(VABA)RIIGIL PUUDUB AUTORITEET INIMESE PRIVAATELU ÜLE

Näeme et inimesed aduvad mõisteid erimoodi: üks mõistab riigi poolset sekkumist sellega et parlament arutleb lubatava seksuaalsuhte vanusepiiri tõstmist, teine aga mõistab riigi sekkumist nõnda et riik ei takista pahelise käitumise vohamist

Reeglina tuleb erakonna sekkumisest inimese privaatellu siis juttu, kui avaliku arutelu teemaks on nt abort, abielu või seaduslik seksuaalsuhte vanusepiir. Justkui tavapärane on arvamus et konservatiivne jõud, mis ei pea tähendama vaid poliitilist parteid, soovib kirjutada juhendit nö magamistoakultuurile; antud väide on pooltõene – ajaloos on alati olnud huvigruppe kes inimeste privaatellu sekkuvad, selleks on riik, täpsemalt vabariik.

Vabariigi mõiste sünniloo algus on Prantsuse revolutsioon: riik sai kirikust vabaks ning sellega vähenes moraaliseaduse autoriteet. See andis võimaluse moraalirelativismi laialdasemale levikule: atomiseeritud indiviidi kujunemine vastavalt ajakohastele normidele; perekonna autoriteedi vähendamine riigi autoriteedi kasuks.

Nõukogude Liidus, enne kui Stalin oli sunnitud leevendama vene õigeusukiriku vastaseid repressioone, suudeti siiski maailma esimese riigina seadustada abort kui ühepoolne abielu lahutamine. Vene konservatism pidurdas lääneliku kultuurimarksismi levikut; eristada tuleb seda nõukogude peaideoloogiast. Aga kommunismi ideaali ja kapitalismi vahel on üks sarnasus: mõlemad soovivad kontrolli inimhingede üle – kapitalism teeb seda kavalamalt, ta laseb inimese patuse loomuse vabaks; selle läbi kontrollib riik tegelikult üksikindiviidi kõige paremini. Selle tõttu saavad looduslikud väärnähted normaliseeritud riiklike institutsioonide poolt – kas mitte see pole inimese nn magamistoa reeglite dikteerimine?

Näeme et inimesed aduvad mõisteid erimoodi: üks mõistab riigi poolset sekkumist sellega et parlament arutleb lubatava seksuaalsuhte vanusepiiri tõstmist, teine aga mõistab riigisekkumist nõnda et riik ei takista pahelise käitumise vohamist ja laseb erinevatel pervessustel elutseda.

Jumalat eitava inimese traagika on see ta elab nö surnud ringis; riik on lõhestav üksus kus ühed käsivad ja teised lubavad. Tegelikult ei tulene moraalieetika üldsegi mitte (vaba)riigi kontseptsioonist vaid meie tsivilisatsiooni algusaegadest, harimatuses alahinnatakse kristluse tähtsust Euroopa kultuuriloos. Arhailine arusaam vabadusest on enese allutamine jumala (ehk annunakide) kosmilistele seadustele – inimesele anti vaba tahe.

Kumb siis soovib meie nn magamistoa kultuuri dikteerida – kas moraalieetika mis andis meile vabaduse õigesti toimida või uusriiklik kord mis orjastab vaba inimese nõnda, et laseb tal toimida meelevaldselt?

Kes on andnud õiguse riigile loa kuulutada samasooliste abielu võrdseks traditsioonilise abieluga? Mina arvan et riigil pole säärast autoriteeti, õigust – kas see mitte ei pane mõtlema?

Ärme süüdista ühte erakonda selles et too tahab nn magamistoa kultuuri dikteerida. Ei! Praegu soovib üks erakond kirikust eraldi seisva vabariigi tegevusele pidurit tõmmata.