AEG PANNA MAKSMA DEMOKRAATIA

Minu arvates tuleb Eesti Vabariigis demokraatia ja kodanikuõigused taas maksma panna ja selleks pole tarvis leiutada uut jalgratast. Meil on eeskuju 1920-34. kehtima hakanud Põhiseaduse näol olemas: erakondadest jagab enam antud väärtuseid EKRE.

12. märts on EV ajaloos sümboldaatum, mis tuletab meile meelde aega mil omariiklus võeti ebapopulaarsemaks muutuva võimu poolt, nende isiklike ambitsioonide pantvangi: sellele eelnes vabadussõjalaste populaarsus mis päädis rahvahääletuse korras vastu võetud põhiseaduse kehtima hakkamisega, kuid sellele järgnes aga vapside organisatsiooni likvideerimine, vaikiv ajastu, uus põhiseadus ning baaside leping agressiivse idanaabriga. Vapsid eesotsas A. Sirguga üritasid 1935a. maksma panna põhiseaduslik kord: kõrgeima võimu pidi ajutiselt enda kätte võtma rahvuskongress, mis pidi ametisse määrama uue Valitsuse ja korraldama uued riigikogu ja riigivanema valimised, üleriigiline kaitseseisukord tuli kaotada ning taastama pidanuks 1934a. alguses valitud kohalikud omavalitsused ja kodanikele tuli tagada kõik põhiõigused – ent riigipööramise katse õigele rajale jäi pooleli, sest vapside seas tegutses reetur. Võime vaid spekuleerida kes ning mis saanuks kui vapsid taastanuks põhiseadusliku korra. 1992a. põhiseadusesse lisati paragrahv mis annaks edaspidi seadusliku õiguse, panna põhiseadus taas maksma: § 54. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

1920a. põhiseadus ütleb: § 29. Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahvaalgatamise ja 3) Riigikogu valimise teel. Justnimelt otsedemokraatlike mehhanismide olemasolu teel, võeti rahvahääletusel(1933) vastu nö vapside põhiseadus, mis säilitas kehtinud põhiseaduse esimesed 28 paragrahvi. Uuendatud Põhiseadus ütles lisaks kolmele loetletud punktile, et rahvas teostab riigivõimu 4) Riigivanema valimise teel; tänapäeva arusaama kohaselt Presidendi valimise teel. Ei saa märkimata jätta, et riigikogu valimistel kehtis põhiseaduse kohalt proportsionaaluse põhimõte, kuid nõnda, et valijal oleks võimalus valida üksikuid isikuid: koht erakonna nimekirjas polnud määrava tähtsusega, nagu see aga praegu meil probleemiks on.

1938. hakkas kehtima põhiseadus, mis võeti vastu mitte rahvahääletusel vaid Rahvuskogu poolt. On tähelepanuväärne et kui 1920a. põhiseadus ütleb et Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes – siis Pätsi autoritaarne võim sepistas esimese paragrahvi ümber nõnda, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Uuendatud põhiseaduse § 35. ütleb Rahvas teostab riigivõimu: 1) Vabariigi Presidendi valimisega § 40 alusel 2) Riigivolikogu valimisega 3) kohalikkude omavalitsuste esinduskogude valimisega § 123 alusel 4) rahvahääletusega; presidendi kandidaadid pakuvad välja riiklikud institutsioonid.

Need väga põhimõttelised muudatused sunnivad küsima, kas tegu oli teise põhiseaduse uuendamise, või hoopis uue Põhiseadusega, mille kehtestamine likvideeris demokraatia ning tegi kodanikust kõrgeima võimu kandja, kui eelnevalt oli riigivõim rahva käes. Ja millest Eesti nüüd sõltumatu oli, kas enne 1934a. 12. märtsi kehtinud põhiseaduslikust korrast ja ühiskondlikest suundumustest?

1992a. kehtima hakanud põhiseadus deklareerib end selle sama 1938a. Põhiseaduse õigusjärgleseks. Tõsi, see põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, mis annab talle suurema moraalselegitiimsuse kui see oli 1938. aastal. Paragrahv 56 ütleb et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega 2) rahvahääletusega. Selle järgselt on toimunud 1 referendum ning kui 2021a. tekkis üle 17 aasta järel võimalus rahval osaleda referendumil, vahetus üleöö vabariigi valitsus, mina ütlen et julgeolekuteenistused vahetasid Valitsuse välja. Ja Riigikogu valimistel loeb, mis on sinu koht erakonna nimekirjas. Mis on järele jäänud demokraatiast, nendest kodanikuõigustest, mis omariikluse sangarid, kellest kõik polnud vapsid, omal ajal Põhiseaduses kirja panid?

Minu arvates tuleb Eesti Vabariigis demokraatia ja kodanikuõigused taas maksma panna ning selleks pole tarvis leiutada uut jalgratast. Meil on eeskuju 1920-34. kehtima hakanud Põhiseaduse näol olemas: erakondadest jagab enam antud väärtuseid EKRE.

Täiendatud 25. veebruar!

Ainult nõnda saavutab eestlane ühtsuse ning täieõigusliku peremehe tunde.

Saadetud väljaandele: Wõrumaa Teataja, Postimees, Lõuna-Eesti Postimees, Tartu Postimees ja Sakala