VALITSUST UMBUSALDUST PETITSIOON ARVATI PÕHISEADUSKOMISJONIS MAHA

Foto: Objektiiv

 

15. veebruaril oli RK Põhiseaduskomisjonis viimane päevakorrapunkt, järjekorras teine ühispöördumine mille esitasin aastal 2021, eesmärgiga näidata et digitaalselt allkirjastajad soovivad Kaja Kallase valitsuse tagasiastumist: teine pöördumine kogus 3500 allkirja.

Komisjoni istung toimus veebi vahendusel. Alustuseks andis mulle sõna komisjoni esimees T. Kivimägi(REF), kes viitas sellele et kuna mina kui esimese petitsiooni esitaja möödunud aasta juunis istungist osa ei võtnud, mille järel otsustati antud kevadist pöördumist mitte edasi menetleda, siis antigi mulle võimalus teist, novembrikuist petitsiooni kaitsta. Juunis lükkus põhiseaduskomisjoni veebipõhine istung Riigikogu suures saalis toimunud ägeda arutelu tõttu edasi ning poolteisttundi ei saadud minuga kontakti sest ma olin reaalselt hõivatud; paralleelselt otsustas ka Komisjon mitte edasi arutada ühispöördumist mis nõudis siduva rahvahääletuse korraldamist, eesmärgiga Eesti lahkumiseks Euroopa Liidust (otsused: 15.06.2021/ RK-Põhiseaduskomisjon).

Ma ütlesin 3500 allkirja kogunud petitsiooni kaitsma hakates kohe, et kui lahata detailset Kallase valitsuse tegevust ja tegevusetust, siis jääksin hommikuni loengut pidama. Seega toonitasin 3 peamist põhjust miks Valitsus peab tagasi astuma.

Esiteks valitsuse tegevus eelmise aasta kestel. Nii nagu ma pöördumises viitan:

1) NETS mis annab TA ning PPA ohtliku nakkushaiguste leviku peatamiseks täiendavaid volitusi juurde

2) Meediateenuste seaduse muutmise eelnõu – mida ma sügisel Kultuurikomisjoni ees kaitsesin ning mulle laekus 30. novembril tagasiside et „Eelnõule tehtud muudatusettepanekutes ning esitatud arvamustes on samuti tõstatud mitmeid murekohti“. Viimane otsus 14.02.2022: „Kiita heaks kolmanda lugemise menetlusdokument“ (Riigikogu.ee)

3) Eelmise rahandusminister Martin Helme eestvedamisel algatatud uurimine, mis selgitab välja erinevate pankade poolt toimepandud rahapesu: leping USA advokaadi Louis Freeh'ga lõpetati Kallase valitsuse poolt veebruar 2021

Teiseks tõin ma välja viimase kolme kuu jooksul tugevalt tooni andnud probleemid; mitte et need varem poleks murekohaks olnud:

1) Elektrimajandamine. Olukorras kus energiapoliitika on Eesti teha, teeb Valitsus kosmeetilisi muudatusi, pannes inimesed veelgi rohkem riigist sõltuma, ehtne sotsialismi ehitamine ning mõisakupja mentaliteet: kõigepealt tõstetakse piitsahoopide arv 10-lt 30-le ning seejärel alandatakse 15-le.

2) Koraanapiirangud. Apartheidipoliitika ning jätkuv politseijõudude ülemäärane kasutamine seal, kus seda pole tarvis kasutada.

3) Jätkuv EL direktiivide surumine või eurodogmaatilise, ideoloogiliselt laetud seadusemuudatuste tekitamine eesti seadusandlusesse. 1. Vaenukõne laiendamine 2. Võrdsekohtlemise laiendamine ja kirikuid puudutav seadusemuudatus 3. Alushariduse riikliku õppekava muudatus: eelnõu on jätkuvalt kooskõlastusringil 4. Seaduseelnõu muudatus mille tõttu hakkaks Haigekassa soo“muutmist“ kinni maksma

Kolmandaks tõin ma välja parlamendi koosseisude ülesed probleemid, mille eest vastutab suuremas osas Reformierakond:

1) Tsiviilkontrolli puudumine Kaitsepolitsei ja Prokuratuuri tegevuse üle ning puudulik kohtunike tagasikutsumise kord. Kehtib nõukogude aegne julgeolekuasutuste sisene ringkäendus.

2) Enne 1934a. riigipööret kehtinud otsedemokraatia mehhanismid: Rahvaalgatus- ja hääletusõigus ning Presidendi otsevalimiste võimalus on Eesti Vabariigi kodanikele põhiseadusliku korrakohaselt mittelubatud: antud õigused on rahvale tagastamata.

3) Reformierakonna valitsus pärssis erinevate meetmete rakendamisega 2000-ndete aastate lõpus Eesti majanduse tegevust: kasinusmeetmete ja regulatsioonide kasutuselevõtt, samal ajal kui ülejäänud Euroopa seljatas majanduskriisi hõlpsamini kui Eesti seda teha suutis– meie valitsus koosttöös võõrkapitalistidega hävitas elanike elukvaliteeti; enam kui 150 tuhat eestlast sunniti selletõttu kodumaalt lahkuma. Ka nüüd pärsib valitsus tahtlikult (või tegevusetuse tõttu) riigi majandustegevust: kallis elekter ja bensiiniliiter ning tahtmatus mittekompenseerida ettevõtetele mis kannatavad kontrollmeetmetest tulenevate piirangute tõttu, rahalist kahju.

Kui paljud võivad õlgu kehitada ja küsida et mis need viimased kolm punkti tänasesse päeva puutuvad, siis ma olen veendunud et esiteks pole Reformierakond midagi oma minevikust õppinud, isegi üha enam rumalamaid juhte seavad nad endale etteotsa. Ja julgeolekuasutuste manipulatsiooni tulemusel tänane valitsuskoalitsioon ju sündiski; vanad kartellierakonnad kes on oma mineviku tõttu äraostetavad, panid seljad kokku.

Põhiseaduskomisjoni enamus otsustas 15. veebruaril ka viimane petitsioon tagasi lükata, põhjendusega et kui 2 aasta jooksul esitatakse Riigikogule sarnase sisuga algatus, siis on see piisav põhjus et ka antud uus algatus tagasi lükata. Muidugi tekkis veebiistungil vaidlus, kas ikka petitsioon I ja Petitsioon II on sarnase sisuga või hoopis kaks erinevat algatust, kuid peale jäi enamus kes algatuse lõppenuks tunnistasid. EKRE saadikud hääletasid petitsiooni mahaarvamise vastu.

Põhilise probleemina ei saanud ma mainimata jätta, et koraanapiirangud on põhiseadusega räiges vastuolus: Põhiseadus § 18: „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.“

Ainuke küsimus mille ma esitada sain oma ettekande lõpus Komisjoni esimehele oli, et kas ta ei näe siin põhiseaduse rikkumist? Kivimägi põhiseaduse rikkumist Valitsuse poolt ei näinud. Samuti toonitasin ma ettekandes, et meil pole kehtestatud eriolukordagi mitte ning kuidas Valitsus saab käskida kaupluseid kohustama kliente kandma maske. Mis õigusega? Ja palju kirutud Ungaris ei saa valitsus üldse eriolukorda kehtestada vaid selleks peab õiguse andma parlament – kumb on siis demokraatlikum õigusriik?

Kivimägi tänas mind kodanikuaktivismi eest ning ütles, et põhiseaduskomisjon ei saa otsustada Valitsuse või ministri umbusaldamise üle, tehes veel naljaga pooleks märkuse EKRE pihta, et see pole Riigikogus algatanud Valitsuse umbusalamist.

Olgu üteldud et mina peale petitsiooni tutvustamist rohkem sõna ei saanud, kuid avaldasin selleks soovi, vajutades nupule rise hand ning tõstes ka kaamerapildis oma käe; kas see jäi Kivimäele märkamata, võime vaid spekuleerida. Aga igatahes tahtnuks ma omaltpoolt lisada:

Esiteks soovida opositsioonile jõudu Valitsuse umbusaldamiseks: tänaval toimuvad piketid/meeleavaldused ning ma toonitan et justnimelt ka petitsioon(id) annavad umbusaldamiseks jõudu juurde. Kui keegi arvab et ma ei saa aru põhiseaduskomisjoni volitustest, siis ta eksib, lugeda ma oskan ning nagu minu küsimus esimees Kivimäele esitatud sai, et kas piirangud pole mitte põhiseadusega vastuolus – on otseselt Põhiseaduskomisjoni tööpõld.

Teiseks, ma toon petitsioonis välja asjaolu, et rahvale on tagastamata Rahvaalgatusõigus ning see on samuti Põhiseaduskomisjoni tööpõld. Miks me arvame et kord nelja aasta jooksul korraldatavad Riigikogu valimised tagavad ühiskonna sidususe? Eesti ühiskond on lõhki: nimetagem eliit tänava pikette ja petitsioone lärmamiseks, toogu nad koerad ja eriüksuslased rahumeelseid inimesi hirmutama aga probleem on selles et rahva õigus riigielu korraldamises otseselt kaasarääkida on ülekohtuselt pärsitud.

Ma usun et SAPTK ja mõningad EKRE korraldatud seaduslikud tänavaaktsioonid on muutnud Valitsuse meelt kõvasti rohkem tulemust kui paar petitsiooni Riigikogus, aga vähemalt olen ma ka oma panuse andnud ning tänan neid kõiki allakirjutanuid. Usun et nii erinevatel meeleavaldustel kui ka petitsioonidel on pikemaajalisem mõju ning tulevastel RK-valimistel saame näha võitluse positiivseid vilju.

Muidugi ma mõistan et igapäev mil antud võimukoalitsioon Eestit juhib või täpsemalt üteldes administreerib, on kahjuks neile kes võimul on – ent kas see on kodanikule kohane käitumine, kui me laseme oma riigil veel enam alla käia. Ei! Me näitame meelsust ja nõuame valitsuse tagasiastumist.

Ka sel neljapäeval algusega kell 11.00 korraldab SAPTK Stenbocki maja ees piketi