Foto: Objektiiv |
15. veebruaril oli RK Põhiseaduskomisjonis viimane päevakorrapunkt, järjekorras teine ühispöördumine mille esitasin aastal 2021, eesmärgiga näidata et digitaalselt allkirjastajad soovivad Kaja Kallase valitsuse tagasiastumist: teine pöördumine kogus 3500 allkirja.
Komisjoni istung toimus
veebi vahendusel. Alustuseks andis mulle sõna komisjoni esimees T. Kivimägi(REF),
kes viitas sellele et kuna mina kui esimese petitsiooni esitaja möödunud aasta
juunis istungist osa ei võtnud, mille järel otsustati antud kevadist pöördumist
mitte edasi menetleda, siis antigi mulle võimalus teist, novembrikuist
petitsiooni kaitsta. Juunis lükkus põhiseaduskomisjoni veebipõhine istung
Riigikogu suures saalis toimunud ägeda arutelu tõttu edasi ning poolteisttundi
ei saadud minuga kontakti sest ma olin reaalselt hõivatud; paralleelselt
otsustas ka Komisjon mitte edasi arutada ühispöördumist mis nõudis siduva
rahvahääletuse korraldamist, eesmärgiga Eesti lahkumiseks Euroopa Liidust (otsused:
15.06.2021/ RK-Põhiseaduskomisjon).
Ma ütlesin 3500 allkirja
kogunud petitsiooni kaitsma hakates kohe, et kui lahata detailset Kallase
valitsuse tegevust ja tegevusetust, siis jääksin hommikuni loengut pidama.
Seega toonitasin 3 peamist põhjust miks Valitsus peab tagasi astuma.
Esiteks valitsuse tegevus
eelmise aasta kestel. Nii nagu ma pöördumises viitan:
1) NETS mis annab TA ning
PPA ohtliku nakkushaiguste leviku peatamiseks täiendavaid volitusi juurde
2) Meediateenuste seaduse
muutmise eelnõu – mida ma sügisel Kultuurikomisjoni ees kaitsesin ning mulle
laekus 30. novembril tagasiside et „Eelnõule tehtud muudatusettepanekutes ning
esitatud arvamustes on samuti tõstatud mitmeid murekohti“. Viimane
otsus 14.02.2022: „Kiita
heaks kolmanda lugemise menetlusdokument“ (Riigikogu.ee)
3) Eelmise rahandusminister Martin Helme eestvedamisel
algatatud uurimine, mis selgitab välja erinevate pankade poolt toimepandud
rahapesu: leping USA advokaadi Louis Freeh'ga lõpetati Kallase valitsuse
poolt veebruar 2021
Teiseks
tõin ma välja viimase kolme kuu jooksul tugevalt tooni andnud probleemid; mitte
et need varem poleks murekohaks olnud:
1)
Elektrimajandamine. Olukorras kus energiapoliitika on Eesti teha, teeb Valitsus
kosmeetilisi muudatusi, pannes inimesed veelgi rohkem riigist sõltuma, ehtne
sotsialismi ehitamine ning mõisakupja mentaliteet: kõigepealt tõstetakse
piitsahoopide arv 10-lt 30-le ning seejärel alandatakse 15-le.
2)
Koraanapiirangud. Apartheidipoliitika ning jätkuv politseijõudude ülemäärane
kasutamine seal, kus seda pole tarvis kasutada.
3)
Jätkuv EL direktiivide surumine või eurodogmaatilise, ideoloogiliselt laetud
seadusemuudatuste tekitamine eesti seadusandlusesse. 1. Vaenukõne laiendamine
2. Võrdsekohtlemise laiendamine ja kirikuid puudutav seadusemuudatus 3.
Alushariduse riikliku õppekava muudatus: eelnõu on jätkuvalt
kooskõlastusringil 4. Seaduseelnõu muudatus mille tõttu hakkaks
Haigekassa soo“muutmist“ kinni maksma
Kolmandaks
tõin ma välja parlamendi koosseisude ülesed probleemid, mille eest vastutab
suuremas osas Reformierakond:
1)
Tsiviilkontrolli puudumine Kaitsepolitsei ja Prokuratuuri tegevuse üle ning
puudulik kohtunike tagasikutsumise kord. Kehtib nõukogude aegne
julgeolekuasutuste sisene ringkäendus.
2) Enne 1934a. riigipööret
kehtinud otsedemokraatia mehhanismid: Rahvaalgatus- ja hääletusõigus ning
Presidendi otsevalimiste võimalus on Eesti Vabariigi kodanikele põhiseadusliku
korrakohaselt mittelubatud: antud õigused on rahvale tagastamata.
3) Reformierakonna valitsus pärssis erinevate meetmete rakendamisega
2000-ndete aastate lõpus Eesti majanduse tegevust: kasinusmeetmete ja regulatsioonide kasutuselevõtt,
samal ajal kui ülejäänud Euroopa seljatas majanduskriisi hõlpsamini kui Eesti
seda teha suutis– meie valitsus koosttöös võõrkapitalistidega hävitas elanike
elukvaliteeti; enam kui 150 tuhat eestlast sunniti selletõttu kodumaalt
lahkuma. Ka nüüd pärsib valitsus tahtlikult (või tegevusetuse tõttu) riigi
majandustegevust: kallis elekter ja bensiiniliiter ning tahtmatus
mittekompenseerida ettevõtetele mis kannatavad kontrollmeetmetest tulenevate
piirangute tõttu, rahalist kahju.
Kui paljud võivad õlgu
kehitada ja küsida et mis need viimased kolm punkti tänasesse päeva puutuvad,
siis ma olen veendunud et esiteks pole Reformierakond midagi oma minevikust
õppinud, isegi üha enam rumalamaid juhte seavad nad endale etteotsa. Ja
julgeolekuasutuste manipulatsiooni tulemusel tänane valitsuskoalitsioon ju
sündiski; vanad kartellierakonnad kes on oma mineviku tõttu äraostetavad, panid
seljad kokku.
Põhiseaduskomisjoni
enamus otsustas 15. veebruaril ka viimane petitsioon tagasi lükata,
põhjendusega et kui 2 aasta jooksul esitatakse Riigikogule sarnase sisuga
algatus, siis on see piisav põhjus et ka antud uus algatus tagasi
lükata. Muidugi tekkis veebiistungil vaidlus, kas ikka petitsioon I ja
Petitsioon II on sarnase sisuga või hoopis kaks erinevat algatust, kuid peale
jäi enamus kes algatuse lõppenuks tunnistasid. EKRE saadikud hääletasid
petitsiooni mahaarvamise vastu.
Põhilise probleemina ei
saanud ma mainimata jätta, et koraanapiirangud on põhiseadusega räiges
vastuolus: Põhiseadus § 18: „Kedagi ei tohi piinata,
julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi
tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.“
Ainuke
küsimus mille ma esitada sain oma ettekande lõpus Komisjoni esimehele oli, et
kas ta ei näe siin põhiseaduse rikkumist? Kivimägi põhiseaduse rikkumist
Valitsuse poolt ei näinud. Samuti toonitasin ma ettekandes, et meil pole
kehtestatud eriolukordagi mitte ning kuidas Valitsus saab käskida kaupluseid
kohustama kliente kandma maske. Mis õigusega? Ja palju kirutud Ungaris ei saa
valitsus üldse eriolukorda kehtestada vaid selleks peab õiguse andma parlament
– kumb on siis demokraatlikum õigusriik?
Kivimägi tänas mind
kodanikuaktivismi eest ning ütles, et põhiseaduskomisjon ei saa otsustada
Valitsuse või ministri umbusaldamise üle, tehes veel naljaga pooleks märkuse
EKRE pihta, et see pole Riigikogus algatanud Valitsuse umbusalamist.
Olgu üteldud et mina peale
petitsiooni tutvustamist rohkem sõna ei saanud, kuid avaldasin selleks soovi,
vajutades nupule rise hand ning tõstes ka kaamerapildis oma
käe; kas see jäi Kivimäele märkamata, võime vaid spekuleerida. Aga igatahes
tahtnuks ma omaltpoolt lisada:
Esiteks soovida
opositsioonile jõudu Valitsuse umbusaldamiseks: tänaval toimuvad
piketid/meeleavaldused ning ma toonitan et justnimelt ka petitsioon(id) annavad
umbusaldamiseks jõudu juurde. Kui keegi arvab et ma ei saa aru
põhiseaduskomisjoni volitustest, siis ta eksib, lugeda ma oskan ning nagu minu
küsimus esimees Kivimäele esitatud sai, et kas piirangud pole mitte põhiseadusega
vastuolus – on otseselt Põhiseaduskomisjoni tööpõld.
Teiseks, ma toon
petitsioonis välja asjaolu, et rahvale on tagastamata Rahvaalgatusõigus ning
see on samuti Põhiseaduskomisjoni tööpõld. Miks me arvame et kord nelja aasta
jooksul korraldatavad Riigikogu valimised tagavad ühiskonna sidususe? Eesti
ühiskond on lõhki: nimetagem eliit tänava pikette ja petitsioone lärmamiseks,
toogu nad koerad ja eriüksuslased rahumeelseid inimesi hirmutama aga probleem
on selles et rahva õigus riigielu korraldamises otseselt kaasarääkida on
ülekohtuselt pärsitud.
Ma usun et SAPTK ja
mõningad EKRE korraldatud seaduslikud tänavaaktsioonid on muutnud Valitsuse
meelt kõvasti rohkem tulemust kui paar petitsiooni Riigikogus, aga vähemalt
olen ma ka oma panuse andnud ning tänan neid kõiki allakirjutanuid. Usun et nii
erinevatel meeleavaldustel kui ka petitsioonidel on pikemaajalisem mõju ning
tulevastel RK-valimistel saame näha võitluse positiivseid vilju.
Muidugi ma mõistan et
igapäev mil antud võimukoalitsioon Eestit juhib või täpsemalt üteldes
administreerib, on kahjuks neile kes võimul on – ent kas see on kodanikule
kohane käitumine, kui me laseme oma riigil veel enam alla käia. Ei! Me näitame
meelsust ja nõuame valitsuse tagasiastumist.
Ka sel neljapäeval
algusega kell 11.00 korraldab SAPTK Stenbocki maja ees piketi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar