõnumitooja, vaid 1 artikkel: 2017a. mais kritiseerides liinibussides neid kes hõivavad bussis 2 kohta. Eks see räägi Sõnumitoojast kui sellisest, sest peatoimetajale olen ma saatnud palju oma kirjutisi.

Tuleb tunnistada et ma pole ise Võrumaal käinud, kuid üks tuttav on märganud minu kirjutisi antud väljaandes ja samuti tundub et mõned Facebooki nn sõbrad olen selletõttu juurde saanud. Eks ole see Eestimaa nurk mu jaoks veidi eksootiline: järgmine aasta on plaan Võru kanti külastada.

Omal ajal sai kritiseeritud Rändelepet: ja tehtud kriitikat õigustatult Eesti200 pihta – lust oli vaadata et Eesti200 Riigikogust välja jäi: kui minu artiklid suutsid kasvõi ühe Eesti200 toetaja silmad avada, siis oli minu kirjutamistööst kasu.

Kritiseeritud on ebaausaid RK-valimisi ja partokraatia ülemvõimu, kutsutud on inimesi üles toetama otsedemokraatiat. Kaitstud on relvaõigust kui vaba kodaniku tunnust ja samuti kaitstud sünniõigust.

Kohaliku poliitikaga seoses: olen kajastanud praeguse valimisliit Ettevõtlik Kuusalu esimehe, endise reformierakondase Margus Soomi tegevust – materjali leiab internetist. Samuti olen kajastanud oma blogis praeguse volikogu aseesimehe, EKRE vallavanema kandidaat Sulev Valdmaa varem lehel Konservatiivne Kuusalu avaldatud kommentaare.

Tuleb tunnistada et artiklite kirjutamise hiilgeaeg jääb kahe aasta tagusesse aega: on sentimentaalseid hetki nagu too sama Rändelepe kajastamine – kuid nendesse ei saa liiga kinni jääda. Tuleb vaadata mis uut toimumas on, seda ikka vasturevolutsioonilises võtmes.

Foto: aasta 2011

Perekesksus on elukvaliteedi alus

EKRE nimikiri seisab perekeskse valla eest ja mida suurema meeskonna me suudame ehitada, seda kindlam on, et meie valimisplatvorm ka 4 aasta jooksul realiseeritud saab. Aga kindlasti saab olema meie otsustel pikema ajaline, positiivne tagajärg.

Üks meede millega kohalik omavalitsus oma perekeskust tõestada saab, on vabastada lapsevanemad lasteaia kohatasu rahalisest vms kohustusest; vabastus kohatasu maksmisest kehtib kõikidele lastevanematele kelle laps käib mõnes valla lasteaias. Me võime rääkida ka teistest meetmetest, kuid antud meede on teostatav koheselt ja väga suure osa vallakodanike peal: sel õppeaastel käib neljas lasteaias kokku 354 last ja vallal on see finantsiline võimekus olemas, et lasteaia kohti maksumaksja vahenditest ülal pidada.
Perekesksus kohustab kohalikku omavalitsust parandama ja hoidma elukvaliteeti. Vald ei tohi teha ettevõtlikkusele bürokraatlike takistusi: tema ametnikud suhtlevad inimestega viisakalt ja lahendusi otsides. Vald langetab otsused põhjalike andmete hankimise ja analüüsi järel.

Perekesksus suurendab ja tugevdab kogukondi ning vähendab ääremaastumist. EKRE nimekiri seisab perekeskse valla eest ja mida suurema meeskonna me suudame ehitada, seda kindlam on, et meie valimisplatvorm ka 4 aasta jooksul realiseeritakse. Tugev perekond on tugeva küla alus ja tugev küla on omariikluse vundament.

Toimetatud 2025 november

EKRE pingutus kevadel peatas veeteenuse hinnatõusu

Kes ja kus oma seisukoha avaldas ning millal sündis otsus hinnatõus peatada? Selgub, et opositsiooni kriitikast hoolimata oleks hinnatõus peatatud. Ja see oli vallakoalitsiooni ühine otsus.

Valimisliit Üks Kuusalu Vald, kelle lehte jälgib sotsiaalmeedias üle 200 kasutaja, teatab 2. märtsil järgmist: „Head sõbrad, meie ühine pingutus kandis vilja ning vallavalitsus oli sunnitud oma vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusu kooskõlastamise kehtetuks tunnistama.“ On üheselt mõistetav et postituses pöördutakse lehe jälgijate ehk potentsiaalsete valijate poole ning sõnadega „meie ühine pingutus“ annab postituse tegija mõista, et justkui oleks tema(nemad) vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusule pidurit tõmmanud. Kuidas oli aga tegelikult?

Vallavalitsuse liige Ranno Pool kommenteerib 1. märtsil ÜKV postituse all järgnevalt: „26. veebruaril sai vallavalitsuse liikmetega arutatud variante, mis peataksid antud hinnatõusu. 1. märtsi vallavalitsuse koosolekul suutsime saavutada hinnapoliitikas üksmeele; hind ei tõuse vaid jääb Kuusalu soojuse klientidele samaks.“

Vallavolikogu aseesimees Sulev Valdmaa tegi 1. märtsil sotsiaalmeedia postituse: „26. veebruaril kirjutasin ehmatusega, et MIDAGI TULEB ETTE VÕTTA! Kuusalu Soojus kavatses 01. aprillist 2021 tõsta oma tarbijatel teenuse hinda. Midagi võetigi EKRE toel ette, ning teade osutus plaanitud kuupäevale kohaselt aprillinaljaks. Täna, 01. märtsil toimunud vallavalitsuse istungil maeti see plaan maha. Hinnatõusuks peab olema väga tõsine põhjus, ning ka veendumus, et muid võimalusi ei ole.“

Hea kommunikatsiooniga on võimalik valijad uskuma panna, et just „meie, opositsioon peatas hinnatõusu“ – tõsi, hea kommunikatsiooni abil saab ka koalitsioon rahvale käojaani rääkida - aga just seepärast tulebki sündmuste käiku etapiti vaadata. Kes ja kus oma seisukoha avaldas ning millal sündis otsus hinnatõus peatada? Selgub, et opositsiooni kriitikast hoolimata oleks hinnatõus peatatud. Ja see oli koalitsiooni ühine otsus.

Vald peab tähelepanu pöörama ka "väikestele" probleemidele

„Kord ütles kohalik ettevõtjagi, et Vallale üldiselt meeldib investeerida rohkem keskustesse, sest seal on rohkem valijaid. Vald tehku näiteks teeviitade majandus korda.“

Meie valimisnimekirja esinumber vihjas suvel intervjuus Portaalile, et Vald peab (ranna)teeviitade majanduse korda tegema; turismi jõulisemalt arendama. Ma kindlasti puudutan antud teemat, kui valimistsirkus pihta hakkab: Vald tehku teeviitade majandus korda.  Kord ütles üks kohalik ettevõtjagi, et Vallale üldiselt meeldib investeerida rohkem keskustesse, sest seal on rohkem valijaid; aga see pole kuidagi kooskõlas riigimehelikkusega

Luua eeldused et rajada Kuusalu valda rohkeim kergliiklusteid, on iseenesest mõttekas, aga küsimus on prioriteetides. Ma isiklikult näen lähiaastatel tarviliku korrastada rannad, toetada purjetajaid-väikelaeva omanike ja pereloovat leibkonda.

Foto: FB grupp Pärispea küla ja sõbrad/..

Vallale kuuluva Salmistu sadama slipi ja veeskamise teenus peab olema valla elanikule tasuta

Antud juhul pean mõistlikuks vaid ühte kompromissi kohta, volinik Kristo Palu poolt tehtud ettepanek, et slipi ja veeskamise teenus võiks olla Kuusalu valla elanikule tasuta. Juhin tähelepanu, et Salmistul pole küla sadam, vaid Kuusalu valla sadam ning seepärast kirjutati enampakkumise tingimustesse et sadama teenustest peavad 20 protsenti soodustust saama käik vallaelanikud

Nähes paari päeva eest sotsiaalmeedias jagatud uudist et Salmistu-Valkla rahvas kardab et Vald annab kogukonna huve arvestamata kohaliku sadama võõraste ärimeeste kätesse, tekitas see minus suure küsimuse: et mis ja miks?

Ütlen, et ma pole kunagi praeguse volikogu esimehe, Loksa linnapea Lootsmanni austaja olnud. Meenutus 2005a. mil linnavolikogu otsustas Loksa 1. Keskkooli kaasamata, et antud koolile antakse uus nimi: Koolipere asus protestiallkirju koguma, samuti asuti füüsilisele piketile – mille peale Lootsmanni abikaasa kes oli tollal linna kultuurikeskuse juhataja, kutsus rahumeelsetele meeleavaldajatele politsei. Juhtum, kus kogukond, antud juhul kooli õpilased ning õpetajad olid tõesti kaasamata. Mina olin oma klassis ainuke kes polnud nõus oma allkirja kooli nimemuutuse vastu andma – miks?

Juba tollal kippusin näitama üles julgust vastutuult ujuma, ja ei hoolinud ma siis teistest argumentidest. Aga olgu see näiteks et ma pole mees, kes alati peavooluga kaasa jookseks. Vihjan sellele: nimekiri kus ma kandideerin on hetkel vallakoalitsioonis, ent see ei tähenda et mulle on sisse kodeeritud olla alati kõigega nõus mis Vald otsustab.

Mis puudutab Salmistu sadama küsimust, siis kõigepealt arvan et otsus Salmistu sadamat-selle piirkonda korda tegema hakata oli üldse viga; mingis etapis oli aga antud töö pooleli jätmine viga, tehkem ta siis juba lõpuni valmis!

Teiseks juhin tähelepanu asjaolule, et Salmistul pole küla sadam, vaid Kuusalu valla sadam ning seepärast kirjutati enampakkumise tingimustesse et sadama teenustest peavad 20 protsenti soodustust saama käik vallaelanikud.

Kolmandaks juhin tähelepanu asjaolule, et vallavanem kohtus koos volikogu esimehe ja vallavalitsuse töötajatega Salmistu küla ja Valkla küla esindajatega tänavu 7. aprillil ning pärast seda esitas Salmistu külavanem 21. aprillil sadama arenguvisiooni. Ta kinnitas, et vallavalitsus vastas sellele 21. mail. Vallavanem Kraanvelt kommenteerib: „Salmistu sadama ehitusse on panustanud kõik Kuusalu valla elanikud. Seetõttu on vallavalitsus teinud ettepaneku lisada konkursi tingimustesse, et Kuusalu valla elanikele oleksid kodusadama kaikohad vähemalt 20 alusele pikaajalised, vähemalt kolme kalendrikuu pikkused, sealjuures hooajatasule kehtib 20protsendiline soodustus.

Antud juhul pean mõistlikuks vaid ühte kompromissi kohta, volinik Kristo Palu poolt tehtud ettepanek, et slipi ja veeskamise teenus võiksid olla Kuusalu valla elanikele tasuta. 

Spekulatsioon nagu Vald annab tulevikus Sadama võõrale ärimehele, on põhjendamatu; äkki isegi mõne mitte nii võõra poliitaktivisti meelega käibele lastud hirm, kindal eesmärgil, me ei tea, aga usun et igal teisel korral on meeleavaldajate taga kellegi kuri käsi.. mina seisan selle eest et Sadam jääks Vallale.

Sünnitoetuse korra muutmise asemel tuleb keskenduda ühekordse sünnitoetuse tõstmisele

Mina toetan ühekordse sünnitoetuse kahekordistamist: kohe ja ühekorraga – see on ülimalt väike samm, antud raskes olukorras kus eestlaste demograafiline seis on jätkuvalt kriisis. Samuti olen ma vastu väikekooli(de) sulgemisele, ühe suure kooli tekkimisele või sobingutele laste mugavuste arvelt

Kuusalu vallavalitsuse kodulehelt saab lugeda uudist, et 01. septembrist muutus Kuusalu vallas laste sünnitoetuste maksmise kord: „Toetus makstakse kahes osas - 200 eurot pärast sündi ja 200 eurot pärast lapse 1-aastaseks saamist, kui laps ja vähemalt üks lapsevanem on olnud jätkuvalt aasta jooksul rahvastikuregistri andmetel Kuusalu valla elanikud. Mitmikute sünni puhul makstakse toetust iga lapse eest. Alates 01.09.2021 tuleb sünnitoetuse mõlema osa saamiseks esitada eraldi taotlused.“

Olles suve jooksul kujundanud antud küsimuses oma seisukoha, tekkis mul esimesel hetkel uudise pealkirja nähes reaktsioon, et kas enne KOV-valimisi tehakse populistlik otsus, niivõrd kui palju (valla)kodanike meil üldse sünnib – et tõstetakse ühekordset sünnitoetust. Aga ei! soovitakse et sünnitoetuse taotlemiseks tuleb tulevikus esitada vallale eraldi avaldused.

Mina toetan ühekordse sünnitoetuse kahekordistamist: kohe ja ühekorraga – see on ülimalt väike samm, antud raskes olukorras kus eestlaste demograafiline seis on jätkuvalt kriisis. Selge et „vähem riiki, langetagem makse“ on üldjoontes õige lähenemine, aga selle „vähema riigi“ raames tuleb selgitada välja EV prioriteedid. Omavalitsusel on siin suur roll - kas see on kergliiklustee, raha neelav Salmistu sadam, või inimene. Ja prioriteet ei saa olla antikristlik revolutsiooniline-sotside moodi inimene, keda nt Sotsiaalministeerium aastaid nuumab, vaid inimene küll ka oma kõikide pahedega - aga meie kõigi maksurahade najal elutsev süsteem peab toetama inimese häid külgi; mitte kõrvalekaldeid (või korruptsiooni).

Samuti olen ma vastu väikekooli(de) sulgemisele, ühe suure kooli tekkimisele, sobingutele laste mugavuste arvelt – kui keegi peaks tulevikus lipsu pingutades tooma argumendiks majanduslikud põhjused, siis ikkagi ei toeta. Saan aru et kui väikekoolis õpib vaid üks õpilane – aga sellist kooli meie vallas minu teada pole. 

Kenno Põltsam,

Kandidaat voliniku kohale